Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav 27.detsember 2012, Tallinn 2-09-51658 E L ja V S hagi M P ja K P vastu töösuhte tuvastamiseks ning töötasu ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohtu 21.juuni 2012 otsus M P apellatsioonkaebus 10 336 eurot
Menetluse liik
Hageja E L (isikukood XX) Hageja V S (isikukood XX) Hagejate lepinguline esindaja Neeme Sild Kostja M P (isikukood XX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Peep Rajavere Kostja K P (isikukood XX), Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 21.juuni 2012 otsus muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Kõik esimese astme kohtus kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad M P kanda.
APELLATSIOONIMENETLUSE RIIGILÕIVU VÄLJAMÕISTMINE
1.Välja mõista M Plt apellatsioonimenetluse riigilõiv 600 (kuussada) eurot riigituludesse.
2.Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 AS-s Swedbank Tallinna Ringkonnakohtu viitenumbriga 2900072686.
3.Kostja on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.E L ja V S esitasid 08.10.2009 Pärnu Maakohtule hagid M P ja K P vastu töösuhte tuvastamiseks ning kostjatelt solidaarselt palga 136 638 krooni (8732,76 euro) ja puhkusehüvitise 9271 krooni (592,52 euro) väljamõistmiseks. 02.02.2012 liitis kohus hagid ühte menetlusse.
2.Hagiavalduste kohaselt sõlmisid hagejad kostjatega 2008.a septembri alguses määratud ajaks töölepingu kostjate ühisomandis oleva, Ridala vallas, XX alevikus, XX asuva üksikelamu ehitusprojekti järgsete ehitustööde (üldehitus- ja sisetööd) tegemiseks. Töölepingut kirjalikult ei vormistatud. Kostjad lubasid hagejad 08.09.2008 nendele kuuluva üksikelamu ehitusele tööle ja hagejad asusid samast kuupäevast ehitajana täitma kostjate poolt antud tööülesandeid. Hagejate peamiseks tööülesandeks oli kostjate ehitus- ja abimaterjalidest, tarvikutest jmt ehitusprojektiga ettenähtud ehitustööde tegemine. Peale selle pidid hagejad tegema muid objektil vajalikke töid ja vajadusel varustama konkreetse töö tegemiseks vajalike esemetega. Hagejad pidid kokkulepitud ehitustööd lõpetama orienteeruvalt 2009.a jaanuaris, kuid ehitustööde lõpetamine sõltus olulisel määral sellest, kuidas kostjad suutsid ehitusobjekti ehitamiseks vajalike materjalide ja seadmetega varustada. Hagejate töölepingud lõppesid 16.01.2009 seoses ehitustööde lõppemisega.
3.Pärast töösuhte lõppemist ilmnes, et kostjad võõrandasid kinnistu 27.02.2009, kuid kinnisasja müügist saadud raha arvelt nad oma rahalisi kohustusi hagejate ees ei täitnud, st ei maksnud hagejatele tehtud töö eest palka ja hüvitist kasutamata puhkuse eest. Hagejad töötasid kostjate juures 89 päeva. Töölepingu sõlmimisel võtsid kostjad endale hagejate ees kohustuse maksta hagejatele üksikelamu ehitamise eest palka 110 000 krooni (netopalk). Kummagi hageja saamata brutopalk on 136 638 krooni. Samuti on hagejatel õigus hüvitisele kasutamata puhkuse eest suurusega 9271 krooni. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Pooled ei sõlminud töölepingut, vaid töövõtulepingu. Kostjad ei kontrollinud hagejate tööl käimist ega seda, millal ja kuidas nad tööd tegid, samuti ei määratud kindlaks tööaega. Hagejad tegid tööd oma tööriistadega.
5.Pooled leppisid 2008.a septembri alguses suuliselt kokku selles, et kostjad teevad neile ehitustöid. Leping hõlmas kostjatele kuuluva poolelioleva elamu I korruse sise-ja välisviimistlust. Hagejad asusid ehitustöid tegema 08.09.2008. Pooled leppisid kokku tasu suuruses kogu töötulemuse eest. Hagejad pakkusid, et teevad kogu ehitustöö ära 80 000 krooni (netosumma) eest kummalegi ehk 96 799 krooni brutosummas (st koos tulumaksuga). Kostjad olid nõus maksma hagejate poolt nõutud tasu kogu töötulemuse eest kahes osas, kui tehtud töö vastab kvaliteedile, mis on vajalik majale kasutusloa saamiseks. Kostjad võtavad töövõtutasu suuruse 160 000 krooni õigeks. Kostjad maksidki hagejatele kahel korral tasu, kokku 160 500 krooni – 24.10.2008 80 500 krooni ja 28.11.2008 80 000 krooni. Raha maksmist tõendavad AS Swedbank poolt väljastatud sularaha väljamakse kviitungid. Raha hagejatele üleandmist ei ole võimalik kostjatel tõendada, kuna hagejad keeldusid andmast oma allkirja raha vastuvõtmise kohta. Hagejad soovisid saada tasu sularahas ja keeldusid oma pangarekvisiite andmast.
6.Hagejad töötasid kostjate elamu ehitusel kuni 2008.a lõpuni, 2009.a jaanuari alguses olid nad tööl veel 3,5 päeva ja seejärel läksid ehituselt ära. Kuna osa olulisi töid, mis olid määratletud poolte esialgses kokkuleppes, olid tegemata ja osa töödest oli tehtud mittekvaliteetselt, olid kostjad sunnitud otsima uued töövõtjad. Kasutusloa saamiseks oli vajalik täita teatud ehituslikud tingimused, mis hõlmas ka siseviimistluse osa. Uued töövõtjad ja kostjad parandasid hagejate poolt tehtud ehitusvigasid - paigaldasid korrustevahelise trepi, mille jaoks oli hagejate poolt ava valesti tehtud, aitasid tuletõrje nõuetele vastavat luuki valmistada ja paigaldasid muid detaile, mille hagejad olid tegemata jätnud. Hagejad ilmusid välja 16.01.2009, st pärast seda, kui oli käinud komisjon, kes andis majale kasutusloa. Kuna hagejate poolt tehtud töö osutus osaliselt mittekvaliteetseks, siis ei soovinud kostjad enam hagejatega koostööd teha.
7.Kuna hagejad on juba kätte saanud esialgselt kokkulepitud tasu ja kostjad on kandnud kahju, võttes ehitusobjektile sama töö parandamiseks ja lõpetamiseks uued töövõtjad, ei ole hagejatel õigus nõuda täiendavate summade maksmist.
8.Akti ehitustööde tegemise, lõpetamise ja selle kvaliteedi kohta ei olnud kostjatel võimalik teha muu hulgas põhjusel, et hagejad ei avaldanud kostjatele oma isikuandmeid.
9.Isegi kui eeldada, et kostjad ei ole hagejatele töövõtutasu maksnud, ei ole hagejatel õigust seda saada, kuna nende tasunõue ei ole muutunud VÕS § 637 lg 3 ja lg 4 järgi sissenõutavaks. Ei ole tõendatud, et hagejad oleks Tulbi 5a elamu ehitustööd esitanud kostjatele kui tellijatele VÕS § 638 järgi vastuvõtmiseks. Ehitusjärelevalve arvamusega on tõendatud, et tööd ei ole valminudki: paigaldamata oli vihmavee ärajuhtimise süsteem, välistrepi ehitus oli pooleli, siseviimistlus tegemata ja põrandakate paigaldamata, saunaruumi viimistlus tegemata, elektri, sanitaartehnilised ja ventilatsioonitööd on pooleli, trepikäsipuud on paigaldamata ja trepp viimistlemata, tuulekasti ehitus on pooleli, tänavapoolsel räästal tuulekast puudub, terrassi ja trepihalli põrandad plaatimata, vannitoa seinte plaatimistööd lõpetamata, aknalauad paigaldamata. Samuti ei ole hagejad esitanud taotlust töö vastuvõetuks tunnistamise kohta ega ka tõendeid selle kohta, et tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Seega ei saa kohus lugeda tööd kostjate poolt vastuvõetuks.
