Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.12.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-12-49266
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi A K vastu võlgnevuse ja viivise, kokku 259,85 eurot nõudes.
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (reg.kood 10686553) volitatud esindaja – Silver Eensaar, OÜ Julianuse Õigusbüroo (reg.kood 11930038), asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: A K (ik xxxx), elukoht: xxxx
Kirjalik menetlus
259,85 eurot
Hagihind
Teha asjas tagaseljaotsus ja rahuldada hagi täielikult. Välja mõista A K`lt (ik xxxx) Julianus Inkasso OÜ (reg.kood 10686553) kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 259,85 eurot (kakssada viiskümmend üheksa eurot ja 85 senti), (sellest põhivõlgnevus - 129,95 eurot - ja viivis – 129,85 eurot).
Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista kostjalt A K`lt hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulude katteks kokku summas 279,78 eurot. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
Hagejal on otsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 26.11.2012 esitas Julianus Inkasso OÜ Viru Maakohtusse hagi A K vastu võlgnevuse ja viivise, kokku 259,85 eurot nõudes.
Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Elisa Eesti ja kostja sõlmisid 22.07.2006 liitumislepingu nr 1567031 ja 21.04.2008 liitumislepingu nr 1664003, mille alusel AS Elisa Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest tasuma vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt. Oma allkirjaga lepingul on kostja kohustunud täitma ka lepingute lahutamatuks lisaks olevaid mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi. AS Elisa Eesti on esitanud kostjale osutatud teenuste ja/või kaupade eest tasumiseks arveid, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. 30.09.2010 loovutati kostja vastu nõue põhisummas 129,95 eurot koos kõrvalnõuetega hagejale OÜ-le Julianus Inkasso. Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt viiviste tasumist summas 129,90 eurot (viiviseid on arvestatud arvete sissenõutavaks muutumise seisuga alates 18.06.2009 kokku summas 244,24 eurot; hageja on vähendanud arvestatud viivist summani 129,90 eurot). Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja 6 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 259,85 eurot väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad kostjaga sõlmitud lepingutest ning arvetest ja viivise arvestus, ärakirjad nõudeloovutamise teatisest ja võlateatisest ning teenuste kasutamise üldtingimustest, menetluskulude nimekiri, esindustasu arve, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Viru Maakohus saatis hagimaterjalid kostjale allkirja vastu tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagi2
materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostja isiklikult vastu võtnud 30.11.2012. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 20.12.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata saadud kaupade/ teenuste eest. Kostja vastu esinev võlanõue koos kõrvalnõuetega on loovutatud sissenõudmiseks hagejale. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagiavaldusele vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 259,85 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 129,95 eurot ja viivis – 129,90 eurot.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud hageja poolt menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud kokku summas 279,78 eurot, sellest 75 eurot - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (maksekorraldus nr 2282, 22.11.2012), riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses – 45 eurot ja
hageja kantud õigusabikulu summas 159,78 eurot (OÜ Julianuse Inkasso Õigusbüroo arve 1356146, 22.11.2012) Kuna võlgnikule ei õnnestunud mõistliku aja jooksul makseettepanekut kätte toimetada, jättis Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-26615 maksekäsu kiirmenetluse esitatud avalduse 14.11.2012 kohtumäärusega rahuldamata (TsMS § 483 lg 2 p 3). Vastavalt TsMS § 144 p 7 sätestatule on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv kohtuväliseks kuluks, kui hagi on samas nõudes esitatud mitte hiljem kui üks kuu pärast TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist. Kuna käesolev hagi on esitatud 12 päeva peale maksekäsu kiirmenetluse lõppu, siis kuulub ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 45 eurot kostja poolt hüvitamisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus jõustus 26. aprillil 2013. a. Nooremreferent
Irma Külavee Lea Herne Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.