Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-40962

XXXXXXXXXX.

2-12-40962 Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2010. aastal, kui Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega mõisteti võlgnikult täiendavalt välja kontrollitud perioodil tasumata jäetud maksusid kogusummas 728 501 krooni. Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti otsusest tekkis võlgnikul suuremahuline täiendav kohustus, mida ei suudetud keerulistes majandustingimustes täita. Seega on võlgnik ajutise halduri hinnangul hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgniku omakapital oli juba 2010. aasta lõpus negatiivne, mistõttu oleks võlgniku juhatuse liikmed pidanud hiljemalt 2011. a alguses kasutusele võtma äriseadustiku §-s 176 toodud meetmed. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga. Maksu- ja Tolliamet on tuvastanud, et võlgniku juhatus on maksusummasid ebakorrektselt arvestanud ning seetõttu ka valesti tasunud. Lisaks on võlgnik 2011. aastal loovutanud OÜ-le IP nõudeid kolmandate isikute vastu, kuid ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada nõuete loovutamise täpsemad tingimused. Võlgniku 31.12.2010.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul nõudeid ja ettemakseid 1 200 000 krooni (76 694 eurot) väärtuses, kuid 30.06.2012.a. bilansi kohaselt oli võlgniku varade väärtus 0 eurot. Ajutine haldur ei saa anda arvestatavat hinnangut pankrotikuriteo tunnuste olemasolu kohta, kuivõrd ajutisele haldurile ei ole edastatud võlgniku kogu raamatupidamisdokumentatsiooni. Aruandest nähtub, et edaspidise menetluse käigus võivad ilmneda vara tagasivõitmise võimalused seoses võlgniku nõuete OÜ PF võlgnevuse katteks loovutamisega OÜ-le IP. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 1 680 eurot (21 töötundi x 80 eurot) ja kulude hüvitis 100,93 eurot. Lisanduvad riiklikud maksud. Kohtuistungitel ei ole võlgniku esindajad ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud ning on kinnitanud, et juhatuse liige on nõus maksegraafiku alusel hüvitama tasu ja kulud osas, mis ületavad võlgniku arvel olevat summat. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

2-12-40962 PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga. Maksu- ja Tolliamet on tuvastanud, et võlgniku juhatus on maksusummasid ebakorrektselt arvestanud ning seetõttu ka valesti tasunud. Lisaks on võlgnik 2011. aastal loovutanud OÜ-le IP nõudeid kolmandate isikute vastu, kuid ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada nõuete loovutamise täpsemad tingimused. Võlgniku 31.12.2010.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul nõudeid ja ettemakseid 1 200 000 krooni (76 694 eurot) väärtuses, kuid 30.06.2012.a. bilansi kohaselt oli võlgniku varade väärtus 0 eurot. Ajutine haldur ei saa anda arvestatavat hinnangut pankrotikuriteo tunnuste olemasolu kohta, kuivõrd ajutisele haldurile ei ole edastatud võlgniku kogu raamatupidamisdokumentatsiooni. Eeltoodule ei ole võlgniku esindajad kohtuistungitel sisuliselt vastu vaielnud. Ajutise halduri aruannetes toodud andmetel on võlgniku arvelduskontol 11.12.2012 seisuga rahalisi vahendeid 971,64 eurot, kohustusi on NB OÜ’l 240 000 euro ulatuses. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 20.11.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.11.2012. Seisuga 18.12.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et NBOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud NBOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. NBOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja 2010. aastal, kui Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega mõisteti võlgnikult täiendavalt välja kontrollitud perioodil tasumata jäetud maksusid kogusummas 728 501 krooni. Tulenevalt Maksu- ja Tolliameti otsusest tekkis võlgnikul suuremahuline täiendav kohustus, mida ei suudetud keerulistes majandustingimustes täita. Pankrotiavaldus on esitatud rohkem kui 1,5 aastat peale maksejõuetuse selgumist, mistõttu võib esineda KarS § 3851 sätestatud koosseis. Sellele

2-12-40962 väitele ei ole võlgniku esindajad kohtuistungitel vastu vaielnud. Ajutine haldur on samuti märkinud, et ta ei saa anda arvestatavat hinnangut pankrotikuriteo tunnuste olemasolu kohta, kuivõrd ajutisele haldurile ei ole edastatud võlgniku kogu raamatupidamisdokumentatsiooni. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning esindajate antud selgitused osa raamatupidamise dokumentatsiooni väidetava kadumamineku kohta ei ole usutavad ega vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse hoolsuskohustuse (pankrotiavalduse õigeaegne esitamine) ega äriseadustiku §-is 183 ja raamatupidamise seaduse §-is 4 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise eest. Kohus leiab, et eeltoodud kohustuste rikkumisega on ÜP (isikukood XXX) toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Martin Krupp on kohtule esitanud NBOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruanded, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 21 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruannete koostamine, kohtuistungil viibimine. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 1 680 eurot Lisandub sotsiaalmaks 554,40 eurot. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 100,93 eurot, s.h sidekulud, koopiad, bürooteenus. Võlgniku esindajad on kohtuistungil nõustunud ajutise halduri tasu ja kulude suurusega ning kinnitanud, et juhatuse liige on nõus maksegraafiku alusel hüvitama tasu ja kulud osas, mis ületavad võlgniku arvel olevat summat. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 1 680 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 554,40 eurot ja kulude hüvitis 100,93 eurot tuleb võlgnikult ja juhatuse liikmelt välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täielikuks katmiseks, tuleb väljamõistetud tasu ja kulud välja maksta võlgniku arveldusarvel olevatest vahenditest ning seda mittekatvas osas tasuda seaduslikul esindajal ÜP’al (isikukood XXX) hüvitada vastavalt Martin Krupp’iga sõlmitavale kahepoolsele maksegraafikule igakuuliste maksetega võrdsetes osades kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kogu võlgnevus tuleb likvideerida hiljemalt 01.09.2013. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Martin Krupp on ajutise halduri aruandes taotlenud NBOÜ dokumentide hoidjaks ÜP’a määramist. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.