lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-19716/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 30.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-19716/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3113
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-19716

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Johannes Külaots

Määruse tegemise aeg ja koht

30.jaanuar 2013.a., Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-19716

Tsiviilasi

A P hagi P K vastu võlgnevuse ja intressi nõudes

Tsiviilasja hind

174.08 eurot Hageja: A P (IK XXX, elukoht: XXX)

Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise kuupäev

Kostja: P K (IK XXX, elukoht: XXX) 15.jaanuar 2013

RESOLUTSIOON

1.A P hagi P K vastu rahuldada osaliselt.
2.Mõista P K välja A P kasuks tasumata laenujääk summas 23.88 eurot (kakskümmend kolm eurot ja 88 senti). Ülejäänud osas jätta A P hagi rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta A P ja P K endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Käesolev selgitus ei tähenda, et maakohus oleks andnud loa käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamiseks TsMS §637 lg.21 tähenduses. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-12-19716 õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

A P esitas kohtule hagiavalduse P K vastu nõudega mõista kostjalt A P kasuks laenulepingu järgi välja 174.08 eurot, aga samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja võla intress vastavalt VOS § 94 sätestatud määrale (lõplik summa arvestatakse hagi läbivaatamisel). Hagiavalduses ei olnud hageja vastu kirjalikule menetlusele. Hagiavalduse kohaselt pöördus 2009.a detsembris kostja hageja poole palvega aidata tal tasuda üüritasu ruumi eest, mida la kasutab oma ameti-ja majandusvajadusteks. 23.12.2009.a sai kostja laenulepingu alusel hagejalt oma majandusvajadusteks 10 000 krooni (639.12 eurot). Kostja kinnitas kirjalikult antud laenusumma kättesaamist lubadusega tagastada võlg 2010-2011.aastate jooksul. Lepingu sõlmimisel olid pooltele vastastikused kohustused arusaadavad. Hageja andis laenusumma kostjale üle ja kostja lubas laenatud summa tagastada. Kohustuste täitmise täpset kuupäeva märgitud ei olnud, kuid kohustuste mõttes tulid need täita hiljemalt 31.12.2011.a.. Hageja täitis oma kohustused lepingu järgi, 10 000 krooni olid kostjale üle antud. Kostja tagastas raha 2010-2011.a jooksul mitu korda, 2010.a 1800 krooni (115.04 eurot) erinevate summadena ja 2011 ,a mais 50 eurot. kokku 165.04 eurot. Seejärel maksed lõppesid. Hageja korraldusel pöördus tema tütar Irina Perekhoda, korduvalt kostja poole palvega täita kohustused täielikult vastavalt lepingule. Aasta pärast viimast makset andis kostja 2012.a aprillis pärast tungivaid palveid hageja tütre poolt hagejale üle 300 eurot. Saadud laenusummast 10 000 krooni (639.12 eurot) on kostja hagejale tagastanud 465.04 eurot. Ülejäänud võlasummal kostja tagastada ei soovi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.augusti 2012.a. määrusega võttis maakohus hagi menetlusse. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele, et hagi menetletakse lihtmenetluses vastavalt TsMS §405 sätetele, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS §405 lg.1 nimetatud juhul tagab kohus

