Muud › Muud hagiasjad

1(5)

2-12-38094

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse võivad menetlusosalistel edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) Tartu Ringkonnakohtule. Kaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse tegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Kui märge puudub, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja, MCB Finance Estonia OÜ, esitas 02.09.2011 kostjale (kohtutäitur Risto Kütt) Pärnu Maakohtu 07.02.2011.a. kohtumääruse nr 2-10-51666 alusel täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks. Täitur algatas täiteasja nr 072/2011/793. Hageja poolt esitatud sissenõudmisele kuuluva nõude suurus oli 968,25 eurot, millest täitemetluse raames laekus 15,76 eurot. Hageja nõude jääk oli 952,49 eurot. 05.04.2011.a. kanti kostja kohtutäitur Risto Kütt avalduse alusel hageja MCB Finance Estonia OÜ kasuks kinnistusraamatusse keelumärge võlgniku J. K. kinnisasja (aadressil Kesktänav 19-4, Aseri alevik, IdaVirumaal) käsutamise keelamiseks.

27.04.2011. a toimus hageja MCB Finance Estonia OÜ taotlusel võlgniku kinnisvara arestimine. Korteriomandi hinnaks määrati arestimise aktis 4200 eurot. 14.09.2011.a. toimus esimene enampakkumine, mis nurjus. Seejärel taotles hageja vara alla hindamisi ja kordusenampakkumisi korduvalt, kuni kinnisasja õnnestunud kordusenampakkumiseni 27.08.2012.a. 28.04.2011a. kohtutäituri otsusega ühinesid täiteasjas nr. 072/2011/793 toimuva sundtäitmisega sissenõudjad AS SEB Pank ja Elion Ettevõtted AS. Kohtutäitur Raigo Pärs esitas 17.04.2012a. avalduse sundtäitmisega ühinemiseks täiteasjas nr. 158/2012/758. 20.04..2012.a otsusega lubas kohtutäitur avaldajal sundtäitmisega ühineda ja tegi selle kohta otsuse. Kostja kohtutäitur Risto Kütt müüs 27.08.2012 kell 11:00 toimunud kordusenampakkumisel võlgnikule J. K. (xxx) kuulunud kinnisasja aadressil xxx, ostuhinnaga 1560,50 eurot, millest jagatav summa (ostuhind miinus kulud) oli 1406,84 eurot. 07.09.2012a koostas kohtutäitur jaotuskava ning esitas selle sissenõudjatele. 13.09.2012 sai hagejale kätte J. K. kinnisasja realiseerimise osas toimuvas täitemenetluses enampakkumise tulemi jaotamise kava. Kavaga jagati enampakkumise tulem kõikide sundtäitmisega ühinenud sissenõudjate vahel võrdselt, rahuldamise ulatusega 27,49979 %. Hageja nõue rahuldati jaotuskava alusel 261,93 euro ulatuses. Hageja nõue ja põhjendused Hageja leiab, et taoline jaotuskava on vastuolus TMS § 174 lg 4 sätestatuga, mille kohaselt TMS § 174 lg 3 p 3 alla kuuluvate sissenõudjate nõuete korral on eesõigus sissenõudjal, kelle kasuks toimus arestimine varem. Kuna kinnisasja arestimine toimus hageja nõude rahuldamiseks ja teised

