lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-66482/21

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 20.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-10-66482/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1811
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-10-66482

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2012, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom

Tsiviilasi

E M hagi OÜ Sirumem vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu 04.06.2012 otsus

Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

3196 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja E M(isikukood xxxxxxxxxx);

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

OÜ Sirumem apellatsioonkaebus

Kostja OÜ Sirumem (registrikood 11365213), esindaja Tatjana Kostrõkina.

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Pärnu Maakohtu 04.06.2012 kohtuotsus muutmata ja OÜ Sirumem apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta OÜ Sirumem kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.15.10.2010 esitas E M(hageja) töövaidluskomisjonile OÜ Sirumem (kostja) vastu avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise 25 055 krooni 10 sendi väljamõistmiseks. TVK 17.11.2010 istungil suurendas hageja oma nõuet 25 633 kroonini. Kostja palus jätta avalduse rahuldamata. TKV 17.11.2010 otsusega tuvastati kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 13 050 krooni.
2.29.12.2010 esitas kostja Pärnu Maakohtule avalduse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Hageja asus kostjale kuuluvasse kauplusesse „Talutooted“ tööle müüjana 09.04.2010. Tähtajatu tööleping nr 10-2010 allkirjastati 19.05.2010. Kauplus oli avatud alates 26.03.2010, enne hageja tööleasumist olid seal töötanud kaks inimest, kes olid hageja tööleasumise ajaks juba töölt lahkunud. Hageja asus tööle koos teise müüjaga (T. B). Hageja tööleasumisel mingit inventuuri kostja juures ei olnud tehtud, mingit alg- ega lõppjääki ei olnud. Kui T. B 24.05.2010 töölt lahkus, siis samuti inventuuri ei tehtud. Vahepeal, kui vahetusid töötajad, ei tehtud kostja juures inventuuri ei töötajate tööletulekul ega lahkumisel. 13.06.2010 viisid hageja ja uus töötaja kostja juures läbi inventuuri, inventuuri tulemustest hagejat ei teavitatud, kuigi lubati. 25.06.2010 tuli tööle uus müüja J. S. 22.08.2010 viisid hageja, J. S ja G. I kostja juures läbi inventuuri, mille tulemusena selgus puudujääk 44 000 krooni. 27.08.2010 kordusinventuur kinnitas sama puudujääki. Hageja hinnangul ei ole puudujäägi väärtuses poes kaupa olnud. 13.09.2010 saabusid kauplusesse kostja esindajad, kes teatasid uue inventuuri läbiviimisest. Hageja jäi haiguslehele. 16.09.2010 sai hageja kostjalt teate töölepingu ülesütlemise kohta. Tööleping lõpetati hagejaga töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 ning § 97 lg 3 alusel. Hageja leidis, et ta ei ole puudujäägi tekkimises süüdi. Hageja palus kohtul tuvastada, et temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine ning kostjalt välja mõista hüvitise kolme kuu töötasu ulatuses 25 055 krooni 10 senti. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on alusetu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Tööleping lõpetati seaduslikult TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel, kuna hageja töökohal avastati suur puudujääk. Hageja kohustuseks oli pidada kaubakäibe arvestust, s.t kauba tellimine, kauba vastuvõtmine ja selle arvele võtmine. Kostja on arvamusel, et kauplusesse saabunud kaup realiseeriti kassast mööda, mistõttu kauba realiseerimisest saadud raha ei antudki kassasse üle. Aruannetes tööandjale ei olnud märgitud mingeid kõrvalekaldumisi. 44 000 kroonine puudujääk on tingitud hageja ja tema kaastöötaja J. S süüst, sest nad ei selgitanud puudujääki ega esitanud ühtegi tõendit, et nemad ei ole süüdi. Hageja võttis kauba realiseerimisest saadud raha endale. Seega on hageja rikkunud oma ametijuhendi p 4.1 ja 4.9 ning töölepingu p 2.6.1, 2.6.3 ja 2.6.5. Kuna hageja ja J. S keeldusid alla kirjutamast kokkuleppele võla tasumiseks, siis otsustas kostja hagejaga töölepingu lõpetada. J. S otsustas kostja töölepingu lõpetada 21.09.2010 TLS § 79 alusel, kuna J. S on kolm alaealist last. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 13.09.2010 ilma töötaja eelneva teavitamiseta kooskõlas TLS § 97 lg-ga 3, kuna töötaja enneaegne teavitamine töölepingu lõpetamisest võib tekitada kostjale täiendava kahju. 13.09.2010 andis kostja hagejale tutvumiseks temaga sõlmitud töölepingu lõpetamise teate, millele hageja keeldus alla kirjutamast. Kuna kostja oli veendunud, et kaupluses tekkinud puudujäägi põhjustamises on süüdi hageja ja J. S, siis lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel. Maakohtu otsus
4.04.06.2012 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt. Kohus tuvastas kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse 13.09.2012 TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel, lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu 13.09.2010 TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu tühisel ülesütlemisel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 834 eurot 05 senti. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja poolt 13.09.2010 allkirjastatud töölepingu nr 10-2010 lisa nr 3 ei saa käsitleda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusena nagu nõuab TLS § 95 lg 1. Tegemist on töölepingu lisaga, mitte kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud ülesütlemisavaldusega. Vastavalt TLS § 95 lg-le 2 peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lisast nr 3 ei nähtu tööandja ülesütlemise põhjendusi. Seega ei vasta töölepingu nr 10-2010 lisa nr 3 ülesütlemisavalduse sisu- ja vorminõuetele. TLS § 88 sätestab töölepingu erakorralise ülesütlemise tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel. Kohtu hinnangul on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel eriti olulised ülesütlemise põhjendused. TLS § 95 lg 3 järgi käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Kuna ülesütlemisavalduse vorminõuete rikkumine on niivõrd ilmne, siis on ülesütlemisavaldus tühine. Seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega tuvastas kohus, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine 13.09.2010 TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel on tühine. Kohus lõpetas TLS § 107 lg 2 alusel poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 13.09.2010. Kuna kohus on tuvastanud kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse oluliste vorminõuete rikkumise tõttu, siis ei ole kohtul võimalik anda hinnangut poolte selgitustele puudujäägi kohta, sest ülesütlemisavaldust ei ole ega ei ole ka ülesütlemise põhjendusi. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 25 055 krooni 10 senti. Pooled ei ole esitanud kohtule hageja keskmise töötasu summat. TsMS § 5 lg 2 järgi tulnuks hagejal esitada kohtule keskmise töötasu tõend või taotleda kohtult selle väljanõudmist kostjalt. Hageja seda teinud ei ole. Seetõttu võttis kohus TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise määra arvutamisel aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p-s 4.1 sätestatud töötasu suuruse, mis on 4350 krooni (278 eurot 01 senti) kuus. Kolme kuu hüvitise suurus on 13 050 krooni ehk 834 eurot 05 senti. Kohus ei pidanud põhjendatuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt muuta hüvitise suurust, sest töölepingu ülesütlemise vorminõuete ja sisuliste põhjenduste puudumine on nii suure ulatusega, mis tingivad seaduses sätestatud kolme kuu hüvitise määra väljamõistmise kostjalt hageja kasuks. Seega rahuldas kohus hüvitise väljamõistmise nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 834 eurot 05 senti. Apellatsioonkaebus
5.02.07.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu 04.06.2012 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. TLS § 95 lg-te 2 ja 3 kohaselt peab töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendama, kuid põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Seega on maakohus vääralt kohaldanud TLS § 95 lg-d 2 ja 3. Maakohtu seisukoht, et töölepingu lisana nr 3 vormistatud teatist ei saa käsitleda ülesütlemisavaldusena, on väär. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, kas nimetatud teade töölepingu ülesütlemise kohta tuleb lugeda ülesütlemisavalduseks. Mõlemad pooled käsitlesid kõnealust tahteavaldust töölepingu ülesütlemisavaldusena. Kuivõrd ülesütlemisavaldus oli vormistatud kirjalikus vormis ning hagejale kätte toimetatud, on TLS § 95 lg 1 kohaldamiseks vajalikud eeldused täidetud. Seega

