2-12-16885/6 - Pärimisõigus - Pärandi hoiumeetmete rakendamise järelevalve - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

8.Käesolev määrus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise osas jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Avaldajate nõuded ja põhjendused xxxxxxxxxxx Põlvas E. R. . Avaldajad E. R. , kes on pärandi vastu võtnud. E. R. pärijatest, tema vennapoeg A. R. , kellel võiks olla õigus 1/15 pärandist, on paraku juba mitu aastat kadunud. Ta on lahkunud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, alates jaanaurist xxxx pole temast mitte mingeid teateid. Eesti Rahvastikuregistris tema elukoha aadressi pole. E. R. lahendanud P. . K. materjalidest nähtub, et ka pärimisasjaga seoses teda leida ei õnnestunud. Pärandit vastu ta võtnud ei ole. E. R. kuulub korteriomand xxxxxxxxxxxxxxxx-x, reg nr xxxxxxx. Leiame, et pärandvara vajab pärandi hooldaja määramist ning korter hoolduse käigus mahamüümist, eelkõige järgmistel põhjustel: 1) pärandvarasse kuulavat korterit keegi pärijatest ei kasuta ning see kogub kommunaalvõlgnevusi; 2) peremeheta ja valveta korter ohustab otseselt ka majanaabreid ja kõrvalkortereid, näiteks illegaalsetest kasutajatest või järelvalvetusest tingitud vee-, kütte-, elektri- vm avariide läbi; 3) korteri kiire müük oleks ka potentsiaalse pärija (A. R. ) huvides, kuna pärija väljailmumine võib venida määramatusse tulevikku. Selle aja jooksul võiksid korteri kommunaalkulud kasvada suuremaks vastava pärandiosa väärtusest; 4) avaldajate oludele ja vajadustele vastab kõige paremini korteri kiire müük, mida ei ole aga võimalik teostada, kui määratlemata pärandiosa on esindamata. Avaldajad leiavad, et sobivaks pärandi hooldajaks võiks olla vandeadvokaat I. M. , kes on selleks andnud oma nõusoleku. Pärandiks oleva korteriomandi väärtus on hinnanguliselt 12 000 – 13 000 eurot (1/15 väärtus seega umbes 800 eurot), mistõttu on pärandis olemas vahendid, mille arvelt katta pärandihoolduse kulusid. Eeltoodu alusel avaldajad paluvad määrata E. R. /15 A. R. osa pärandi hooldajaks vandeadvokaat I. M. , anda pärandihooldajale luba müüa korter xxxxxxxxxxxxxxxx-x, määrata E. R. inventuuri tegija. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused

Pärimisõiguse tunnistusest ( tl 3-4) nähtub, et xxxxxxxxxxx E. R. pärijad on A. M. /5 mõttelises osas, J. R. /5 mõttelises osas, E. P. /5 mõttelises osas, E. Z. /5 mõttelises osas, K. R. /15 mõttelises osas, M. R. /15 mõttelises osas ja A. R. /15 mõttelises osas. Registriosa väljatrükist nähtuvalt ( tl 13) on nimetatud isikud ühisomanikena sisse kantud E. R. kuulunud korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx registriosa kolmandasse jakku. Avaldajate kinnitusel, mida tõendab ka notar E. K. .01.2012 kiri ( tl 8) ja rahvastikuregistri väljatrükk ( tl 14) on A. R. rahvastikuregistrisse kantud üksnes kohaliku omavalitsuse täpsusega (Tallinn, Kesklinna linnaosa) ja tema tegelik viibimiskoht käesoleval ajal ei ole teada. PärS § 110 lg 1 p 2 kohaselt pärandaja surma korral võib kohus rakendada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei viibi pärandvara asukohas. PärS § 111 lg 3 kohaselt kohus võib pärandvara hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõuet omava isiku taotlusel, kui hoiumeetmete rakendamata jätmine võiks ohustada nimetatud isikule kuuluva nõude rahuldamist pärandvara arvel. PärS § 111 lg 5 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul hoiumeetmete rakendamise otsustada ka pärast pärandi vastuvõtmist pärijate poolt, eelkõige juhul, kui pärija tegevus või varaline olukord võivad seada ohtu pärandvara säilimise ja nõuete rahuldamise pärandvara arvel. Kuna E. R. pärijatest A. R. viibi pärandvara asukohas ja tema tegelik viibimiskoht pole üldse teada, samas vajavad lahendamist pärandvaraks oleva korteriomandiga seonduvad küsimused, esinevad seega PärS §-s 110 lg 1 p 2 ning §-s 111 lg 3 ja 5 sätestatud tingimused esitatud avalduse alusel pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Avaldajad J. R. E. . P. , E. Z. , K. R. M. R. .06.2012 toimunud telefonilisel ärakuulamisel ( tl 12) kinnitasid jäämist avalduses esitatud nõude juurde. Avaldaja A. M. ärakuulamine ei olnud võimalik tema tervisliku seisundi tõttu. PärS § 110 lg 2 kohaselt pärandvara hoiumeetmed on: 1) pärandvara valitsemise korraldamine; 2) tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Korteriomandiga seonduvalt on otstarbekas rakendada pärandvara hoiumeetmena valitsemist. Vastavalt PärS § 112 lg 1 pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. PärS § 112 lg 3 p-de 1-5 järgi on hooldaja kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule; täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; võtma käesoleva seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast. PärS § 112 lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 113 lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt PärS § 111 lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik

pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS §-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Kui hooldaja või pärija esitatud nõude vaidlustab, otsustab nõude rahuldamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud nõusoleku vandeadvokaat I. M. . Tema pärandvara hooldajaks määramisele ei vaielnud vastu ka ärakuulatud avaldajad. Kuna tegemist on vandeadvokaadiga, kellel kohtule teadaolevalt on kogemusi pärandvara valitsemisel, määrab kohus pärandvara hooldajaks vandeadvokaat I. M. . Tulenevalt PärS § 114 pärandvara hooldajal on õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Kohus leiab, et pärandvara hooldajale on võimalik tasu määrata viimase põhjendatud avalduse alusel pärast aruande esitamist pärandavara hoiumeetmete lõpetamise menetluses. PärS § 112 lg 7 sätestab, et kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut. TsMS § 589 kohaselt võib pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule avalduse pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamiseks. Loa andmise otsustab kohus määrusega. Selline taotlus on esitatud juba käesolevas avalduses. Kohus leiab, et on otstarbekas juba käesolevas määruses anda pärandvara hooldajale luba müüa pärandvarasse kuuluv korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxx-x. On üldiselt teadaolev asjaolu, et korteriomandiga kaasnevad märkimisväärsed kulud kommunaalteenuste näol. Kuna avaldajatest keegi ise korteriomandit ei kasuta ja nad elavad ka selle asukohast kaugel, on arvestatav avaldajate kartus korteri järelevalvetusest tulenevate võimalike ohtude (avariid, illegaalsed kasutajad jms) suhtes. Kinnisasja müümine on eeltoodud põhjusel pärijate huvides. Et pärijad on huvitatud korteriomandi müümisest, kinnitasid kohtule ka ärakuulatud avaldajad. PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus koos pärandi hooldaja nimetamisega pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS § 138–141. Seega on inventuuri tegemine seoses pärandi hooldaja nimetamisega kohustuslik. PärS § 138 esimese lause kohaselt saab inventuuri tegijaks määrata kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Eeltoodust tulenevalt tuleb pärandi inventuuri tegijaks määrata Põlva maakonnas tegutsev kohtutäitur A. K. . Vastavalt PärS §-le 139 lg 8 hüvitatakse inventuuri tegemise kulud pärandvara arvel. Kohtutäituri seaduse § 49 lg 1 kohaselt pärimismenetluses pärandi inventuuri tegemisel kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt. Käesolevas asjas on üheks menetluskuluks ka RLS §-s 57 lg 3 ettenähtud riigilõiv 63,91 eurot. Kohtule ei ole teada, et avalduse esitamisel oleks avaldajad riigilõivu tasunud. Avaldusele pole lisatud maksekorraldust ning avalduses puuduvad ka andmed, mille alusel riigilõivu tasumist kontrollida elektroonilisel teel. TsMS §-st 139 lg 5 tulenevalt ei välista avalduse menetlusse võtmine riigilõivu tasumata selle tasumise küsimuse lahendamist kohtulahendi alusel. TsMS § 179 sätete alusel on võimalik riigilõiv välja mõista selle tasumiseks kohustatud isikult edaspidigi. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoimeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. PärS § 151 lg 1 kohaselt pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende