Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE
1.VKG Soojus AS esitas 31.07.2012. a hagi OÜ Elinord Ehitus vastu võlgnevuse 12 168,85 euro ja viivise 471,46 euro nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.10.2011. a soojusenergia müügilepingu nr 30056493, mille järgi hageja müüs kostjale soojusenergiat tarbimiskohas Rahu 38 Jõhvi (Jõhvi politsei-ja päästehoone). Lepingu lisa 1 punkti 4.5 alusel kohustus kostja tasuma tarbitud soojusenergia eest arve esitamise kuu 20-ndaks kuupäevaks ning punkti 4.6 alusel oli hagejal õigus nõuda viivist 0,2% päevas tähtaegselt tasumata summast.
3.Kostja ei ole perioodil veebruar 2012. a kuni märts 2012. a (kaasa arvatud) oma kohustusi arvete tasumise osas täitnud, mille tulemusena on tekkinud võlgnevus hageja ees kogusummas 12 168,85 eurot. Tarbitud soojusenergia eest on kostjal osaliselt tasumata arve nr 7120026352 ning täielikult tasumata arved nr 7120042828 ja nr 7120056856. Samuti on kostja jätnud tasumata viivisearve nr 7120058838.
4.27.03.2012. a saatis hageja kostjale soojusvarustuse katkestamise hoiatuse. Kuna Rahu 38 tarbimiskoht on Riigi Kinnisvara AS halduses olev Jõhvi politsei- ja päästehoone, sõlmis Riigi Kinnisvara AS 05.04.2012. a uue lepingu tarbimiskoha varustamiseks soojusenergiaga, kostjaga lõpetati soojusenergia müügileping samast kuupäevast s.o 05. aprillist 2012. a. Hageja ja kostja vahel toimusid 2012. aasta aprilli alguses läbirääkimised võlgnevuse tasumise ajatamiseks. 11.04.2012. a saatis hageja kostjale nõustumuse maksegraafiku sõlmimiseks, kuid kostja sellele enam ei reageerinud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 12 168,85 eurot ja viivis 471,46 eurot, kokku 12 640,31 eurot tulenevalt lepingu rikkumisest.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja palub jätta hagi täies osas rahuldamata.
6.Kostja märgib kirjalikus vastuses hagile, et tunnistab, et on hagejale väljendanud soovi tasuda omapoolsed võlgnevused ning on pidanud hagejaga läbirääkimisi võlgnevuste tasumise osas, kostja on hagejale ühtlasi teada andnud võlgnevuse tekkimise põhjustest.
7.Jõhvi politsei- ja päästeameti hoone (Hoone) lõpptellijaks oli Riigi Kinnisvara AS (RKAS). RKAS ja kostja vahel 14.06.2010. a sõlmitud ehitustööde töövõtulepingu nr E099/10-220 punkti 8.2.1 kohaselt oleks pidanud teostatud tööde eest tasumisel lõplik arveldus ja lõpparve väljamaksed toimuma pärast ehitustööde vastuvõtmist. Hoone ehitustööd lõpetati kostja poolt 29.02.2012. a, kuid siiani ei ole RKAS lõppväljamakseid teostanud.
8.Hageja märgib, et saatis 27.03.2012. a kostjale soojusvarustuse katkestamise hoiatuse ja soojusvarustuse katkestamine pidi toimuma 05.04.2012. a. Kuna hoone kuulus RKAS-le, siis sõlmis hageja viimasega 05.04.2012. a lepingu. Kostjale ei ole siiani hageja poolt edastatud hageja ja RKAS-i vahel sõlmitud lepingu aluseks olevat soojusarvesti näitude üleandmise akti, mistõttu kostja ei ole saanud kontrollida hageja poolt esitatud nõuete õigsust.
9.Kuna kostja andis hoone RKAS-ile üle 29.02.2012. a ja eeldas, et sellele järgnevalt tasuvad soojusvarustuse eest selle tarbijad, siis perioodi 01.03.2012. a kuni 05.04.2012. a eest hageja poolt esitatud arveid nr 7120056856 ja nr 7120058838 kostjale hetkel teada olevate andmete alusel kostja aktsepteerida ei saa.
10.Kostja tunnistab arvel nr 7120026352 märgitud varasema perioodi võlgnevust 3 600,80 eurot (sama arve alusel soojusenergia eest perioodil 01.01.2012. a kuni 31.01.2012. a on kostja tasunud) ning arvet nr 7120042828 summas 5 984,40 eurot.
