Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja menetluse käik A Eesti AS (endise ärinimega FTAS) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AAOÜ vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele AAOÜ esitas vastuväite. 23.05.2012.a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 12.06.2012.a. Harju Maakohule hagiavalduse kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2008,40 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise 0,15% päevas põhinõudest alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni ning viivise 0,15% päevas põhinõudest alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja tunnistas kirjalikus vastuses hagi. Seoses hagi kohese omaksvõtuga palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 3 teisele lausele, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja on hagi õigeksvõtnud. Seega tuleb hagi rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2008,40 eurot, viivis alates 16.01.2012.a. kuni

28.12.2012.a. summas 1047,48 eurot ning viivis 0,15 % põhivõlalt (s.o 2008,40 eurolt) päevas alates 29.12.2012.a. kuni põhivõla tasumiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul esitas kostja maksettepanekule vastuväite, mistõttu on kostja andnud põhjuse ka hagi esitamiseks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 479,33 eurot. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 479,33 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.