Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Ärakiri

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2013. a. Rakvere Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-27412

Tsiviilasi

Eesti Vabariik Lääne-Viru Maavalitsuse kaudu hagi Ü M vastu kohustise täitmise nõudes, maa ostu-müügi asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingu järgse järelmaksu võla 7 957,01 euro, intressi 397,84 euro ja viivise 4 564,15 euro, kokku 12 919.- euro nõudes

Menetlusosalised ja nende Hageja: Eesti Vabariik (asukoht Lossi plats 1a, Tallinn). Esindaja: Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum esindajad Lääne-Viru Maavalitsus (reg.kood 70004714, asukoht Kreutzwaldi 5, Rakvere linn 44314, Lääne-Virumaa). Kostja: Ü M (isikukood xxxx elukoht; xxxx). Kirjalik menetlus Hagi hind

12 919.- eurot

Resolutsioon: Rahuldada hagi tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista Ü M’lt Eesti Vabariigi kasuks võlgnevuse katteks kokku 12 919.- eurot (kaksteist tuhat üheksasada üheksateist eurot), millest järelmaksu võla katteks 7 957,01 eurot, intressi katteks 397,84 eurot ning viivise katteks 4 564,15 eurot. Välja mõista Ü M’lt riigituludesse riigilõivu katteks 550.- eurot (viissada viiskümmend eurot). Riigilõivu tasumineRahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pank 10220034796011, Swedbank 221023778606, Nordea Bank 17001577198 või Danske Bank 333416110002, viitenumber 10262070116516 otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja tasumist tõendava maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleisse, välistab riigilõivu nõude sundtäitmisele pööramise.

Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hageja ja kostja sõlmisid 25.01.2001.a. maa ostu-müügi asjaõiguse ja hüpoteegi seadmise lepingu, mille objektiks oli 7,34 ha suurune xxx maaüksus, asukohaga xxxx. Lepinguobjekti maksumuseks oli 926 000.- krooni, millest enne lepingu sõlmimist oli tasutud 96 000.krooni. Lepingu p.-des 3.2. ja 3.3. lepiti kokku, et ülejäänud summa maatüki eest tasub kostja ositimaksetena 50 aasta jooksul kindlatel tähtaegadel. Intressiks lepiti 5% ja viivise suuruseks 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Maatüki kohta on avatud kinnistusregistriosa nr. 2045031 ja IV jakku on kantud hüpoteek summas 830 000.- krooni Eesti Vabariigi kasuks ja kohustus alluda kohesele sundtäitmisele. Kostja pole oma järelmaksukohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu perioodil alates 11.07.2005.a. kuni 13.07.2012.a. on järelmaksu osas 7 957,01 eurot, intressivõlgnevus 397,84 eurot ja viivisevõlgnevus 4 564,15 eurot, kokku 12 919.- eurot. Hageja palub kostjalt võlgnevus summas 12 919.- eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi on esitatud VVS § 44 lg. 1, § 84 p 11-1; MaaRS §-de 22 2 lg. 1, 23 lg. 5 3 ; VÕS § 76, §∙ 82 lg. 1, § 100, § 101 lg. 1 p. 1, § 108 lg. 1, § 113 ning VÕSRS §-de 12 lg. 1 ja 2 ning RLS § 22 lg. 2 p. 6 tuginedes. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused ja resolutsioon. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on 05.12.2012.a. hagimaterjal kätte antud politseiametniku poolt ning hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 lg 1 kohaselt. Kostja kohtu nõuet tähtajaks 19.12.2012.a. ei ole täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕSRS § 12 lg.1 kohaselt enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja VÕS-s sätestatut ning sama paragrahvi lg. 2 kohaselt lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita tähtpäevaks, kui täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või see tuleneb võlasuhte olemusest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks