Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 05.09.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0708581/95ut, mille raames on 05.02.2008 sõlmitud kokkuleppega krediidisummat suurendatud ja lepingutingimusi muudetud. Kokkuleppega suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 116,02 euro võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 3 233,46 eurot. Kokkuleppe alusel on intressimääraks 25% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS- i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Leping ja selle kokkulepe vastasid sõlmimise hetkel kostja tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid makseid alates 03.03.2008, millist kohustust on kostja korduvalt rikkunud. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudemenetlust ja edastas kostjale kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletusteks. VÕS § 416 lg 1 ja üldtingimuste p 5.1.1 ettenähtud tingimustel on krediidiandjal osamaksetena tagastatava krediidi puhul õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. Alates 03.03.2008 on kostja rikkunud pooltevahelise lepingu tingimusi laenu ja intresside tasumise osas. Samuti oli kostja kohustatud vastavalt lepingule ja VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada hageja õigustatud huvi. Lepingu üldtingimuste kohaselt on selleks kõik asjaolud, mis võivad takistada lepingu nõuetekohast täitmist. Hageja leiab, et kosja poolt lepingu rikkumine on olnud teadlik ja pahatahtlik. Hageja hoiatas kostjat 14.08.2009 saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. 11.09.2009 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjalt 4072,36 euro tasumist, millest 3 185,96 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 730,60 eurot

sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 153,39 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu ja 2,41 eurot - viivis. Arvestades, et kostja on pärast lepingu ülesütlemist tagastamata krediidisumma katteks tasunud 134,21 eurot. Seega on tagastamata krediidisummaks hagi esitamisel veel 3 051,75 eurot. Intresside katteks kostjalt laekumisi ei ole olnud. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 153,36 eurot kostjale 06.02.2009, 09.03.2009, 28.06.2011, 08.04.2009, 12.05.2009, 15.06.2009, 07.07.2009 ja 07.08.2009 saadetud võla sissenõudekirjade, samuti 16.04.2009, 28.05.2009 ja 14.08.2009 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 11.09.2009 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Võla kohtuväliseks sissenõudmiseks ja kokkuleppe saavutamiseks alustas hageja inkassomenetlust, millega kaasnesid kulud summas 255,65 eurot. Kokku moodustavad võla sissenõudmisega seotud kulud summas 409,01 eurot. Tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisummalt (3185,96 eurot) moodustab 02.11. 2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2 430,97 eurot. Lisaks palub hageja TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista alates 03.11.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402; 396; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 ja 407 sätetele. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – krediidileping koos maksegraafikuga ja lepingu sõlmimise ning ülesütlemise hetkel kehtinud üldtingimustega, koopia poolte vahel sõlmitud kokkuleppest, meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemishoiatus, lepingu ülesütlemisavaldus, hageja hinnakiri, viivise arvestus, õigusabikulusid tõendavad arved ja maksekorraldused, hageja esindaja volikiri, hageja esindaja haridust tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 17.12.2012. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 06.01.2013. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest.

Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimused. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku summas 6 622,33 eurot, millest 3 051,75 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 730,60 eurot – sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 409,01 eurot - võla sissenõudmisega seotud kulud, 2430,97 eurot - sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 03.11.2012 määras 25% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 400 eurot (maksekorraldus nr 15190, 31.10.2012) ja õigusabikulud summas 95,87 eurot, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest (arve nr 595, 11.07.2012). Kokku tuleb kostjalt tagaseljaotsusega menetluskulud välja mõista summas 495,87 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 02. aprillil 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.