2-12-38094 sissenõudjad ühinesid sundtäitmisega hiljem, on hagejal kinnisasja realiseerimisest saadud tulemi jaotamisel teiste sissenõudjate suhtes eesõigus. Täitemenetluse seadustiku eelnõu seletuskirja 17 leheküljel, 5. jaos on kirjas, et tulemi jaotamisel kolmandal järjekohal olevate sissenõudjate vahel, kui selliseid sissenõudjaid on mitu, on omavahelise paremuse määramiseks mõõtuandev arestimise ajaline järjekord. Hageja ei nõustu kostja poolt koostatud jaotuskavaga, mille järgi kõik hiljem sundtäitmsiega liitunud võlausaldajad on temaga täpselt samal positsioonil ning leiab, et tema nõue summas 952,49 eurot oleks tulnud jaotuskavas rahuldada täies ulatuses. Ülejäänud tulemist oleks tulnud jagada võlausaldaja(te)le, kes ühines(id) sundtäitmisega ajaliselt kõige varem. Kostjate seisukohad Kostja I Kohtutäitur Risto Kütt leiab vastuseks kostja hagiavaldusele, et vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 174 lg3 ,et nõuded rahuldatakse tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul võrdeliselt nõuete summadega: Kõik sissenõudjate poolt esitatud nõuded olid 3 järjekoha nõude Täitemenetluse seadustiku § 174 tähenduses. Leian ,et hageja tõlgendab TMS § 174 lg 4 vääralt. Eelpool mainitud paragrahv pigem selgitab, et TMS§ 174 lg3 p3 alusel ühel ja samal järjekohal on nii sissenõudja kelle kasuks on toimunud arestimine kui ka sissenõudjad kes on ühinenud täitemenetlusega kuna sõnastuses on kasutatud sõna või, st tähendab mõlemad on õigusnormis võrdsel positsioonil. Arestimise ajalist järjekorda võib vaadelda ka TMS § 149 lg1 tähenduses, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega menetluses ühinenud sissenõudjal on samad õigused sissenõudjaga kelle kasuks kinnisasi arestiti ka tulemi jaotamisel. Kostja II SEB Pank AS on seisukohal, et kohtutäituri jaotuskava tulem on õiguspärane ning palub hagi jätta rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja III Elion Ettevõtted AS leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna nõue ei ole konkreetne, hagi on põhjendamatu. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. IV OÜ Incure Inkasso Agentuur leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohtuistung Kohtuistungile 18.12.2012.a. ilmusid üksnes hageja ja kostja I, kohtutäitur Risto Kütt. Ülejäänud kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Pooled selgitasid kohtule, et vaidlus faktiliste asjaolude üle puudub täielikult, faktilised asjaolud kattuvad ja on esitatud õigesti. Poolte vaidluse esemeks on Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 174 lg 4, mille tõlgendamisest tulenevalt hageja leiab, et temal oli eesõigus teiste sissenõudjate ees ning kohtutäitur ei arvestanud seda jaotuskava koostamisel. Hageja palub jaotuskava tühistada ja kohtukulud panna kohtutäituri kanda.

2-12-38094 Kostja, kohtutäitur Risto Kütt leiab, et tema on seadust järginud ning hagejat ja teisi kostjaid tuleb tulenevalt TMS § 174 lg 4 kohelda võrdselt, millest lähtuvalt on koostatud jaotuskava ja jagatud täitemenetluse tulem. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tuvastas, et poolte vahel puudub igasugune vaidlus asja faktiliste asjaolude ja sündmuste ajalise järjestuse vahel. Vaidluse esemeks on üksnes TMS § 147 kohaldamise ja tõlgendamise küsimus. Kohus lahendab poolte vaidluse, käsitledes TMS § 174 sätestatu kohaldamist konkreetse tsiviilasja asjaoludele. TMS § 174 kasutab terminit „eesõigus“ Seega on seadusandja viidanud sellele, et teatud sissenõudjad on eelisseisundis. Sõnastust „mitme sissenõudja korral eesõigus sellel, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega“ võib tõlgendada mitmeti ning poolte vahel on õiguslik vaidlus selle sätte tõlgendamise üle. Kohus on seisukohal, et TMS § 174 lg 4 tekst on ebaõnnestunud kuna sellest võib välja lugeda radikaalselt erinevaid tõlgendusi. Kui lähtuda kitsalt paragrahvis kirjapandud sõnastusest ning eesti keele grammatika üldreeglitest, siis saab seadusesättest üheselt välja lugeda et eesõigus on isikul, kelle kasuks toimus arestimine varem - seadusandja annab selge eelise isikule, kelle kasuks on arestimine toimunud varem. Sõna „või“ kahe jaotise vahel välistab esimese ja teise lausepoole võrdsustamise. Sõna „või“ on antud juhul eraldav sidesõna, mis seob alternatiive väljendavaid sõnu või lauseosi, millest on korraga võimalik ainult üks. Seega annab seadus eelise kõigepealt isikule kelle kasuks toimus arestimine varem, ning alles seejärel isikule, kes ühines sundtäitmisega. Sõna „või“ tuleb kohtu hinnangul siinkohal tõlgendada võrdsustamist välistavana, sest osapoolte võrdsustamise korral pidanuks seadusandja sõna „või“ asemel kasutama sõna „ja“. Seega TSMS § 174 lg 4 mõte on, et sellise isiku puudumisel, kelle kasuks arestimine on varem toimunud, saab eesõiguse isik, kes ühines sundtäitmisega. Termini „Isikul , kes ühines sundtäitmisega“ sõna-sõnalisel tõlgendamise ja eesti keele ortograafiareegleid järgides tekkib olukord, kus eelistatud ei ole mitte sissenõudja, kes esimesena täitemenetluse algatas vaid see, kes menetlusega ühines. Sellise tõlgenduse korral võrdsustatakse kõik sissenõudjad, kes on täitemenetlusega ühinenud ning neil justkui tekiks eesõigus menetluse algatanud sissenõudja ees. Selline tõlgendus on aga vastuolus täitemenetluse seaduse üldise §-des 65 lg 3; 76 lg 1; 105 lg 1 ja 119 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt eesõiguse antakse sissenõudjatele ajalise järjestuse alusel. Kõigis teistes TMS vastava sisuga sätetes on seadusandja väga selgelt määratlenud, et tulemi jaotamisel on määrav arestimise või pandiõiguse tekkimisega ajaline järjekord. Kohus lähtub seaduse tõlgendamisel eelkõige TSMS §-st 137, mis määratleb, et kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas hageja ja kostja poolt avaldatu põhjal, et hageja, MCB Finance Estonia OÜ 02.09.2011 poolt kostjale esitatud Pärnu Maakohtu 07.02.2011.a. kohtumääruse nr 2-10-51666 alusel algatas täitur täiteasja nr 072/2011/793. Hageja poolt esitatud sissenõudmisele kuuluva nõude suurus oli 968,25 eurot, millest täitemetluse raames laekus 15,76 eurot. Hageja nõude jääk oli 952,49 eurot. 05.04.2011.a. kanti kostja, kohtutäitur Risto Kütt, avalduse alusel hageja MCB Finance Estonia OÜ kasuks kinnistusraamatusse keelumärge võlgniku J. K. kinnisasja (aadressil xxx käsutamise keelamiseks.

27.04.2011. a toimus hageja MCB Finance Estonia OÜ taotlusel võlgniku kinnisvara arestimine. Korteriomandi hinnaks määrati arestimise aktis 4200 eurot.

2-12-38094 Kohus tuvastas kostjate vastuse põhjal, et 28.04.2011.a. so. Pave peale arestimsit hageja kasuks, on kohtutäituri otsusega nõudega ühinenud AS SEB Pank ja Elion Ettevõtted AS. Kohus tuvastas, et 17.04.2012.a. on kohtutäitur Raigo Pärs esitanud avalduse sundtäitmisega ühinemiseks ning 20.04.2012.a. on kohtutäitur otsusega ühinemise lubanud. Seega, on ilmne, et seadusandja üldist mõtet järgides on eelistus antud varem avalduse teinud sissenõudjale. Kinnisvara kasutamise keelumärge oli tehtud hageja kasuks ning vara arestimine kostja poolt teostatud just hageja kasuks. Ülejäänud kostjad liitusid täitemenetlusega peale vara arestimist. Kohus leiab, et kohaldamisele kuulub TMS § 174 lg 4 selliselt, et see annab eelise sissenõudjale, kelle kasuks on vara arestitud ning välistab teiste sissenõudjate eesõiguse. Seega tuleb hagi rahuldada. Kohus kohustab kohtutäiturit tühistama esitatud jaotuskava tühistada ning kohustada kohtutäiturit 07.09.2012.a. täiteasjas nr 072/2011/793 koostatud jaotuskava ning koostama täiteasjas nr 072/2011/793 uus jaotuskava. Kohus selgitab, et kohtutäitur peab arvesse võtma TMS § 174 tulenevat hageja eesõigust jaotuskavapõhjal koostatava tulemi jaotamisel. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1, märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 tulenevalt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et hagimenetluse on põhjustanud kostja I, kohtutäitur Risto Kütt poolt koostatud jaotuskava. Kohus leiab, et kohtukulude panemine teiste kostjate kanda on põhjendamatu kuna tegemist on sissenõudjatega, kes ei ole osalenud jaotuskava koostamisel, ega saanud kostja I käitumist seaduse tõlgendamisel mõjutada. Kostjad II III ja IV kannavad oma menetluskulud ise, ning nende kulude tekkimine on põhjustatud kostja I poolt koostatud jaotkuskava vaidlustamisest. Kohus on seisukohal, et antud asjas on õiglane tuginedes TSMS §165 lg 1 jätta hageja kohtukulud tervikuna menetluse põhjustanud kostja s.o. kohtutäitur Risto Kütt, kanda /Digitaalallkiri/ Leanika Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.