Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-12-31630 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr 10220034796011 või Swedbank AS kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr 333416110002 (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 15.08.2012 Viru Maakohtule hagiavalduse J T vastu võlgnevuse summas 639,12 eurot nõudes. Koos hagiga on esitatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. Kohus rahuldas oma 12.10.2012 määrusega menetlusabi taotluse, vabastas L T riigilõivu summas 125 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel ja võttis hagiavalduse 23.11.2012 menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.11.2009 suulise laenulepingu. Lepingu tingimuste kohaselt kandis hageja kostja arvelduskontole 10 000 krooni (639,12 eurot). 16.02.2012 pöördus hageja kostja poole laenulepingu üleütlemisavaldusega ja võlgnevuse kustutamise nõudega hiljemalt 18.04.2012. Kuid hageja poolt määratud tähtajaks ei ole kostja hagejale laenu tagastanud ning ei ole oma kohustusi täitnud. 2(3)

2-12-31630 Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 639,12 eurot, viivis 8% aastas põhivõla summalt alates 18.04.2012 kuni põhivõla tasumiseni ning menetluskulud (õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest) summas 100 eurot. Juhul, kui kostja ei esita kirjalikku vastust hagile, palub hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu 23.novembri 2012 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostja oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Hagimaterjalid olid kostjale kätte toimetatud 29.11.2012 (tl. 91). Kuid kostja ei ole tähtajaks hagiavalduse kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt õigusabikulud summas 100 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena tasutud õigusabikulud summas 100 eurot. TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesoleva kohtuotsusega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. See tähendab, et kostja peab kandma hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv summas 125 eurot. Kuna hageja oli vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõivu summas 125 eurot. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 407 lg 1, § 410, § 415, § 416, § 420, § 442, § 444 , § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.