Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kuue kuuni arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruskaebuse esitada võlgnik või võlausaldaja. Määruse peale ajutise halduri tasu osas võib määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruse peale likvideerimistähtaja pikendamise osas määruskaebust esitada ei saa. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Võlausaldaja määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Asjaolud

puudub võlgnikul vara ja rahalised vahendid

Ajutise halduri aruanne

dokumente pole, siis ei ole võimalik tõendada, kas pärast seda üldse mingit tegevust toimus. Kuid olemasolevate andmete kohaselt võib öelda, et äriühingul puudus aktiivne tegevus kogu 2011. aasta jooksul. Teistes krediidiasutustes võlgnikul konto puudub. Nõudeid kolmandate isikute vastu ei ole tuvastatud. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid. Ajutisele haldurile on võlgniku poolt ja päringu saanud võlausaldajate poolt teatatud alljärgnevatest nõuetest: Maksu- ja Tolliamet on esitanud saldoteatise seisuga 14.08.2012. a, mille kohaselt on äriühingul võlgnevus summas 53 267,55 eurot, lisandub intress 14 329 eurot, kokku 67 596,55 eurot. Analüüsides maksunõuete saldoandmikke, siis tuvastas ajutine haldur, et jaanuaris 2011. a on võlgnik parandanud TSD deklaratsioone perioodi eest 1.01.2010 – 31.12.2010. a. Seega, võib eeldada, et ka 2010. aasta eest esitatud deklaratsioonid sisaldavad valeandmeid deklareeritud töötasude osas ning nende arvel on keegi rikastunud saades hüvitisi Eesti Töötukassalt või sotsiaalkindlustusametilt. Maksuhalduri täpsustatud andmetel on äriühing deklareerinud 2010. ja 2011. aastatel töötajatele töötasu väljamakseid järgmiselt: perioodil jaanuar 2010 – oktoober 2010. a on deklareeritud väljamaksed A. K. 0,00 krooni, N. D. (IK xxx) igas kuus töötasu 33 244,00 krooni (bruto). November 2010. a on deklareeritud lisaks eelnevatele A. S. (IK xxx) eest töötasu 4 350 eurot, detsembris 2010. a on lisandunud veel V. K.a (A.K.i ema) töötasuga 2 279 krooni ja R. A. (IK xxx) eest töötasu 395 krooni. Kuivõrd 2010. aasta ei kuulunud käesolevaks ajaks algatatud üksikjuhtumi kontrolli perioodi, siis on nimetatud töötasudelt deklareeritud summad maksude osas kehtivad. Perioodil jaanuar 2011- aprill 2011. a on deklareeritud töötasusid järgmiselt: A. K. 2 329 eurot/kuus, A. S. 556,03 eurot/kuus. Mai – juuli 2011. a deklareeriti töötasusid A. K. 2 329 eurot/kuus, A. S. 556,03 eurot/kuus ja R. H. (IK xxx) eest 3691 eurot/kuus. Perioodil august – september 2011. a on A.S.le makstavat töötasu 1 000 eurot/kuus deklareeritud ja perioodil oktoober – detsember 2011. a deklareeriti A.S.le 278,03 eurot/kuus. Ajutine haldur on seisukohal, et nii 2010. kui ka 2011. aastate eest esitatud TSD deklaratsioonid on esitatud valeandmete alusel. Pole olnud võimalik tuvastada, et sel perioodil üldse äriühingus mingit tegevust toimus. Pangakonto kohaselt lõppesid tehingud 2010. aasta juunis ja lisaks on juhatus 2010. a majandusaasta juures deklareerinud, et majandusaastal puudus palgakulu. Maksu- ja Tolliamet on viinud läbi üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas TSD ja KMA deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 01.05.2011 – 31.12.2011. a. Kontrolli ei ole veel käesolevaks ajaks lõpetatud, s.t. ei ole vormistatud kontrollakti. Suusõnaliselt on kontrolli teostanud revident tuvastanud, et kontrollitud perioodil oli äriühing esitanud fiktiivseid TSD deklaratsioone ning tegelikult äriühingus mingit tegevust ei toimunud ja puudus alus ja vahendid rahaliste väljamaksete tegemiseks töötasuna. Kontrolli tulemusena ilmselt tühistatakse fiktiivsete deklaratsioonide esitamisega tekkinud maksuvõlgnevus. Kuna ametlikult käesolevaks ajaks veel nõuet vähendatud ei ole, siis lähtub ajutine haldur esitatud andmetest. Maksuhalduri väitel võidakse üksikjuhtumi kontrolliperioodi pikendada, s.t. teostatakse kontroll ka enne 01.05.2011. a esitatud TSD deklaratsioonide üle. Kohtutäiturid on teatanud alljärgnevatest täitmisel olevatest nõuetest:

