327,57 eurot Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Silver Eensaar (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja PT(isikukood XXX, elukoht
XXX),
lepinguline esindaja advokaat Robert Sarv (Advokaadibüroo Lentsius & Talts, Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
OÜ Aktiva Finants hagi PTvastu võla saamiseks
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista PT võlgnevus 327,57 (kolmsada kakskümmend seitse eurot ja 57 senti) eurot ja viivis 206,34 (kakssada kuus eurot ja 34 senti) eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
Välja mõista PT viivi 0,05% päevas võlgnevuselt alates 31.05.2012 kuni võlgnevuse tasumiseni OÜ Aktiva Finants kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Mõista menetluskulud 100% ulatuses välja PTOÜ Aktiva Finants kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule
2-12-21524 käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 327,57 eurot, viivise 206,34 eurot (tl 76-80) seisuga 30.05.2012, viivise 0,05% päevas võlgnevuselt alates 31.05.2012 kuni võlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
2-12-21524
7.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et AS EEja kostja sõlmisid 19.07.2007 kliendilepingu nr XXX (tl 7) ja kliendilepingu lisa (tl 8), millega AS EE müüs kostjale teenuse EK 15 asukohaga XXX, Tallinn. Lepingule kohaldatakse EAAS üldtingimusi (tl 27-38). Lepingu alusel kohustus AS EE osutama kostjale teenus ning kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. AS EE esitas kostjale arved XXX-XXX (tl 9-25 ), kokku summas 327,57 eurot. Kostja arveid ei tasunud, mida kostja märgib ka oma vastuses (tl 68, p 2.1.8
3.lõige), mistõttu loovutas AS ET nõude hagejale, millest on kostjat teavitatud 03.10.2011 teatisega (tl 6). Kliendilepingu punkt 1 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,05% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist kuni 30.05.2012 summas 206,34 eurot (tl 79) ning palub välja mõista ka viivise juhindudes TsMS § 367. Üldtingimuste punkti 5.2.1 alusel on klient kohustatud täitma liitumislepingut, selle lisasid ning kehtivate õigusaktide nõudeid. Punkti 5.2.2 järgi on klient kohustatud tasuma õigeaegselt E poolt esitatud arved. Punkti 5.2.5 kohaselt klient on kohustatud teavitama koheselt E : kontaktandmete (nime, aadressi, kontakttelefoni) või teiste kliendi kohta liitumislepingusse märgitud andmete muutumisest, teatades ühtlasi uued andmed; muudest asjaoludest, mis võivad takistada liitumislepingu tingimuste nõuetekohasest täitmisest. Punkt 7.6 sätestab, et arve mittekättesaamine ei vabasta klienti arve tasumise kohustustest. Punkti 8.2 alusel klient võib liitumislepingus sätestatud korda järgides liitumislepingu ilma ette teatamata igal ajal üles öelda, Kirjalikus vormis sõlmitud liitumislepingu ülesütlemiseks tuleb kliendil esitada E kirjalik avaldus. Alusetud on kostja väited, et hageja on kaotanud nõudeõiguse, kuna hageja ei ole pikaaja vältel edastanud kostjale arveid ega nõudnud võlgnevuse tasumist. Alusetud on ka väited, et hageja pidi välja selgitama kostja uue aadressi ning, et hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Käesoleval juhul on kostja käitunud pahauskselt ning jätnud teavitamata hagejale oma elukoha vahetusest ja jätnud arved tasumata, vaatamata sellele, et kostjale oli teada, et kostjal on kirjalik leping, mille alusel kostjal oli kohustus tasuda arveid. E ei saanud ega pidanudki teadma, et kostja on elukohta vahetanud. Lisaks on kostja olnud võlgnevusest teadlik, kuna kostja on oktoobris 2008 tasunud võlgnevuse katteks 31,96 eurot (tl 26), mistõttu pidid kostjani jõudma teenuste eest esitatud arved ja teated võlgnevuse kohta, mistõttu on põhjendamata väited, et hageja ei ole teinud midagi võlgnevusest teavitamiseks. Tõendamata on, et kostja on E t uuest elukohast ja lepingu lõpetamise soovist teavitanud telefoni teel. Kostja on põhjendamatult jätnud arved tasumata juba 2008 suvest, asjaolu, et kostja ei tarbinud isiklikult teenust, ei ole aluseks jätta arved tasumata. AS-il EE oli õigus tulenevalt üldtingimuste punktist 6.1.8 nõue loovutada, millest on kostjat teavitatud. Kostjale on edastatud 03.10.2011 kostja poolt lepingus nimetatud aadressil XXX, Tallinn vastavasisuline teade (tl 6). Kohus leiab, et loovutamine on seaduslik ja põhjendatud ja edastatud kostjale korrektselt. Põhjendatud on ka arvel nr XXX toodud ühendustasu nõue summas 75,42 eurot. Kliendilepingu lisa kohaselt ühendustasu hõlmab endas E poolt kliendi ühenduspunktini ühenduse
2-12-21524 loomise kulusid. Juhul, kui 18 kuu jooksul arvates käesoleva tootelepingu sõlmimisest ei ole kliendi poolt (või E poolt kliendi poolse rikkumise tõttu) tootelepingut lõpetatud jääb ühendustasu E kanda. Liitumislepingu lõpetamisel enne 18 kuu möödumist selle sõlmimisest on klient kohustatud koos tarbitud teenuste eest esitatava lõpparvega hüvitama E ka ühendustasu (tl 8). Käesoleval juhul on kostja lepingut rikkunud ning leping on lõpetatud enne 18-kuu möödumist, mille kohta on edastatud kostjale lõpparve nr XXX (tl 23-24), mistõttu on ühendustasu põhjendatud. Kostja, jättes arved tasumata, pidi arvestama, et kostjal on kohustus tasuda ka viivist, kohus leiab, et viivis on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
8.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 327,57 eurot, viivis 206,34 eurot ja viivis 0,05% päevas võlgnevuselt alates 31.05.2012 kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
9.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.