Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Ärakiri

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2013.a. Rakvere Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-51932

Tsiviilasi

BIGBANK AS hagi A K ́e vastu 9 530,31 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Menetlusosalised ja nende Hageja: BIGBANK AS (reg.kood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006). esindajad Esindaja volikirja alusel: Keiu Namm Kostja: A K (isikukood xxxx; elukoht xxxx). Kirjalik menetlus Hagi hind

10 805,23 eurot

Resolutsioon: Rahuldada BIGBANK AS hagi A K ́e vastu tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista A K ́elt BIGBANK AS kasuks 9 530,31 eurot (üheksa tuhat viissada kolmkümmend eurot ja 31 senti). Välja mõista A K ́elt BIGBANK AS kasuks alates 08.12.2012.a. kuni krediidisumma (4 527,10 euro) täieliku tasumiseni viivis 28,16 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja A K ́e kanda. Välja mõista A K ́elt BIGBANK AS kasuks tasutud riigilõivu katteks 500.- eurot (viissada eurot) ja õigusabikulude katteks 95,87 (üheksakümmend viis eurot 87 senti). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon,

mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Hagejal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. I. Hageja nõue. BIGBANK AS hagejana esitas 07.12.2012.a. hagi kostja A K ́e vastu poolte vahel 16.11.2006.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. 0601054/45st tuleneva võlgnevuse summas 9 530,31 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis palub hageja kostjalt välja mõista 9 530,31 eurot, millest 4 527,10 eurot on tagastamata krediidisumma, 3 256,63 eurot intress, 76,68 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 1 591,56 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 78,34 eurot lepingu sõlmimise tasu. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 08.12.2012.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28,16 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist, juhul kui kostja ei ole hagiavaldusel vastanud. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 500.- eurot ja õigusabikulu 95,87 eurot. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on 18.12.2012.a. kätte antud hagimaterjal koos vastuse nõudega AS Eesti Post töötaja poolt. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kostja ei ole kohtu nõuet tähtajaks, milline saabus 02.01.2012.a. täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning tervikuna.