11.Kostja taotleb, et hageja esitaks hageja ja RKAS-i vahel lepingu aluseks olevate soojusarvesti näitude üleandmise akti, samuti taotleb kostja kohtumenetlusse Hoone valdaja ja tegeliku soojuse tarbija (perioodil 01.03.2012. a kuni 05.04.2012. a) kaasamist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud mõlema poole kanda. Kostja märgib, et soovib kohtuvaidluse lõpetamist kompromissiga.
HAGEJA SEISUKOHT
12.Vastuseks kostja vastusele märkis hageja, et kostja vastus on vastuoluline, kuna kostja ei tunnista hagi täies ulatuses, kuid samas on märkinud, et tunnistab hageja nõuet summas 9 585,20 eurot, s.o. 75,83% ulatuses. Hagi ülejäänud osa mittetunnistamisel tugineb kostja asjaolule, et kostjal puuduvad mistahes andmed kostjaga lepingu lõpetamisel ja RKAS-iga uue lepingu sõlmimisel arvelduste aluseks võetud näitudest.
13.Hageja valduses on kostja ja RKAS-i vahel 03.04.2012. a koostatud akt kinnistu tarbimisteenuste üleandmise-vastuvõtmise kohta, milles fikseeritud andmed olidki aluseks kostjaga lepingu lõpetamiseks ja RKAS-iga lepingu sõlmimiseks. Hageja esitab kohtule RKAS-ile 04.05.2012. a esitatud arve nr 7120073800, millest nähtub, et arvestuse aluseks oli sama algnäit, mis fikseeriti kostja ja RKAS-i vahel 03.04.2012. a aktis. Samuti esitab hageja korduvalt 03.04.2012. a arve nr 7120026856, millest nähtub, et arvestuse aluseks oli sama lõppnäit, mis fikseeriti 03.04.2012. a aktis.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab hageja nõude.
15.Hageja nõue tuleneb poolte vahel 12.10.2011. a sõlmitud soojusenergia müügilepingust nr 30056493 ja selle lisadest (üldtingimused, soojuskandja temperatuurigraafik ja piiritlusakt, tl 510). Müügilepingu ja selle lisade kohaselt kohustus hageja müüma kostjale soojusenergiat tarbimiskohas Rahu 38 Jõhvi ning kostja kohustus tasuma tarbitud soojusenergia eest arve esitamise kuu 20-ndaks kuupäevaks, arve mittetasumisel ettenähtud ajal oli müüjal õigus nõuda viivist 0,2% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest ja katkestada soojusvarustus, sellest seitse päeva ette teatades.
16.Kohus nõustub hagejaga, et kostja vastuses sisalduvad vastuväited on vastuolulised ja teineteist välistavad, samuti ei ole kostja oma vastuväiteid mitte ühegi tõendiga tõendanud.
17.Kostja väidete vastuolulisus seisneb selles, et kostja taotleb jätta hagi täies ulatuses rahuldamata (hagihind 12 640,31 eurot), kuid samas tunnistab, et on hagejale võlgu 9 585,20 eurot. Kostja väidab, et: (1) on tasunud arve nr 7120026352 märgitud varasema perioodi võla 3 600,80 eurot (soojusenergia perioodil 01.01.2012. a kuni 31.01.2012. a); (2) ei ole tasunud arvet nr 7120042828 summas 5 984,40 eurot; (3) kostjale ei ole teada soojusenergia näidud lepingu katkestamisel kostjaga ja uue lepingu sõlmimisel hageja ja RKAS vahel 05.04.2012. a; (4) kostja andis hoone RKAS-ile üle 29.02.2012. a ning eeldas, et perioodi 01.03.2012. kuni 05.04.2012. a tasuvad tarbijad; (5) Hoone ehitustööd lõpetati 29.02.2012. a, kuid tellija (RKAS) pole kostjale lõppväljamakseid teostanud.
17.1.Kohus märgib kostjale, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on varasema perioodi (enne 2012. aasta jaanuarit tarbitud soojusenergia eest võlgnevus 3 600,80 eurot) võlgnevuse hagejale tasunud, varasema perioodi võlg ei kajastu hageja nõudes (tl 14-15). Hageja nõude arvestusest tuleneb, et kostja on jätnud tasumata 2012. aasta jaanuaris tarbitud soojusenergia eest 4 278,65 eurot (arve nr 7120026352), 2012. aasta veebruaris tarbitud soojusenergia eest 5 984,40 eurot (arve nr 7120042828), 2012. aasta märtsis tarbitud soojusenergia eest 2 583,65 eurot (arve nr 7120056856). Arve nr 7120058838 on viivisarve.
