Võlaõigus › Võõrandamislepingud

(kokku kolm kuud). Maksepuhkuse kasutamiseks peab kostja Indrek Liit sellest CM Real Estate OÜ-le ette teatama vähemalt 5 päeva, saates vastavasisulise e-kirja. Maksepuhkuse kasutamisel pikeneb maksegraafik vastavalt maksepuhkuse kestvusele. Maksepuhkuse kasutamise ajal ei rakendata käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkte 1.3, 1.4 ja 1.5.

vastu 4977,01 euro nõudes. II Poolte kompromiss Pooled teatavad kohtule, et on sõlminud kompromissi, mille paluvad kohtul TsMS § 206 lg 2 ja § 428 lg 1 p 4 ja 430 lg 1 ja 2 alusel kinnitada ning menetlus tsiviilasjas 2-12-20700 alljärgneva kompromissi kinnitamisega lõpetada:

25.3.13

25.4.13

25.5.13

25.6.13

25.7.13

25.8.13

25.9.13

25.10.13

25.11.13

25.12.13

25.1.14

25.2.14

25.3.14

25.4.14

25.5.14

25.6.14

25.7.14

25.8.14

25.9.14

25.10.14

25.11.14

25.12.14

25.1.15

25.2.15

Kokku 2500 eurot

Maksepuhkuse kasutamiseks peab Indrek Liit sellest CM Real Estate OÜ-le ette teatama vähemalt viis päeva, saates vastavasisulise e-kirja. Maksepuhkuse kasutamisel pikeneb maksegraafik vastavalt maksepuhkuse kestvusele. Maksepuhkuse kasutamise ajal ei rakendata käesoleva kompromissi punkte 4, 5 ja 6.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtule esitatud kompromissi punktis 4 on pooled leppinud kokku, et kui kostja hilineb maksegraafikujärgse osamakse tasumisega rohkem kui 5 tööpäeva, on hagejal õigus saata kogu nõue summas 2500 eurot sundtäitmisele. Kohus on seisukohal, et sundtäitmisele on põhjendatud saata nõue siiski ainult täitmata osas, mitte tervikuna, juhul kui kostja on mingid osamaksed juba tasunud. Poolte vahel sõlmitud kompromissi punktis 6 on pooled kokku leppinud viivise tasumata võlgnevuse osas. Kohus on seisukohal, et tõlgendades poolte tahet on kohus õigustatud kohtumääruse resolutsiooni märkima, et sundtäitmisele on hagejal õigus saata nõuet kogu tasumata osas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 31.01.2013. a kohtule esitatud kompromissiga pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 352 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Pooled sõlmisid käesolevas tsiviilasjas 31.01.2013 kompromissi, seega tühistab kohus 4. veebruariks 2013. a määratud kohtuistungi.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepinguga ei ole pooled leppinud kokku menetluskulude jagamises, seega jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda. Riigil menetluskulusid, mida võiks TsMS § 179 alusel välja mõista, ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätta poolte menetluskulud nende endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 325 eurot /tlk 50, 51/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub tagastada tema poolt tasutud riigilõivu. Poolte vahel sõlmitud

kompromisslepinguga palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud täiendavast riigilõivust. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale CM Real Estate OÜ-le tagastada 1⁄2 menetluses tasutud riigilõivust summas 162,50 eurot. Riigilõivu summas 131,70 eurot tasus CM Real Estate OÜ 22.05.2012. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369. Riigilõivu summas 193,30 eurot tasus CM Real Estate OÜ 22.05.2012. a hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.