on põhjendamatu ja väär maakohtu seisukoht, et ülesütlemisavalduse vorminõuet on rikutud ning nimetatud avaldus on tühine, mistõttu on tühine ka kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine. Maakohus on otsuse tegemisel väljunud hagi piiridest, leides, et vaidluse lahendamiseks tuleb teha kindlaks, kas lisana 3 vormistatud teade töölepingu ülesütlemise kohta tuleb lugeda ülesütlemisavalduseks või mitte. See asjaolu ei ole vaidluse esemeks. Kui hageja leidis, et tööandja ei ole ülesütlemisavaldust teinud ning töölepingu ülesütlemine on seetõttu tühine, oli tal õigus esitada vastavasisuline avaldus. Antud juhul hageja seda teinud ei ole. Seega on maakohus kohaldanud valesti materiaalõiguse norme, hinnanud vääralt faktilisi asjaolusid ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni. Muus osas jääb kostja oma varasema seisukoha juurde, et hagejaga sõlmitud tööleping on lõpetatud õiguspäraselt, 13.09.2010 ülesütlemisavaldus on kehtiv, millest tulenevalt on hagejaga sõlmitud tööleping lõpetatud 16.09.2010 (ülesütlemisavalduse kättesaamise päevast) ning hagejal puudub õigus nõuda hüvitist. Vastustaja seisukoht

6.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 04.06.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei põhjenda otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et maakohus on vääralt kohaldanud TLS § 95 lg-d 2 ja 3. Maakohus on piisava põhjalikkusega selgitanud, miks on käesoleval juhul põhjendatud nimetatud sätete kohaldamine, millega ka ringkonnakohus nõustub. TLS § 95 lg 3 järgi ei mõjuta küll töölepingu ülesütlemise põhjendamise kohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kuid töölepingu ülesütlemine, sh ülesütlemisavaldus, peab vastama seaduse nõuetele. Kuivõrd tuvastamist on leidnud ka asjaolu, et ülesütlemisavaldus ei ole kooskõlas TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõudega, siis maakohus on õigesti leidnud, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine, sh ülesütlemisavaldus, ei ole õiguspärased. Maakohus ei ole ülesütlemisavalduse seaduspärasuse hindamisel väljunud hagi piiridest, sest töölepingu ülesütlemise avaldus peab vastama TLS § 95 lg-s 1 sätestatule, kuivõrd tegu on imperatiivse normiga. Sama sätte teise lause järgi on vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus tühine. Seega omab ülesütlemisavalduse seaduslikkus olulist õiguslikku tähendust ning seetõttu peabki kohus töölepingu tühisuse tuvastamise nõude puhul kontrollima, kas vaidlustatav ülesütlemisavaldus on seaduslik ja sellest tulenevalt üldse kehtiv. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja allkirjastatud töölepingu lisana nr 3 vormistatud teatis ei ole käsitletav töölepingu ülesütlemisavaldusena, kuivõrd ei vasta seadusest tulenevale vorminõudele. Maakohus on õigesti lõpetanud poolte vahel töölepingu alates 13.09.2010 ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses

kokku 834 eurot 05 senti. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja maakohtu kohtuotsus muutmata. Maakohtus kantud menetluskulude osas on kohus otsuse teinud. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja