Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 08.01.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-62598/40
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.01.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3325

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Kohtla-Järve linn, Metsapargi tn 18 korteriühistu80008665(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Helgi Vinni

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2013.a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-11-62598

Tsiviilasi

V. M.i hagi korteriühistu Metsapargi 18 vastu 06.12.2011.a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes

Hagihind

1595 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: V. M., isikukood xxx, elukoht xxx Hageja nõustaja: Raimond Veiler Kostja: korteriühistu Metsapargi 18, registrikood 80008665, aadress Metsapargi 18, 30324 Kohtla-Järve Kostja esindajad ja nõustajad: - juhatuse liige G. D., - lepinguline esindaja Jaanek Pahka (Janek Pahka Õigusbüroo OÜ), volikirjale on alla kirjutanud juhatuse liige G. D., - juhatuse liikmed N. K. ja K. P., - nõustaja Paul Paas, liikmed N. K. ja K. P..

Viimase kohtuistungi aeg

nõustajat

kasutasid

juhatuse

17. detsember 2012.a

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.

2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.detsembri koosolek kutsuti kokku korteriühistu põhikirja punkti 37 ja seadust rikkudes. Koosoleku kutsus kokku 12. oktoobri koosolekul tagasi kutsutud juhatus: N. K., S. V., S. S., K. P., S. O., V. S. ja E. R.. Need isikud ei saanud tegutseda juhatusena. Neil puudus ka õigus kutsuda koosolek kokku korterühistu liikmetena, kuna korteriühistul on 80 liiget ning 7 liiget on vähem kui 1/10 liikmetest. Koosoleku kokkukutsujad ei esitanud eelnevalt juhatusele kirjalikku põhjendatud nõuet koosolek kokku kutsuda. Sellega rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. 6. detsembri koosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma ja tema otsused on tühised. 12. oktoobri koosoleku otsused on kehtivad. 31.07.2011.a esitas initsiatiivgrupp juhatusele allkirjad kutsuda kokku üldkoosolek. 02.08.2011.a saatis initsiatiivgrupp juhatuse liikmetele K.le ja S.le avalduse kutsuda kokku üldkoosolek. Juhatus üldkoosolekut kokku ei kutsunud. Selle kohta, et 04.10.2011.a alanud koosolek katkestati ja jätkub 12. oktoobril, oli teadetetahvlile riputatud koosoleku protokoll. Kostja esitas 13.01.2012.a kohtule vastuse, millele on alla kirjutanud juhatuse liige G. D.. Selles vastuses kostja tunnistas hagi. Kostja esitas 17.01.2012.a kohtule taotluse ja 13.02.2012.a vastuse, millele on alla kirjutanud juhatuse liige N. K. ning 10.10.2012.a seisukoha, millele on alla kirjutanud juhatuse liikmed N. K. ja K. P.. Nende kohaselt kostja hagi ei tunnista. G. D.l puudub õigus kostjat esindada. Korteriühistu üldkoosolek on ühistu kõrgeim juhtorgan ja tal on õigus tühistada oma eelnevaid otsuseid. 12. oktoobri koosoleku otsused ei olnud õigusjõus. Koosoleku kutsusid kokku ühistu liikmed, kes ei ole juhatuselt selgesõnaliselt nõudnud üldkoosoleku kokkukutsumist ja seda põhjendanud. 31.07.2011.a dokument oli juhatusele arusaamatu. Põhjendus, et juhatuse liikmete volituste tähtaeg on lõppenud, oli vale. 02.08.2011.a avaldust ei ole juhatuse liikmed kätte saanud. 12. oktoobril jätkati 04.10.2011.a alanud koosolekut.

12.oktoobri koosoleku kutsete osas), korduskoosoleku kokkukutsumise või toimumise aeg, koosolekul osalejate arvu kindlakstegemine, volituste kontroll, häälte arvestamine vms. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätestab, et: * üldkoosoleku kutsub kokku juhatus (§ 20 lg 1); * juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut eeltoodud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega (§ 20 lg 3 ja 4); * üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord märgitakse põhikirjas (§ 7 lg 1 p 8); * üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda (§ 241 lg 1). Korteriühistuseadus ei sätesta erisusi korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise või üldkoosoleku otsuste tühisuse aluste osas. Kostja põhikirja punkti 41 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal olevatele liikmetele kuulub üle poole ühistu liikmete häältest. Põhikirja punktide 42 ja 37 kohaselt juhul, kui üldkoosolek vastavalt p 41 ei ole otsustusvõimeline, kutsutakse üldkoosolek kokku kolme nädala jooksul sama päevakorraga, teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust, kuid mitte vähem kui 2 liiget. Põhikiri ei reguleeri koosoleku kokkukutsumise korda, sh seda, kuidas tuleb edastada teated koosoleku kokkukutsumise kohta. Dokumentidega nr 3 ja 4 on tõendatud, et vähemalt 21 ühistu liiget nõudsid kirjalikult ja põhjust ära näidates üldkoosoleku kokkukutsumist. Ühistu liikmed on andnud allkirja dokumendile "Juhatuse liikmete ümbervalimine seoses volituste tähtaja lõppemisega". Ühistu juhatusele oli arusaadav, et taotletakse üldkoosoleku kokkukutsumist: dokumendis nr 4 on juhatuse esimees N. K. teatanud, et koosoleku kokkukutsumine juhatuse ümbervalimiseks on tagasi lükatud.

