Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Kostjal on õigus esitada kohtuotsuse peale kaja 28 päeva jooksul otsusest kättetoimetamisest. Otsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Harju Maakohtu menetluses on EEAS-i hagi SK’i vastu kokku 9 231,60 euro nõudes, millest põhivõlgnevus 7 409,39 eurot, intress 31,81 eurot ja viivis 1 790,43. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis maksegraafiku maksetelt ja arvetelt nr. 43853413 ning 45857545 0,06% tasumata summalt päevas ning ülejäänud arvetelt 0,1% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. EEAS-i ja kostja vahel on sõlmitud elektrienergia ostu-müügileping nr 27863855. Tulenevalt tüüptingimuste p 9.7. maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile ja p 9.9 kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas. Kuni 03.05.2009 oli viivis 0,06% tasumata summalt päevas. EEAS on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud tasumiseks arved, kuid kostja saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud ei ole. 09.10.2008 esitatud arve nr 42922691 tasumiseks sõlmisid 01.12.2008 pooled võla tasumise kokkuleppe, mida kostja on täitnud osaliselt. Tüüptingimuste p 5.2.5 kohaselt on võrguettevõtjal õigus teha ostja tarbimiskoh(t)a(de)le katkestus(ed) või lubada nende tekkimist võrgu- ja/või elektrilepingu olulisel rikkumisel ning vastavalt p 5.3.1 loetakse oluliseks võrgulepingu rikkumiseks, kui ostja ei ole maksnud võrgu- ja/või elektrilepinguga ettenähtud tasu. Tüüptingimuste p 5.4 sätestab, et ostja ei või taastada võrguettevõtja katkestatud võrguühendust. Kui ostja taastab võrguettevõtja katkestatud võrguühenduse, võib võrguettevõtja nõuda ostjalt võrguühenduse taaskatkestamiseks tehtud kõigi kulutuste hüvitamist. Kostja tarbimiskohal katkestati võlgnevuse tõttu võrguühendus 25.04.2009, kuid 18.08.2009 koostati olukorra fikseerimise akt nr XXX, millega tuvastati omavoliline taaspingestamine ning võrguühendus katkestati taas. Omavoliline taaspingestamine avastati ka 14.05.2010 ja 22.04.2010 ning mõlemal korral võrguühendus katkestati. Lepingu alusel tekkinud võlgnevus seisuga 11.06.2010 on 115 931,75 krooni. Samuti on hagejal kostja vastu intressinõue summas 497,67 krooni ja viivise nõue summas 28 014,14 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 09.10.2012.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

2 (4)

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 208 lg 3. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele kokku 9 231,60 eurot, millest põhivõlgnevus 7 409,39 eurot, intress 31,81 eurot ja viivis 1 790,43 eurot ning viivis maksegraafiku maksetelt ja arvetelt nr. 43853413 ning 45857545 0,06% tasumata summalt päevas ning ülejäänud arvetelt 0,1% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista kokku 1 478,09 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 798,90 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 3 (4)

riigilõiv 162,57 eurot ja tõlkekulu 516,62 eurot. Kohus leiab, et vastav hageja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt, menetlustähtaja ennistamise avalduselt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon, lg 2 järgi kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.