10.Kuna hagejate kui töövõtjate tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, tööd ei ole vastu võetud ja seda ei saa lugeda kostjate poolt vastuvõetuks, siis tuleb hagejate tasunõue jätta rahuldamata.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks välja töövõtulepingu järgse tasu 5113 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagejate nõuded töölepingu olemasolu tuvastamiseks ja puhkusehüvitise saamiseks. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
12.Kohus leidis, et pooled sõlmisid töövõtulepingu. Kokku oli lepitud kindla resultaadi saavutamises ja tasus selle eest. Hagejad otsustasid ise, mil viisil nad tellimust täidavad ja milliseid vahendeid selleks kasutavad. Hagejate ja kostjate vahel puudus alluvusvahekord ehk tööandja distsiplinaarvõim. Kostjad tööprotsessi ei juhtinud. Hagejate käes olid maja võtmed ja nad tegid seal tööd enda tööriistadega ilma, et omanikud oleksid nende tegevusse sekkunud ja nende tööd korraldanud. Kuna hagejate töötamine ei vasta töölepingu tunnustele, vaid tegemist oli töövõtulepinguga, puudub alus töösuhte olemasolu tuvastamiseks. Ka on alusetud hagejate nõuded palga ja kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitise saamiseks.
13.Hagejatel on õigus saada töövõtutasu üksnes juhul, kui on täidetud töövõtutasu saamise eeldused sõlmitud lepingu ja VÕS järgi. Hagejate väitel oli kokkulepitud tasuks elamu valmisehitamise eest 250 000 krooni (15977,71 eurot). Kostjad seda ei tunnista ja see tasukokkulepe on tõendamata. Samas on kostjad võtnud õigeks töövõtutasu maksmise kohustuse summas 160 000 krooni (10 225,86 eurot). Teistsuguseid tõendeid samasuguse töö eest makstava tavalise või mõistliku tasu kohta esitatud ei ole, mistõttu tuleb töövõtutasu suuruseks kostjate õigeksvõtu alusel tuvastada 160 000 krooni (10 225,86 eurot) elamu ehitustööde teostamise eest.
14.Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas hagejad on kokkulepitud tasu kätte saanud. Hagejad tasu saamist ei tunnista. Kostjate väitel on nad kokkulepitud tasu 160 000 krooni hagejatele ära maksnud kahe maksega hageja E L kätte: 24.10.2008 80 500 krooni ja 28.11.2008 80 000 krooni, kuid nad ei ole seda tõendanud. Ükski mõistlik inimene ei anna sellist summat üle ilma, et saaks selle kohta kinnituse. Kostjate esitatud tõendeid ei saa lugeda usaldusväärseks, sest ainuüksi kohustatud poole allkiri nö raha üleandmise kinnitusel selleks ei ole. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et poolte vahel kokku lepitud tasu on kostjatele jäänud välja maksmata.
15.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejatel on õigus töövõtutasu saada. Ekspertiis ehitustööde puuduste kohta tehti 2010.a, kui ehitis oli juba kostjate valdusest välja läinud. Samas on kostjad 14.01.2009 esitanud Ridala vallavalitsusele taotluse kasutusloa saamiseks ja 16.01.2009 anti ehitisele kasutusluba. See tähendab, et hiljem esile toodud puudused ei takistanud asja sihtotstarbelist kasutust. Kostjad ei ole esitanud tõendit selle kohta, et enne kasutusloa andmist oleks neile tehtud ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks, samuti selle kohta, et ilmnenud puudused takistasid elamu kasutust. Ekspertiis tehti aasta hiljem ja hagejaid selle juurde ei kutsutud. Seega ei saa seda dokumenti tõendina arvestada.
16.Puuduste esinemine andnuks kostjatele võimaluse kokkulepitud tasu vähendamiseks. Kuna kostjad ei ole tõendanud, millises ulatuses tuleks tasu suurust vähendada, leidis kohus, et hagejate nõue töövõtulepingu järgse tasu saamiseks on sissenõutav osas, mille kostjad õigeks võtsid, so 160 000 krooni suuruses (10 225,86 eurot), mis on osa tegelikult kokku lepitud tasust ja see tuleb hagejate kasuks välja mõista.
17.Pooled ei ole oma väiteid tõendanud ja kogu vaidlus ehitise pooleli jätmise ja üleandmata jätmise põhjuste kohta on piirdunud poolte ütlustega, mis on olnud vasturääkivad ja mida ei saa arvesse võtta objektiivse tõena.
18.Kostjatel oli võimalus asi üle vaadata ja puuduste ilmnemisel esitada nõue ehitajate vastutuse kohaldamiseks, kuid seda tehtud ei ole. Kostjad on ka ise kinnitanud, et kokku lepiti selles, et tehtud töö pidi vastama kvaliteedile, mis on vajalik majale
kasutusloa saamiseks. Kasutusluba väljastati, mis tähendab, et kvaliteet vastas kokkulepitule. Kostjad ei ole tõendanud asjaolu, et pidid peale hagejate lahkumist objektilt 2009.a. jaanuari algul, enne komisjoni tulekut, tegema olulisi parandusi ja ehitustöid, mistõttu ei saa nende vastuväiteid tehtud töö mittevastavuse kohta lugeda põhjendatuks. Isegi kui hagejad nädal enne kasutusloa taotlust objektilt lahkusid, on üsna ebatõenäoline, et kostjad oleks kasutusloa taotluse esitanud olukorras, kus ehitis oli täielikult lõpetamata. Hagejatel on õigus saada kokkulepitud tasu ja see kuulub väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Pärnu Maakohtu 21.06.2012 otsus osas, millega mõisteti kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks välja 5113 eurot ja jäeti menetluskulud poolte enda kanda ning teha uus otsus, millega jätta hagejate tasunõuded rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
20.Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus kohus tõendeid uurides TsMS § 442 lg-t 8. Otsus on olulises osas põhjendamata. Hagi osaliselt rahuldades hindas kohus tõendeid ebaõigesti ja tegi neist ebaõiged järeldused. Samuti kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 637 lg-t 4.
21.Kohus tuvastas asja lahendades õigesti, et pooled sõlmisid 2008.a sügisel suulise töövõtulepingu kostjatele kuuluva Lääne maakonnas, Ridala vallas, XX alevikus, aadressil XX asuva elamu valmisehitamiseks. Samuti tuvastas kohus õigesti töövõtutasu suuruse – 160 000 krooni ehk 80 000 krooni (5113 eurot) kummalegi hagejale.
22.Kohus tuvastas ebaõigesti aga selle, et hagejate tehtud töö vastas valmiduselt ja kvaliteedilt lepingu tingimustele ning hagejate tasunõue oli hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks ning et tõendatud ei ole töövõtutasu 160 500 krooni tasumine sularahas M P poolt E L kätte.
23.Vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Ehitustööde puhul on tööde vastuvõtmine tavaline, sest selle käigus hinnatakse töö vastavust lepingu tingimustele ja siis toimub vaegtööde pretensioonide esitamine. Asjas ei ole tõendatud, et hagejad oleks XX elamu ehitustööd esitanud kostjatele kui tellijatele vastuvõtmiseks. Kui tööd ei ole esitatud kostjatele kui tellijatele vastuvõtmiseks, siis ei saa töövõtjate tasunõue olla muutunud sissenõutavaks. Kohus on kostjate selle vastuväite jätnud otsuses TsMS § 442 lg 8 nõudeid rikkudes motiveerimatult kõrvale.
24.Kohus on hagejate töö valmidust ja töö vastavust lepingu tingimustele hinnanud asjaolu järgi, et elamule väljastati 16.01.2009 kasutusluba. See ei tugine poolte avaldustele ega ehitusseaduse (EhS) nõuetele. Vastavalt EhS § 32 lg-le 1 on ehitise kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Elamu vastab kasutusotstarbele ja sellele võib anda kasutusloa, kui sel on toimiv küttesüsteem, elektrisüsteem, veevarustus ja kanalisatsioon ning valmis vähemalt 1 tuba ja elamu vastab tuleohutusnõuetele. Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse üksikakt, mis kinnitab ehitise vastavust nõuetele, kuid nt elamu siseviimistlusele ei ole ühegi õigusaktiga määratud selgeid nõudeid. See tähendab, et elamu ei pea eluruumile ettenähtud nõuetele vastamiseks ja kasutusloa saamiseks olema valmis ehitatud ehk lõpuni viimistletud.
25.E.L kirjeldas 14.04.2010 kohtuistungil kokku lepitud töö tulemust sõnadega: „oli võtmed kätte“ - see tähendab et hagejad kohustusid elamu valmis ehitama, sh on siseviimistlus. Samuti kirjeldas E.L, et töö ei olnud tema kui ehitaja hinnangul valmis: trepp oli paigaldamata, sest see oli valesti mõõdetud ja valmistatud, trepialune põrand oli tegemata. Samuti jäi tegemata tuulekast, sauna viimistlus ning lõpetamata jäi värvimine. E.L avaldas, et tööde lõpetamiseks läinuks veel 3 nädalat aega ja ta on nõus, et täis summat ei saa, kui töö on lõpetamata. Arvestades, et hagejad tegid töid alates 08.09.2008-16.01.2009 ehk umbes 18 nädalat ja töö lõpetamisest jäi puudu 3 nädalat, siis lepingu täitmise mahtu ajas arvestades jäi hagejatel tegemata vähemalt 3/21 ehk 1/7 osa tööde kogumahust, mis on elamu ehitusel oluline osa ehitustöödest.
26.Kostjate tellitud P.P. Ehitusjärelevalve arvamus kinnitab E.L ütlusi ehitise valmidusastmest: paigaldamata on vihmavee ärajuhtimise süsteem, välistrepi ehitus pooleli, sise-viimistlus tegemata ja põrandakate paigaldamata, saunaruumi viimistlus tegemata, elektri, sanitaartehnilised ja ventilatsioonitööd on pooleli, trepikäsipuud on paigaldamata ja trepp viimistlemata, tuulekasti ehitus pooleli, tänavapoolsel räästal puudub tuulekast, terassi ja trepihalli põrandad plaatimata, vannitoa seinte plaatimistööd lõpetamata, aknalauad paigaldamata. Samuti on väga oluline osa ehitustöödest tehtud puudustega.
27.Kohus jättis nimetatud dokumentaalse tõendi kõrvale, leides, et see on ebausaldusväärne, kuna kuna see on tehtud enam kui aasta hiljem ja selle tegemise juurde ei ole kutsutud hagejaid kui ehitajaid. Kohtul puudusid alused tõendi kõrvalejätmiseks. TsMS ei sätesta tõendi kogumise nõudeid, st et vaidlusaluse asja eksperdile või asjatundjale ettenäitamise juures peaks viibima mõlemad osapooled. Ka hagejatel oli võimalus volitada endapoolne asjatundja ehitist üle vaatama. Hageja E.L avaldas 14.04.2010 kohtuistungil, et võib tulla ehitusjärelevalve insener, kes ütleb, mis tegemata. Seda enam on arusaamatu kuulda hagejate kriitikat ehitusjärelevalve kaasamise suhtes. P.P. Ehitusjärelevalve OÜ-l on majandustegevuse registris alates 30.06.2006 kehtivad registreeringud tegelemiseks omanikujärelevalvega (EEO000916) ja ehitusekspertiisiga (EEK000294) ja tema pädevust tunnistab registreering. Tööde lõpust ehitise ülevaatamiseni möödunud aeg ei tingi samuti tõendi ebausaldusväärsust, sest ei ole mõistlik ega ka tõendatud, et uus omanik oleks ehitist vahepeal kahjustanud või lammutanud.
28.Asjatundja arvamuse usaldusväärsuse aspektist on oluline asjaolu, et ehitusjärelevalve arvamus ühtib lõpetamata tööde osas olulises ulatuses hageja E.L kirjeldusega, mis peaks kõrvaldama kahtlused seoses tõendi usaldusväärsusega.
29.Samuti luges kohus põhjendamatult elamule kasutusloa andmiseks vajalike tööde tegijaks hagejad, kuigi M.P avaldas kohtule, et tööd lõpetasid kiiruga enne 16.01.2009 kiiruga K.P koos leitud uue töömehega, millist asjaolu tunnistas ka hageja E.L.
30.Seega on kohus, lugedes töö vastuvõetuks elamule kasutusloa andmisega, kohaldanud ebaõigesti ES § 32 lg-s 1 sätestatud materiaalõigusnormi ja omistanud kasutusloale tööde kvaliteeti ja viimistluslikku valmidust kirjeldava tähenduse, mida sellel tegelikult ei ole ning jätnud seejuures TsMS § 442 lg 8 nõuete vastaselt ja põhjendamatult kõrvale hageja õigeksvõtu, et töö ei olnud nende objektilt lahkumisel valmis. Kostjad on avaldanud, et hagejad kadusid objektilt ja lõpetasid töötamise, kui ilmnes pahandus trepiga. Töövõtjad olid mõõtnud trepi valesti ja kostjate kulul valmistati nende valede mõõtmete järgi trepp.
31.Kuna hagejate kui töövõtjate tasunõue ei olnud hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks, sest töö ei ole vastu võetud ja seda ei saa lugeda kostjate poolt vastuvõetuks, siis tulnuks hagejate tasunõue jätta rahuldamata.
32.Kohtuotsuses esitatud etteheide, et puudused töös ei ole tõendatud, kuna kostjad ei ole tellijatena esitanud hagejatele kui töövõtjatele avaldust töö mittevastavuse kohta, ei ole kooskõlas seadusega, kuna tööd on tellijale üle andmata ja puuduse kõrvaldamise nõude saab esitada peale tööde valmimist ja üleandmist.
33.Samuti ei nõustu apellant kohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole tema poolt töövõtutasu 160 500 krooni tasumine hageja E.Lle. Kostja M. P maksis hageja E.Lle töövõtutasu 24.10.2008 80 500 krooni ja 28.11.1008 80 000 krooni, mida tõendab rahasumma pangaarvelt väljavõtmine. Täitmise kviitung jäi võtmata seetõttu, et raha vastu võtnud töövõtja E.L tugines usaldusele, rõhutades, kas ja miks teda ei usaldata ja keeldus kviitungit andmast. Seega tulnuks isegi juhul, kui kohus tuvastas, et töövõtjate tasunõue on muutunud sissenõutavaks, jätta hagi töövõtutasu saamiseks rahuldamata, kuna kohustus on kostjate kui tellijate poolt täidetud.
34.Hagejad apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
35.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks välja 5113 eurot ning jaotas menetluskulud.
36.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi.
37.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
38.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus asja menetlemisel ja otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõigust õigesti. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud, analüüsis otsuses kõiki tõendeid ja märkis, millistele tõenditele on rajatud kohtu järeldused. Samuti põhjendas kohus, miks ta ei nõustunud kostjate väidetega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
39.Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidlust selle üle, et poolte vahel sõlmitud suuline leping oli töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et hagejad tegid kostjatele kuuluva elamu ehitustöid 2008.a septembri algusest vähemalt kuni 16.01.2009 (apellatsioonkaebuse lk 3).
40.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline.
41.Hagejate töö eest tasu nõudmise hagi lahendamisel tuleb seega kindlaks teha, kas hagejate tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas kostjad on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Selleks, et rahuldada lepingulise tasu nõue, tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu saamiseks tegelikult tehti. Tuvastades lepingujärgsed tööd ja nende hinna, tuleb hagejate tasunõude sissenõutavuseks täiendavalt tuvastada, et kostjad on tehtud tööd vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks.
42.VÕS § 76 lg-s 1 on sätestatud põhimõte, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama.
43.Pooled ei vormistanud kirjalikult ühtegi dokumenti tehtavate tööde, nende maksumuse, tegelikult tehtud tööde ega nende kvaliteedi kohta. Seega sai maakohus lähtuda otsuse tegemisel üksnes kaudsetest tõenditest ning poolte väidetest, mis ei olnud omavahel vastuolus või mis olid eluliselt usutavad ja kooskõlas nende enda käitumisega.
44.Kostjad leiavad, et nad ei pea tehtud töö eest tasuma, kuna hagejad ei esitanud kostjatele tööd vastuvõtmiseks. Samuti on kostjad leidnud, et nad ei pea maksma osalt tegemata ja puuduliku töö eest. Tasumisest keeldumise õigusliku alusena on kostjad tuginenud VÕS § 637 lg-le 3 ja sisuliselt ka VÕS § 111 lg-le 1. Seda, kas kostjatel oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks.
45.Võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest lugeda töö vastuvõetuks ja seda maakohus otsuses ka ei leidnud, nagu kostjad apellatsioonkaebuses ekslikult leiavad.
46.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hagejad kõiki kokkulepitud töid ei teinud. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kokkuleppe kohaselt pidi tööd vastama kvaliteedile, mis on vajalik kasutusloa saamiseks (vt nt kostjate vastus II kd lk 21). Elamule anti kasutusluba 16.01.2009. Sellest järeldas maakohus õigesti, et hagejate tehtud töö vastas kokkulepitud kvaliteedile, sest vastasel juhul ei oleks elamule kasutusluba väljastatud. Kostjad ei ole vastupidist tõendanud. Seega vastasid hagejate poolt tehtud tööd lepingutingimustele, tööd on sihtotstarbeliselt kasutatavad ja tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostjad ei esitanud hagejatele ühtegi pretensiooni töö kvaliteedi kohta enne, kui hagejad hakkasid kostjatelt nõudma tasu tehtud töö eest. Olenemata asjaolust, et pooled ei vormistanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti, tuleb lugeda tegelikult tehtud tööd kostjatele üleantuks 16.01.2009, mil kostjad enam hagejaid tööd tegema ei lubanud.
47.Töö vastuvõetuks lugemine ei mõjuta aga iseenesest kostjate õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Vastavaid asjaolusid oleks pidanud tõendama kostjad. Kuna nad ei ole suutnud tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hagejate nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peavad nad hagejatele maksma töö eest tasu. Kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi
ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. VÕS § 111 lg 1 järgi tagatakse töövõtja lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, st lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes. Et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab. Kostjad ei ole hagejate vastu eelnimetatud nõudeid esitanud ega tasaarvestust või lepingust taganemist rakendanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostjatel võiks üldse olla mingi nõue hagejate vastu. Sisuliselt võiks kostjate keeldumist tööde eest tasu maksmisest käsitleda hinna alandamisena VÕS § 112 tähenduses, kuid kostjad ei ole nimetatud sätte kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid kohtu ette toonud, nagu märkis õigesti ka maakohus.
48.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et asjaolu, kas hagejad viibisid 28.04.2010 elamu ülevaatamise juures või mitte ja et vastav akt koostati ligi 1,5 aastat pärast vaidlusaluste tööde tegemist, ei muuda P.P.Ehitusjärelevalve akti ebausaldusväärseks. Samas jättis maakohus nimetatud akti õigesti tõendina arvestamata. Kostjate väitel tegid pärast hagejate objektilt lahkumist ehitustöid kostja K.P ja tema palgatud uus ehitaja, kelle isikut kostjad kohtule ei avaldanud. Nimetatud akti järgi ei ole võimalik tuvastada, milliseid aktis kajastatud puudustega töid tegid hagejad ja milliseid kostja koos uue ehitajaga. Seega ei ole nimetatud tõend hagejate töö kvaliteedile hinnangu andmiseks kõlblik. Kuna hagejate tehtud tööd tuleb lugeda VÕS § 637 lg 4 järgi vastuvõetuks, on kostjad kohustatud hagejatele tegelikult tehtud töö eest tasuma, st tasunõue on sissenõutav. Kostjatel ei ole alust keelduda kogu töö vastuvõtmisest ja tasu maksmisest üldse.
49.Kostjate poolt hagejatele makstava tasu suuruse kindlaksmääramisel lähtus maakohus õigesti kostjate poolt omaks võetud tasu suurusest – 160 000 kroonist. Samas leidis maakohus otsuse lk 12, et nimetatud summa on osa kokkulepitud tasust, mille tegelikku suurust ei olnud otsuse lk 11 märgitu kohaselt võimalik kindlaks teha. Selles on ringkonnakohtu hinnangul mõningane vastuolu, kuid see on võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada.
50.Kostjad väitsid, et nad tasusid hagejatele tehtud töö eest 24.10.2008 80 500 krooni ja 28.11.2008 80 000 krooni. Samas ei väitnud nad kordagi, et see raha oleks olnud ettemaksuks enne sellises maksumuses tööde tegemist. Sellest järeldub, et nad pidasid seisuga 28.11.2008 tehtud töid kohasteks ja tasu 160 500 krooni selleks ajaks tehtud tööde eest õigeks. Seega ei saa kostjate poolt omaksvõetud summa näol olla tegemist tasuga kõigi kokkulepitud tööde tegemise eest (sh hagejate poolt tegemata tööde eest), vaid tasuga tegelikult tehtud tööde eest. Kuna kõigi tööde tegemise eest kokku lepitud tasu suurust ei ole võimalik tõendite puudumise tõttu kindlaks teha, rahuldas maakohus hagi õigesti kostjate poolt omaks võetud summa suuruses.
51.Maakohus leidis õigesti, et kostjad ei ole tõendanud 160 500 krooni hagejatele tasumist. Sularaha väljavõtmine M.Pärna pangaarvelt seda ei tõenda.
52.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
53.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse
muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud apellatsioonkaebuse esitanud M.Pärn.
54.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
55.TsMS § 190 lg 5 järgi tuleb M.Pärnalt välja mõista apellatsioonimenetluse riigilõiv 600 eurot riigituludesse, mille tasumise osas sai ta menetlusabi menetluskulude kandmisel Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2012 määruse alusel. TsMS § 179 lg 5 järgi peab menetlusosaline täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
Iko Nõmm
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.