Muud › Muud hagiasjad

MENETLUSKULUDE JAOTUS

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 Tartu; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-12-36791

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 14.09.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja G P koos A P kasutavad Sillamäel, XXX asuvat eluruumi alates 1991.a. Kostja eluruumi kirjalikult üürileping ei sõlmi, aga eluruumi XXX kasutab ning hageja osutab kostjale kommunaalteenuseid igakuuliselt ja selle alusel kostja on kohustatud igakuuliselt maksma hagejale tasu osutatud teenuste eest. Kostja ei täida üürniku kohustusi, ei tasu korteriüüri ja kommunaalteenuste arveid üle 6 kuud. Kostja võlg AS-le MEKE Sillamäe moodustab 01.08.2012.a. seisuga 613,55 eurot (242,22 eurot tarbitud soojusenergia eest ja 371,33 eurot elamu hooldamise eest. Üürileping lõppes 31. juuli 2012.a. Kõik kostja suhtes rakendatud meetmed, kustutada võlg vabatahtlikult, tulemusi ei andnud. Hageja, juhindudes VÕS § 312 p 1 ja § 325 teavitas üürnikut üürilepingust loobumise kohta (26.06.2012 kiri nr j-83/12). Kostja ei kasutanud oma õigust ning ei vaidlustanud lepingust loobumist, kuid jätkab eluruumi valdamist ja kasutamist. Võttes arvesse, et üürileandja, kehtestatud korra kohaselt, loobus üürilepingust ning nõudis üüriasja tagastamist, jätkab kostja ebaseaduslikult korteri kasutamist. Hageja palub sissenõuda kostjalt G P võlg summas 613,55 eurot; korter XXX väljanõuda kostja G P koos A P ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse ning määrata kostjale ja tema koos elavad isikutele vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 30 päeva; mõista kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõivu 150 eurot. 20.11.2012 esitas hageja taotluse kaasata kostjana A P, kes on vaidlusttud õigussuhe osaline, kuid kelle vastu hagi ei olnud esitatud (tl 57-59). Vastavalt seaduse nõuetele on esitatud ka hagiavaldus koos lisadega uue kostja jaoks (tl 44-47). Hagiavalduse kohaselt hagi esitamise hetkest (14.09.2012.a) kostjad maksid vabatahtlikult 399,31 eurot tarbitud kütte eest ja 212,25 eurot MEKE teenuste eest, kokku 611,56 eurot. Tegelikult kostjate aegunud võlgnevus seisuga 16.11.2012 moodustab 71,17 eurot. Hageja palub sisse nõuda kostjalt G P ning A P võlg summas 71,17 eurot; korter XXX välja nõuda kostjad G P ja A P ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse ning määrata kostjatele vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 30 päeva. Mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja poolt tasutud riigilõivu 150 eurot. Vru Maakohtu 27.11.2012 määrusega kaasati tsiviilasjas nr 2-12-36791 menetlusse kostjana A P (IK XXX) ja anti kostjatele G P ja A P tähtaeg kirjaliku vastuse esitamiseks.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. 2(6)

Tsiviilasi nr 2-12-36791

TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 14.09.2012. Vastavalt TsMS § 124 lg 1 esimesele lausele raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 128 järgi üüri- või rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral on hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Hagiavaldus sisaldab kaks nõuet: rahaline nõue kokku 613,55 eurot ja kohustuse täitmisele sundimise nõue (eluruumi vabastamine). Teise nõue hind on 876,49 eurot. Nimetatud summa moodustavad XXX eluruumi ülalpidamisega seotud arved perioodil 2011.a 01. juulist kuni 2012.a 30. juunini. Seega antud asja hagihind moodustab 1 490,04 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjad ei esitanud vastuse hagile.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja teatas, et hagi aluseks olev võlg teenuste eest on tänaseks päevaks täielikult tasutud kostjate poolt. Hageja jäi nõude juurde eluruumi vabastamise osas. Kostjad kordagi ei võtnud hagejaga ühendust tekkinud probleemi lahenduse otsimiseks. Kostjad hagi ei tunnistanud, kuna võlg on kustutatud, neil ei ole teist eluruumi. Kostjad soovivad vahetada eluruumi väiksema vastu. Kostja G P kinnitas, et sai hagejalt teade lepingu lõpetamisest, kuid ei reageerinud sellele. Kostja A P seletas, et ei saanud midagi, kõigega tegeles ema ja kostja A P alles hiljuti sai teada tekkinud probleemidest. Hageja tunnistas, et teade lepingu lõpetamisest ja eluruumi vabastamiseks kostjale A. P ei olnud saadetud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud vaid osaliselt ja see tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et üürileping on sõlmitud hageja ja G P vahel. A Pon üürniku G. P perekonna liige. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostjad kasutavad XXX asuvat eluruumi. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et tekkis üürisuhetest tulenev võlgnevus 01.08.2012.a. seisuga 613,55 eurot (242,22 eurot tarbitud soojusenergia eest ja 371,33 eurot elamu hooldamise 3(6)

