Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-57274 jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 47 456,53 eurot, intressid 5576,96 eurot, viivised 14 112,39 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 19.01.2011 kuni põhivõlgnevuse reaalse tasumiseni ning menetluskulud. Menetluse käik Kohus saatis kostjale kohtukutse 11.12.2012 kell 9.30 toimunud kohtuistungile vastavalt TsMS §§-le 343 ja 344. Kostjat on hoiatatud, et kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtukutse on kostjale isiklikult allkirja vastu 25.09.2012 TsMS § 316 lg 3 sätestatud viisil välisriigis tähitult väljastusteatega. Kostja 11.12.2012 kell 9.30 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. 10.12.2012 saabus kohtule Kaja Rahkema, kes esitles ennast kostja esindajana, taotlus 11.12.2012 kell 9.30 määratud kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna kostja on viidud 13.11.2012 raske tervisliku seisundi tõttu Iisalmi haiglasse. Käesoleval ajal viib kostja kodus, kuid arst on seisukohal, et kostja ei tohi ette võtta toiminguid ja reise, mis välistavad kohese meditsiinilise abi saamist. Kohtule ei ole esitatud juhindudes TsMS § 218 lg 1 p 2 ja § 221 lg 2 esindaja volikirja ja haridusttõendavat dokumenti ega juhindudes TsMS § 422 lg 2 arstitõendit, et kostjal on takistatud viibimine kohtuistungil. Seega leiab kohus, et kostja ei ole kohtuistungile mitteilmumise põhjuseid kohtule avaldanud. Hageja taotles 11.12.2012 kell 9.30 toimunud istungil lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus (VÕS) 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral

2-10-57274 nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS 113 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja hagiavalduses taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on õigusabikuludega kokku 31 045,65 eurot, millest on riigilõiv 4183,02 eurot (65 450 krooni). Juhindudes TsMS § 162 lg 4 leiab kohus, et ebaõiglane oleks õigusabikulude väljamõistmine kostjalt tervikuna. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on olnud seoses käesoleva asjaga kulusid eelmärgitud suuruses. Boonustasu maksmine tulevikus hageja esindajale ei peaks toimuma kostja arvelt. Kohus peab mõistlikuks jätta osa õigusabi kulu hageja enda kanda ja õigusabi kulud summas 10 000 eurot välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku 14 183,02 eurot. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.