Seadus ei anna ühistu juhatusele õigust sisuliselt kaaluda, kas liikmete taotlus koosoleku kokkukutsumiseks on põhjendatud. Kui juhatusele on esitatud seaduse nõuetele vastav taotlus, siis tuleb juhatusel koosolek kokku kutsuda ning korraldada tõstatatud küsimuste arutamine koosolekul. Sh oli juhatusel võimalus koosolekule selgitada, et juhatuse liikmete volituste tähtaeg ei ole lõppenud ning juhatuse koosseisus muudatuste tegemiseks tuleb juhatuse liikmed tagasi kutsuda. Kui juhatus oleks 31.07.2011.a avalduse põhjal koosoleku kokku kutsunud, oleks edasised teadete vahetamised, korduvad koosolekud, registrikannete muutmised ja praegune kohtuvaidlus suure tõenäosusega jäänud olemata. 2011.a juulis või augustis saadetud avaldusega (dokument nr 2) ja 19.09.2011.a avaldusega (dokument nr 11) on tõendatud, et vähemalt 1/10 ühistu liikmetest (vähemalt 8 isikut) püüdis korduvalt saavutada juhatuselt üldkoosoleku kokkukutsumist. Ei ole usutav, et ükski neist avaldustest ei jõudnud juhatuseni. Arvestades vastastikku teadetetahvlile pandud teateid (dokumendid 5-10) pidi juhatusele olema arusaadav, et vähemalt 1/10 liikmetest soovib üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuse ümbervalimiseks. Kuna ühistu juhatusel oli kohustus üldkoosolek kokku kutsuda ja juhatus seda ei teinud, tekkis koosoleku kokkukutsumist nõudnud isikutel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Seejuures ei ole nõutav, et pärast koosoleku kokkukutsumise nõude esitamist allkirjastaksid samad isikud ka kõik edasised koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimisega seotud dokumendid (koosoleku kokkukutsumise teated jms). Kohus ei analüüsi 05.09.2011.a ja 13.09.2011.a koosolekute kokkukutsumist või toimumist, kuna see ei oma tähendust 12. oktoobri või 6. detsembri koosolekute otsuste õiguspärasuse hindamisel. 09.09.2011.a teatele (dokument nr 9), millega kutsuti kokku 26.09.2011.a üldkoosolek päevakorraga juhatuse ümbervalimine, on alla kirjutanud 11 ühistu liiget. Nad kõik esinevad isikute seas, kes taotlesid koosoleku kokkukutsumist 31.07.2011.a. Seega kutsuti 26.09.2011.a koosolek kokku selleks õigust omavate isikute poolt. 26.09.2011.a koosoleku protokolli (dokument nr 12) kohaselt ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kuna koosolekul oli esindatud vähem kui pool ühistu liikmetest ning korduskoosolek toimub 04.10.2011.a kell 19. Koosoleku kohta on koostatud kaks protokolli, vene ja eesti keeles. Protokollides on lahknevusi koosolekul esindatud liikmete arvu osas, kuid vaieldamatult on fikseeritud asjaolu, et koosolekul oli esindatud vähem kui pool ühistu liikmetest ning korduskoosoleku toimumise aeg. Isikute õigus kutsuda kokku koosolek laieneb ka õigusele kutsuda kokku korduskoosolek. 04.10.2011.a koosoleku protokolli (dokument nr 15) kohaselt koosolek katkestati ja jätkus 12.10.2011.a. Kostja vastuväidetes ei ole vaidlustatud asjaolu, et koosolek katkestati ja jätkus teisel päeval. Kostja vastuväide seisneb selles, et 12. oktoobri koosoleku kohta ei saadetud ühistu liikmetele kutseid. Kohus on seisukohal, et koosoleku katkestamise ja jätkamise puhul ei tule koosolekut uuesti kokku kutsuda. Uue kokkukutsumise korral oleks tegemist uue koosolekuga, mitte sama koosoleku jätkamisega. Seadus ei reguleeri (sh ei keela) koosoleku katkestamist ja jätkamist. Mõistlik on nõuda, et koosoleku katkestamisest ja jätkamisest teavitatakse isikuid, kellel on koosolekul osalemise õigus. Ühistu liikmel on õigus osaleda koosolekul omal äranägemisel, sh saabuda hiljem või lahkuda enne koosoleku lõppemist. Puudub vaidlus, et ühistu liikmeid teavitati koosoleku katkestamisest ja hilisemast jätkamisest: 04.10.2011.a koosoleku protokoll

12.oktoobri koosoleku otsused on õiguspärased. Õige on hageja väide, et S. S., J. R., S. O., S. V., N. K. ja V. S. ei olnud 6. detsembri koosoleku kokkukutsumise ajal juhatuse liikmed. See ei pruugi aga kaasa tuua 6. detsembri koosoleku otsuste tühisust. Tühine on tehing, mis teatud puuduste tõttu ei too kaasa õiguslikku tagajärge. Tehingu tühisus on tehingu puuduste kõige raskem tagajärg, selle toovad kaasa kõige olulisemad ja määravamad tehingu puudused. Üldkoosoleku kokkukutsumist reguleerivat normide eesmärk on kaitsta ühistu liikme õigust osaleda koosolekul ja ühingu kõrgeima juhtorgani otsuste tegemisel, sh õigeaegselt teada saada koosoleku toimumisest ja koosolekul arutamisele tulevatest küsimustest. On selge, et üldkoosoleku otsused on tühised, kui ühistu liikmetele ei teatatud üldkoosoleku toimumisest seaduses või põhikirjas ette nähtud korras või ei tehtud seda õigeaegselt, kui koosolek võttis vastu otsuseid küsimustes, mis ei olnud seaduse kohaselt päevakorda võetud, kui rikuti kohustust anda ühistu liikmetele õigeagselt otsuste kujundamiseks vajalikku teavet. Kohus leiab, et kui koosoleku on kokku kutsunud isikud, kellel selleks õigust ei olnud, siis ei ole tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise reeglite sama olulise rikkumisega. Asjaolu, et üldkoosoleku kokku kutsunud isikud ei olnud koosoleku kokkukutsumise ajal juhatuse liikmed, ei takista ühistu liikmel koosolekul osaleda või oma otsust kujundada, see ei ole käsitletav üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena MTÜS § 241 lg 1 mõttes ja ei too kaasa üldkoosoleku otsuste tühisust. Kohtupraktikas (vt Tartu Ringkonnakohtu 22.02.2010.a otsus tsiviilasjas nr 2-08-49869) on asutud seisukohale, et üldkoosoleku toimumist saab lugeda koosoleku kokkukutsumise heakskiitmiseks üldkoosoleku poolt. MTÜS § 11 lg 3 sätestab, et kui isikul ei olnud õigust ühingu nimel tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle mittetulundusühingule, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks. Praegusel juhul tuli 6. detsembri üldkoosolek kokku vastavalt juhatuse liikmete N. K., S.V., S.S., K.P.a, S.O., V.S.i ja J.R. poolt avaldatud teatele, koosolekul oli esindatud 47 ühistu liiget 80-st ning koosolek võttis vastu otsused vastavalt koosoleku kokkukutsumise teates avaldatud päevakorrale. Sellega on üldkoosoleku kokkukutsumine N.K., S.V., S.S., K.P.a, S.O., V.S.i ja J.R. poolt heaks kiidetud. Õige on ka kostja väide, et 12. oktoobri koosolek ei kutsunud tagasi juhatuse liiget K. P.a, seega oli K. P.al igal juhul õigus 6. detsembri koosolek kokku kutsuda. Seega on 6. detsembri koosoleku otsused õiguspärased. Kohus nõustub sellega, et üldkoosolek ei saa tühistada varasema üldkoosoleku otsust juhatuse liikmete tagasikutsumise või valimise kohta. Kui üldkoosoleku otsus juhatuse liikme valimise kohta on kehtiv, siis on isik juhatuse liige ja seda ei ole võimalik tühistada. Valitud juhatuse liikme saab tagasi kutsuda. Samuti kui juhatuse liige on kehtivalt tagasi kutsutud, siis ei saa seda tühistada, kuid juhatuse liikme saab uuesti valida. Asjaolu, kas 6. detsembri koosolek sai