2-12-19716 menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib TsMS §405 lg.1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Eraldi selgitas kohus menetlusosalistele nende õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ning andis ärakuulamise taotluse esitamiseks pooltele 14- päevase tähtaja. Pooled kohtu poolt antud tähtaja jooksul enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt ei taotlenud, mille tõttu otsustas kohus loobuda käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtuistungist.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, P K, kirjalikus vastuses kohtule vaidles hagile vastu ja palus jätta rahuldamata täies ulatuses hageja nõude, mille kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja A P kasuks laenulepingu järgi 174.08 eurot, jätta rahuldamata täies ulatuses hageja nõue, et mõista kostjalt hageja kasuks välja võla intress vastavalt VÕS § 94 sätestatud määrale, jätta menetluskulud hageja kanda ning kuulatada ära kostja kohtu poolt isiklikult. Kirjaliku vastuse kohaselt asus kostja seisukohale, et A P väitab, et 2009.a detsembris pöördus kostja hageja poole palvega aidata tal tasuda üüritasu ruumi eest, mida ta kasutab oma ameti- ja majandusvajadusteks. 23.12.2009.a sai kostja laenulepingu alusel hagejalt oma majandusvajadusteks 10 000 krooni (639.12. eurot). Kostja kinnitas kirjalikult antud laenusumma kättesaamist lubadusega tagastada võlg 2010-2011 .aastate jooksul. Lepingu sõlmimisel olid pooltele vastastikused kohustused arusaadavad. Hageja andis laenusumma kostjale üle ja kostja lubas laenatud summa tagastada. Kohustuste täitmise täpset kuupäeva märgitud ei olnud, kuid kohustuste mõttes tulid need täita hiljemalt 31.12.2011.a. Hageja väitab et tema täitis oma kohustused lepingu järgi, 10 000 krooni olid kostjale üle antud. Hageja sõnul laenusummast 10 000 krooni (639.12 eurot) on kostja hagejale tagastanud 465.04 eurot. Ülejäänud võlasummal kostja tagastada ei soovi, nendib hageja. Kostja arvamusel antud hageja väide on paljasõnaline. Kostja tagastas hagejale märksa rohkem kui 10 000 krooni. Lepingu sõlmimisel pooled leppisid kokku, et kostja võib laenu tagastada ka erinevate tööde tegemisega. Kostja 2010-2011 aastate jooksul teostas hageja palvel erinevaid töid (remonditöid A P korteris, transpordi teenused, tööd A P suvilas) üldmaksumusega 3 000 eesti krooni. Antud asjaolud võivad kinnitada hageja naabrid vajaduse juhul. Seega kostja leiab, et laenuleping on nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse § 396 lg.1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja väitab , et 23.12.2009.a sai kostja laenulepingu alusel hagejalt oma majandusvajadusteks 10 000 krooni (639.12. eurot). Kostja leiab, et täitmisega leping lõpeb, ning täitmine on üks peamisi võlasuhte lõppemise viise. Võib jääda kahjude või nõuetekohase täitmise nõudeõigus juhul, kui täitmine ei olnud nõuetekohane. Kostja leiab aga, et laenuleping on nõuetekohaselt täitnud. Võlaõigusseaduse §95 lg.1 kohaselt võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi. Vaatamata korduvatele kostja poolt taotlustele hageja loobus täitmise kviitungi väljaandmisest. Võlaõigusseaduse §96 lg.1 kohaselt kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust. Vaatamata korduvatele kostja poolt taotlustele hageja loobus võladokumendi tagastamisest ning loobus kirjaliku tunnistuse väljaandmisest. Võlaõigusseaduse §96 lg.4 kohaselt kui võlausaldaja keeldub võladokumenti tagastamast või sellele pealdist tegemast või kohustuse lõppemise kohta tunnistust