Ahtme Killustik OÜ, nõue 357,61 eurot (s.h. täituritasu, K.Maalmann); Elion Ettevõtted AS nõue 5 420,92 eurot (s.h. täituritasu, R.Kütt); Viru Maakohtu trahvimäärus 650,56 eurot (s.h. täituritasu). Ülejäänud võlausaldajatest on võlgnik esitanud pankrotiavaldusega koos alljärgnevad võlgnevused: Kalev Tera Reisid FIE summas 1 662 eurot. Nõue on tekkinud septembris - oktoobris 2010. a; Järva Tarbijate Ühistu nõue summas 726,65 eurot. Nõue on tekkinud 17.01.2011. a kui A.K. on sõlminud Transglo ENK nimel müügilepingu ja ostnud krediiti erinevaid nimetusi tööriistu; Tele2 Eesti AS summas 2 529,58 eurot. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et OÜ-l Transglo ENK on teadaolevaid rahalisi kohustusi summas vähemalt 78 943,87 eurot. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutine haldur tuvastanud. Kuna puuduvad raamatupidamise dokumendid, siis puuduvad alusdokumendid kontrolli läbiviimiseks. Äriühing on kantud registrisse 2006. a. Osaühingu asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks A. K.. Praegune juhatuse liige K. T. on nn. tankist, kes on eelmise juhatuse poolt eelduslikult mingi tasu eest palgatud teenust osutama. Ta ei ole tegelenud kunagi ettevõtte juhtimisega ega tea ilmselt selle tegevusest midagi. Dokumente pole talle üle antud ning seetõttu pole tal võimalik ka ajutisele haldurile midagi vastata. Viimase majandusaasta aruande on võlgnik registrile esitanud 2010. aasta eest, mille kohaselt rahalised vahendid olid miinuses ning kogu müügitulu aasta eest moodustas 54 322 eurot, mis ei katnud isegi jooksavid tegevuskulusid. Võlgnik on kinnitanud, et palgakulu puudus, kuid 2011. a jaanuaris on ta esitanud Maksu- ja Tolliametile parandusdeklaratsioonid, kus on deklareerinud erinevatele isikutele töötasude maksmist. Võttes aluseks pangakontol tehingute peatumise 2011. aasta juunis, siis võib antud ajahetke pidada ka võlgniku tegevuse lõppemiseks. Kuna selleks ajaks oli tekkinud juba valedeklaratsioonide alusel arvestatav võlgnevus, siis on 2011. a juuni ka maksejõuetuse alguseks ja põhjuseks tegevuse seiskumine. Vaatamata tegevuse lõppemisele jätkas juhatuse liige A.K. kuni 2011. a lõpuni valedeklaratsioonide esitamist. Ajutine haldur on teadlik, et A.K. on fiktiivsete deklaratsioonide esitamist kasutanud ka teistes äriühingutes (OÜ Eurotitan, OÜ Entina VK (juhatuse liikmeks oli A.K.i ema V. K.a). Ka nimetatud äriühingutes on Maksu- ja Tolliamet läbi viinud üksikjuhtumi kontrolli ja tuvastanud fiktiivsete deklaratsioonide esitamise, mis on kontrolli lõpus tühistatud ning selles osas ka vähendatud. Ajutine haldur on esitanud kahe eelneva äriühingu suhtes päringud Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile. Töötukassa andmetel maksti fiktiivsete deklaratsioonide alusel hüvitist O. K.ale 2012. aastal perioodil veebruar 2012 – august 2012. a kokku summas 4 357,59 eurot. Sotsiaalkindlustusamet on teatanud, et kontrolli tulemusena tühistatud deklaratsioonide alusel on vanemahüvitist välja mõistetud OÜ Eurotitan osas. J. M.le ja O. M.ile on vanemahüvitise määramine peatatud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on kontrolli tulemustest vastavaid institutsioone käesolevaks ajaks informeerinud ka Maksu- ja Tolliamet. Kogutud andmete põhjal võib järeldada, et A. K. on talle eelnevalt kuulunud äriühingutes (OÜ Eurotitan ja OÜ Transglo ENK) kasutanud ühte skeemi: 1) vaatamata tegevuse lõppemisele ettevõttes, ei ole midagi ette võtnud selle likvideerimise osas, vaid on esitanud valeandmeid Maksu- ja Tolliametile TSD deklaratsioonides, mille tulemusena on deklaratsioonides esitatud isikutele mõistetud välja hüvitisi Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt; 2) pärast

kontrolli alustamist Maksu- ja Tolliameti poolt on otsinud isikud, kellele on võõrandatud äriühingu osa ning kes on nimetatud ka viimaseks juhatuse liikmeks; 3) äriühingu dokumendid on kadunud või hävitatud või pole lihtsalt esitatud; 4) kõik äriühingus olevad võlgnevused on tekkinud (või tahtlikult tekitatud) A.K.i juhatuse liikmeks olemise ajal. OÜ Transglo ENK osa võõrandamise hetkeks oli äriühing muutunud juba püsivalt maksejõuetuks ning ÄS § 180 lg 51 kohaselt on juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. A.K. seda ei teinud, vaid otsis isiku, kellele võlgades äriühing võõrandada. Ajutisele haldurile on teadmata, milline oli K.T. äriplaan võlgades ühingu omandamisel, kuid vaevalt seda üldse eksisteeris. Tema kinnitusel pole ta osanikuks ja juhatuse liikmeks oleku ajal mingit majandustegevust teostanud. Ka võlgnevusi ei ole tema juhatuse liikmeks olemise ajal juurde tekkinud (v.a. viivised). Osa müügiga soovis A.K. vabaneda juhatuse liikme vastutusest. Kuna käesoleval ajal on tuvastatud, et kõik äriühingu kohustused on tekkinud just A.K.i tegutsemise ajal, siis vastavalt ÄS § 187 kohaselt vastutab oma kohustuste rikkumise eest äriühingule kahju tekitamisega 5 aastat. Lähtudes eeltoodust, võib asuda seisukohale, et tegemist on juhatuse liikme raske juhtimisveaga (hoolsuskohustuse rikkumisega), mis on PankrS § 28 kohaselt kuriteoga tekitatud maksejõuetus. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ-l Transglo ENK puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Juhul, kui edaspidi pankrotimenetlust läbi viia, siis on vajalik selleks tasuda kohtu deposiiti rahalisi vahendeid vähemalt 3 000 euro ulatuses.

Kohtumääruse põhjendused

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.