Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

1 (3)

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud 1.Kostjale kuulub korteriomand aadressil XXX , Tallinn. Kostja maksab kommunaalmakseid ebaregulaarselt ning 2011.a mai- juuni-, juuli-, oktoobri- ja novembrikuus, 2012.a jaanuari-, veebruari-, märtsi-, aprilli-, mai-, juuni-, augusti-, septembri- ja oktoobrikuus ei ole kostja kordagi tasunud kommunaalmakseid. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 1 101,55 eurot ja viivise perioodi 30.11.2011.a-30.09.2012.a eest summas 129,37 eurot. Kostja seisukoht 2.Kostja tunnistas võlga. Kohtu põhjendused 3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. 4.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjale kuulub korteriomand aadressil XXX , Tallinn, selle kohta on hageja esitanud ka kinnistusraamatu väljavõtte (t/l 26-28) ning et kostjal on hageja ees võlgnevus summas 1 101,55 eurot ning viivise võlgnevus summas 129,37 eurot. Võlgnevuse suurust tõendavad hageja poolt kostjale ja kohtule esitatud arved (t/l 14-25) ning kostja poolt vastuses võla ja viivise olemasolu omaksvõtt. 5.Korteriühistu XXX põhikirja punkt 3.2 alapunkt 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras ja punkt 7 kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsiooni) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 järgi võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Arvestades asjaoluga, et kostja on tunnistanud hagis toodud võlga ja viiviseid ega ole mingeid vastuväiteid esitanud nende arvutuskäigule, leiab kohus, et kostja on jätnud täitamata põhikirja p 6 alapunkt 3.2 tuleneva majandamiskulude, sihtotstarbeliste maksete ja kommunaalkulude tasumise kohustuse, olles nendega viivituses, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses. 2 (3)

6.Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja viivist ühistu põhikirja p 6 alapunkt 3.2, VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1, 6, § 108 lg 1 ja KÜS § 7 lg 4, § 151 järgi. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt esitatud ulatuses. 7.Kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja põhivõlgnevus summas 1 101,55 eurot ja viivis 129,37 eurot, s.o kokku 1 230,92 eurot. Menetluskulu 8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulu summas 140 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 150 eurot, s.o riigilõiv. Antud juhul vähendab kohus riigilõivu väljamõistmisel selle suurust, kuivõrd TsMS § 162 lg 5 kohaselt kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Seega tuleb riigilõiv summas 50 eurot jätta hageja kanda, kuivõrd hagiavalduse esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu on sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, s.o tsiviilasja hinna puhul kuni 1 500 eurot on riigilõiv 150 eurot. Ainuüksi asjaolu, et hageja seaduslikel esindajatel ei ole võimalik anda digitaalallkirja ei ole põhjus, miks tuleb kostjalt välja mõista riigilõivu täismäär. Õigusabikulu väljamõistmise taotluse jätab kohus rahuldamata, kuivõrd hagiavaldus on allkirjastatud hageja seaduslike esindajate poolt ning hagimenetluses ei ole osalenud hageja lepingulise esindaja kaudu. Tsiviilasja hind 9.Tulenevalt TsMS § 122 lg 2 ja § 133 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 230,92 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.