Tsiviilasi nr 2-12-36791

eest). Kostjad on olnud üüri tasumisega viivituses rohkem kui kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval. Hagiavalduse kohaselt üürisuhetest tulenev võlgnevus seisuga 01.08.2012 moodustas hagi esitamise päeval 613,55 eurot. Peale hagi esitamist võlgnevus oli kustutatud. Samas hageja ei loobunud oma nõudest, seega leiab kohus, et hagi selles osas tuleb rahuldada. Kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele vaid kostja G P osas, kuna just temaga oli sõlmitud üürileping. Kostja A P on üürniku perekonna liige. Kuna nõue on täidetud, ei ole hagejal alust pöörata kohtuotsus selles osas täitmisele. Hageja arvates ütles ta erakorraliselt üles üürilepingut alates 01.08.2012. Kostjad ei vabastanud üüritud eluruumi ja jätkavad eluruumi kasutamist. Eesti Vabariigi Põhiseadus (PS) § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja võlgniku kohustuse rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning sama lõike punkti 4 järgi taganeda lepingust või lepingu üles öelda. Raha maksmise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Üüri ja kõrvalkulude maksmine on üürniku rahaline kohustus. Üürisuhe on oma olemuselt kestvussuhe. Kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise üldalused on sätestatud VÕS §-s 196. Vastavalt VÕS § 196 lg-le 2 võib kumbki lepingupool kestvuslepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist, kui lepingu erakorralise ülesütlemise mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust. Seega tuleneb nii VÕS §-st 108 kui ka sama seaduse § 196 lg-st 2, et üürilepingust tuleneva rahalise kohustuse rikkumisel võib üürileandja üürilepingu üles öelda siis, kui kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks määratud mõistlik tähtaeg lõppes tulemusteta, s.t üürnik jätab talle antud tähtpäevaks võla tasumata. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne, vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis lõpetab tulevikku suunatult kestvuslepingu. Üürilepingu ülesütlemisavaldus on tahteavaldus, millega soovitakse lõpetada kehtiv üürisuhe. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 69 lg 1 kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta, et kostja sai lepingu ülesütlemisteade kätte. Kohtul on vaja otsustada, kas üürileping oli üles öeldud kehtivalt. Kostja G. P tunnistas, et sai ülesütlemisteade kätte, kuid ei reageerinud sellele. Kostja A. P seletas, et ei saanud midagi, hageja ka tunnistas, et kostjale A. P üles ütlemisteadet ei saatnud. Asjaõigusseaduse § 80 lõige 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. 25.06.2012 dateeritud dokumendi „Eelteade üürilepingu lõpetamiseks“ kohaselt (tl 12) G P teatatakse, et XXX asuvat üürileping lõpeb 31.07.2012 aastal. Üürileping lõpetatakse VÕS § 316 4(6)

Tsiviilasi nr 2-12-36791

lg l p 1, 2 alusel (tasumisega viivitamise tõttu). G. P võlgnevus seisuga 25.06.2012 korteri eest on: 490,25 eurot. Lepingust loobumise vaidlustamiseks on õigust pöörduda kohtu poole 30 päeva jooksul. Kui pärast määratud tähtaega eluruumi ei vabasta, AS MEKE Sillamäe on sunnitud lahendama väljatõstmise küsimust kohtu korras. Kohus leiab, et lähtudes ülalmainitud tekstist võib üheselt aru saada, et hageja ei andnud kostjale G. P kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks mõistlik tähtaeg. Hageja ainult teatab, et üürileping lõpeb 31.07.2012.a-l VÕS § 316 lg l p 1, 2 alusel (tasumisega viivitamise tõttu) ning et G. P võlgnevus seisuga 25.06.2012 korteri eest on 490,25 eurot. Isegi ei ole sõnaselgelt esitatud nõude eluruumi vabastamiseks, lihtsalt on kirjutatud, et kui pärast määratud tähtaega (tegelikult tähtaeg ei ole määratud) eluruumi ei vabasta, AS MEKE Sillamäe on sunnitud lahendama väljatõstmise küsimust kohtu korras. Kostjale A. P üldse ei ole mingit teadet esitatud. Üürnike perekonnaliikmete õigus vallata nimetaud eluruumi tuleneb üürniku õigusest valdusele. Juhul kui esitatakse hagi eluruumi vabastamiseks üürniku ja tema perekonnaliikmete vastu, on nad kaaskostjateks TsMS § 207 lg 3 järgi ja kohus leiab, et lepingu ülesütlemisteade pidi olema esitatud ka kostjale A. P, kes võiks ka tasuma tekkinud võlgnevust, kuna seadus ei nõua, et võlgnevust tasuks ainult eluruumi üürnik. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et hageja poolt üürileping ei olnud kehtivalt üles öeldud, seega kostjad valdavad eluruumi seaduslikul alusel, mistõttu jätab kohus hagi rahuldamata eluruumi vabastamise kohustamise nõude osas. Kohus lähtus muuhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2004 otsuses asjas nr 3-2-1-146-04 ja 04.04.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-24-05 väljendatud seisukohast.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagi on rahuldatud osaliselt. Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste kanda võrdsetes osades, s.o mõlemale 50%. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ 5(6)

Tsiviilasi nr 2-12-36791

Tamara Šabarova Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.