17.2.Kostja tunnistab, et on väljendanud hagejale soovi tasuda omapoolsed võlgnevused ning on pidanud läbirääkimisi võlgnevuste tasumise osas. Kohus märgib, et nimetatut kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud ja 11.04.2012. a hageja poolt kostjale saadetud maksegraafik võla 12 640,31 euro (seisuga 05.04.32012. a) tasumise kohta kolmes osas (tl 12-13).
17.3.Kostja väide, et talle ei olnud teada soojusenergia näidud lepingu katkestamisel ja uue lepingu sõlmimisel, millest johtuvalt ei saa ta aktsepteerida arvet soojusenergia tarbimise eest 2012. a märtsikuu eest, on alusetu ja ümber lükatud hageja poolt kohtule esitatud 03.04.2012. a aktiga kinnistu tarbimisteenuste üleandmise-vastuvõtmise kohta (tl 51-52). Viidatud akti on sõlminud üleandjana kostja ise ning vastuvõtjana RKAS, aktis on fikseeritud soojusenergia arvesti näit 03.04.2012. a seisuga 391,48 MWh. Kostjale esitatud viimase tarbitud soojusenergia näit arve järgi on 391,50 MWh (tl 52) ning 2012. aasta aprillikuus tarbitud soojusenergia eest on hageja RKAS-ile esitanud arve alates tarbimisest 06.04.2012. a algnäiduga 391,50 MWh (tl 53).
17.4.Paljasõnalised ning asjassepuutumatud on kohtuotsuse punktis 17 märgitud kostja vastuväited (4) ja (5). Hoone üleandmine ja tasu maksmine tellija (RKAS) poolt kostjale ei oma siduvust käesoleva tsiviilasjaga. Kostja võib oma väidetavad õigused maksma panna RKAS suhtes. Kostja vastuväited ei ole sellised, mis vabastaksid teda oma kohustuste täitmisest, mis tulenesid hagejaga sõlmitud lepingust.
18.Õiguslikult on hagi põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Võlausaldaja õigus nõuda õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist (rahalise kohustuse täitmist) tuleneb VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda võlgnikult viivist alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni.
19.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
20.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja põhivõla 12 168,85 eurot ja viivise 471,46 eurot, kokku 12 640,31 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
21.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Poolte menetluskulud jäävad seega täies ulatuses kostja kanda.
22.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
KOHTU SELGITUS
23.Kostja töötaja poolt on kohtule 14.01.2013. a saadetud elektronkiri ja Harju Maakohtu 09.01.2013. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-12-35579 (tl 57-65). Kirjas on esitatud taotlus peatada või mitte menetlusse võtta kõik OÜ-ga Elinord Ehitus seotud menetlused, kuna Harju Maakohus nimetas 09.01.2013. a OÜ Elinord Ehitus ajutiseks halduriks K. T. ning keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutamise. Kirjale lisatud kohtumäärusest tuleneb, et võlgniku OÜ Elinord Ehitus suhtes on 09.01.2013. a algatatud pankrotimenetlus, nimetatud ajutine haldur, peatatud võlgniku vara suhtes toimuv sundtäitmine, keelatud võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutamine, määratud kohtuistung pankrotiavalduse läbivaatamiseks (05.02.2013. a).
24.Kohus selgitab, et puudub alus menetluse peatamiseks. Kohtu menetluses olev võlaõiguslik nõue (müügilepingust tuleva võla väljanõudmine) ei ole kohtumenetluse peatumise aluseks tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 20. Käsutuskeelu olemus on tagada pankrotiavaldus ning keelata võlgnikul osa või kogu vara võõrandamine. PankrS § 20 lg 3 peab silmas käsutuskeelu puhul kohtumenetluste peatumist asjades, milles osaleb võlgnik ja kohtumenetlus puudutab võlgniku vara, mis pankroti väljakuulutamise korral muutuks pankrotivaraks.
Pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus on reguleeritud PankrS §-s 43, mille 2. lõike kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kostja suhtes ei ole pankrot välja kuulutatud, seega puudub alus nõude läbivaatamata jätmiseks. Arvestades PankrS § 43 lg 5, saadab kohus kohtulahendi ajutisele haldurile K. T. (Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid, e-post: xxx ). Kohus saadab kohtulahendi ka taotluse esitanud kostja esindajale (e-post: xxx ). Kohus selgitab, et kohtuotsuse jõustumisel ja juhul kui kostja suhtes kuulutatakse välja pankrot, loetakse hageja nõue kaitsmata tunnustatuks (PankrS § 103 lg 4).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.