2-12-19716 välja andmast, võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest kuni võladokumendi üleandmiseni, sellele pealdise tegemise või tunnistuse väljaandmiseni. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, A P, kohtuistungile ei ilmunud. 03.01.2013.a. oli A P nimel esitanud I P kohtule avalduse, milles palus menetluse lõpetada, kuna hageja ei saa tervise tõttu tulla kohtuistungile. Kohus jättis I P avalduse arvestamata, kuna I P ei olnud volikirja A P esindamiseks käesolevas tsiviilkohtumenetluses. Hagiavalduses oli A P olnud nõus kirjaliku menetlusega. TsMS §412 lg.1 p.1 kohaselt ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Eelpooltoodud asjaolu tõttu otsustas kohus vaadata tsiviilasja läbi sisuliselt ilma A P osavõtuta kohtuistungist, kuna A P oli olnud nõus kirjaliku menetlusega. Hageja poolt ilmus kohtuistungile veel I P, kellel ei olnud esitada volikirja A P esindamiseks, mille tõttu kohus I P menetlusse ei lubanud, kuid lubas tal viibida pealtvaatajana asja läbivaatamise ajal kohtusaalis. Kostja, P K, vaidles kohtuistungil hagile vastu. P K võttis kohtuistungil õigeks, et ta küsis 2009.a. A P raha võlgu. A P tuli kliendina kostja juurde ning palus vahetada korteri lukku. A P on (P K arvates) psüühilised häired, mille tõttu A P arvab, et tema korterisse hiilitakse sisse alati. Hagejal ja kostjal tekkisid teenuse osutamise käigus head sõbralikud ja usalduslikud suhted. P K sai teada, et A P arvele pangas on kogutud summa, milletõttu kostja küsis A P laenu summas 10 tuhat Eesti krooni. Hageja ja kostja vormistasid võlakirja, kus P K lubas 2011.a lõpuks tagastada hagejale laenatud rahasumma. P K on A P nõusolekul töötanud kaks hooaega järjest A P suvilas, mis oli arvestatud hageja ja kostja vahelises suhtes, kui laenu protsendi tasumine. Euro kehtima hakkamisel, sügisel, tuli A P P K juurde remondikotta, kus hageja ja kostja leppisid kokku, et laenatud summa eurodes moodustub ligikaudu 323,88 eurot. Kusjuures samal ajal tagastas P K A P koheselt 50.00 eurot. Märtsis 2012 tuli I, A P tütar, kes ütles, et ta leidis A P kotist võlakirja, kus P K võlgneb A P 10 tuhat krooni. Ta ütles, et A P tervise tõttu peab P K tagastama kogu laenatud raha (10 000.00 krooni) temale ehk tütrele, muidu lubas I P pöördunud kohtusse. Kostja ei olnud nõus, kuna tahtis isiklikult kohtuda A P. Ühel päeval sai kostja A P korterisse sisse. A P näitas kostjale ühte vihikut, kus oli kirjas kogu P K võlgnevus ja selle tagasi maksmine. P K lubas suurema summa välja maksta lähimal ajal, mida P K (tema sõnade kohaselt) ka tegi. Lõpuks jäi P K A P tasumata veel 23,88 eurot. Kui P K selle summa tõi, siis ütles I P, et P K võlgneb siiski rohkem kui 24.00 eurot. Ja lubas pöörduda kohtusse. Nii tuligi välja, et (P K arvates) soovib I P laenu protsendid kätte saada rahas, kuigi protsendid arvestati tasa P K poolt tehtud tööde maksumusega A P suvilas. Viimast korda nägi P K A P novembris 2012.a..

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus uurinud kõiki tõendeid, aga samuti arvestades lihtmenetluse erisustega, asus seisukohale, et A P hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt lihtmenetluses. Tsiviiltoimiku materjalidega ja kohtuistungil antud P K seletusega luges kohus tõendatuks, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et P K laenas määramata tähtajaks (konkreetset laenu tagastamise tähtpäeva kindlaks määramata) A P 639.12 eurot (10 000.00 krooni) ning on seda laenu ka osaliselt tagasi maksnud. Sama asjaolu on tõendatud ka A P poolt kohtule esitatud hagiavaldusega, aga samuti kohtule esitatud kirjaliku P K poolt antud võlakirjaga (tl.3).

2-12-19716 Kohus luges tuvastatuks, et poolte vahel on õiguslik vaidlus selle üle, kui palju on P K A P laenu tagastanud. A P asus hagiavalduses seisukohale, et laenu on tagastamata 174.08 eurot. P K asus kohtuistungil ja kirjalikus vastuses seisukohale, et laenu on veel tagastamata 23.88 eurot ning sedagi ainult selle tõttu, et A P tütar I P ei võtnud tasumist vastu, pidades summat liiga väikeseks. Kuna tegemist on lihtmenetlusega, siis pidas kohus vajalikuks rakendada lihtmenetluse erisusi. TsMS §405 sätete kohaselt menetleb kohus hagi lihtmenetluses oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: a) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; b) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid (volikirjade olemasolu korral) ning c) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus asus seisukohale, et ta ei saanud rakendada lihtmenetluses esinduse põhimõtteid I P suhtes, milles lubatakse kohtul tunnistada esindajana ka isikuid, keda ei ole loetletud seaduses juhul, kui nendel isikutel on olemas volikiri isiku esindamiseks kohtumenetluses. I P puudus volikiri hageja, A P, esindamiseks kohtumenetluses, mille tõttu ei saanud kohus teda lubada kohtumenetlusse. Samal põhjusel ei saanud kohus vastu võtta ka hagist loobumise avaldust, mille oli esitanud hageja nimel ilma volitusteta isik, I P. Kohus pidas võimalikuks kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid – kostja, P K, seletust kohtuistungil. VÕS §396 lg.1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et laenulepingu sõlmimine A P ja P K vahel on tõendatud hagiavaldusega, P K poolt antud kirjaliku võlakohustusega, P K kirjaliku vastusega hagile ja P K seletusega kohtuistungil. P K poolt A P laenu tagasimaksmise luges kohus tuvastatuks nii P K kirjaliku vastusega hagile kui ka P K seletusega kohtuistungil, kus ta kinnitas, et maksis laenu aega mööda ja osade kaupa A P tagasi, kes märkis laenu tagastamised osade kaupa üles vihikusse. Seda asjaolu pole hageja vaidlustanud. P K tunnistas kohtuistungil A P tagastamata laenu osa, summas 23.88 eurot, mille vastuvõtmisest A P tütar, I P, põhjendamatult keeldus. Kohus luges P K seletused laenu tagasimaksmise kohta tõeseks, kuna A P ei ole laenu tagasimaksmist P K poolt vaidlustanud. VÕS §119 lg.1 ja lg.2 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna A P sattus vastuvõtuviivitusse oma tütre õigustamatu (VÕS §119 lg.1 ja lg.2 nimetatud)

2-12-19716 tegevuse tõttu, siis jättis kohus rahuldamata A P hagi P K vastu viiviste nõudes, kuna kohus tuvastas kohtuistungil, et P K ei saanud võlga lõplikult tagasi maksta, kuna võlausaldaja ei võtnud võla tagasimaksmist vastu. P K kirjaliku vastuse kohaselt selgus, et osa laenust ja laenuprotsentidest tasus ta A P tööga (remonditööd A P korteris, transpordi teenused, tööd A P suvilas). Kohus luges nii kirjaliku vastusega, kui ka P K seletusega kohtuistungil, aga samuti ka faktiga, et A P ei ole vastu vaielnud kostja vastuväidetele, tuvastatuks asjaolu, et A P sõlmis P K suulised töövõtulepingud (remonditööd A P korteris, transpordi teenused, tööd A P suvilas) tööde tegemiseks A P, lubades maksta P K tööde tegemise eest tasu. VÕS §11 lg.1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Töövõtulepingule ei ole kohustatud kirjalikku vormi, mille tõttu asus kohus seisukohale, et A P ja P K vahel sõlmitud töövõtulepingud olid kehtivad ning töövõtulepingutest tekkis A P kohustus maksta P K tööde tegemise eest tasu. Kohus tuvastas, et A P ja P K leppisid kokku, et A P tööde tegemise eest (remonditööd A P korteris, transpordi teenused, tööd A P suvilas) P K raha ei maksa vaid arvestab vastava summa P K poolt tasumisele kuulivast laenusummast ja laenuprotsentidest maha. VÕS §396 lg.2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Kohus asus seisukohale, et kui A P ja P K leppisid kokku, et A P võlgneb P K laenuna tööde tegemise eest (remonditööd A P korteris, transpordi teenused, tööd A P suvilas) maksma pidanud raha, siis oli selline kokkulepe seaduslik ja kehtiv. Kohus luges tuvastatuks asjaolu (A P ei ole seda ka vaidlustanud), et A P ja P K kokkulepe tööde tegemise ja nende eest tasumise kohta sisaldas enda ka kokkulepet, et A P arvestab P K poolt laenuna tagastamisele kuuluvast summast maha tasu, mille P K oleks pidanud A P saama tööde tegemise eest suvilas. VÕS §197 lg.1 ja lg.2 sätestavad, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. VÕS §198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kuna tasaarvelduse avaldusele ei ole kehtestatud vormi, siis asus kohus seisukohale, et A P ja P K vahel sõlmitud suuline kokkulepe vastastikuste laenusummade tasaarveldamiseks oli kehtiv ja lubatud. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et A P hagi P K vastu on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. P K tuleb välja mõista A P kasuks tasumata laenujääk summas 23.88 eurot. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta A P hagi P K vastu rahuldamata.

2-12-19716

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 sätetega hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. A P ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. P K esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on P K maksnud õigusabikulude eest 75.00 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud jätta A P ja P K endi kanda, siis jäävad P K menetluskulud, summas 75.00 eurot, P K enda kanda. A P võimalikud menetluskulud jäävad aga A P enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja