Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

KÜ Gerassimovi 4 Narva esitas 29. novembril 2012 Viru Maakohtule hagiavalduse J K vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Viru Maakohus 03. detsembri 2012 määrusega jättis hagiavalduse 1(3)

2-12-50344 käiguta ja andis hagejale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi nõude täpsustamiseks viiviste osas, hagihinna täpsustamiseks ning hagihinnale vastava täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud hagiavalduses esinevaid puudusi ega tasunud täiendavalt riigilõivu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavaldusel on puudused, mis ei võimalda hagiavaldust menetlusse võtta hagiavalduses esitatud hagihind ei ole õige ning hagiavalduses esitatud nõudelt on tasutud nõutust vähem riigilõivu. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhinõue summas 1480,11 eurot, viivised seisuga 01. oktoober 2012 summas 15,69 eurot ja edaspidi viivised 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 135 kohaselt nimetab tsiviilasja hinna hageja. Hageja on nimetanud hagihinnaks 1480,11 eurot. Kohus leidis, et hageja nimetatud hagihind ei ole õige. Hageja on määranud hagihinnaks põhinõude summa 1480,11 eurot. Hagihinda sisse ei ole arvestatud sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 15,69 eurot ega ka TsMS § 133 lg 2 sätestatud ühe aasta eest arvestatud viiviseid. Kohus selgitas hagejale hagihinna arvutamise sätteid. Hageja hagihinda ei täpsustanud. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 150 eurot. TsMS § 136 lg 1 kohaselt, tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Vastavalt hageja poolt hagiavalduses esitatud nõudele arvutab kohus hagihinna. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale Hagihind moodustab 1480,11 + 15,69 + (1480,11 x 0,07 / 100 x 365) = 1873,97 eurot. Kohus järeldab, et hageja määratud hagihind 1480,11 eurot ei vasta tegelikkusele ja kohus määrab hagihinnaks 1873,97 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) lisale 1 kuulub hagihinnalt kuni 2000 euroni avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasumisele riigilõiv summas 175 eurot. Hagiavaldus on kohtule esitatud elektrooniliselt, kuid mitte e-toimiku kaudu. Seega antud juhul kuuluks tasumisele riigilõivu täismäär, mis hagihinnalt kuni 2000 euroni on 225 eurot. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 150 eurot, s.o 75 eurot vähem kui seaduses sätestatud. Hageja täiendavat riigilõivu tasunud ei ole. 2(3)

2-12-50344 TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus andis hagejale hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja ei ole antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna hageja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 ja lg 6, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 372 lg kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.