Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik 23.04.2014 esitas UA (hageja) hagi Tallinna kohtutäitur Arvi Pariku (kostja I), AP (kostja II, surnud XX.XX.XXXX) ja EH Invest OÜ (kostja III) vastu 24.03.2014 toimunud kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja kinnitusraamatu kande muutmiseks. Hageja esitas ka hagi tagamise avalduse, milles palus arestida kostja II nimele registreeritud XXXXXX XXX XX kinnistu ning seada hageja kasuks kinnistu käsutamise keelumärge. Hagiavalduse kohaselt viib kostja I SM (hageja abikaasa) suhtes läbi täitemenetlust (täiteasi nr 024/2012/3311), milles oli sissenõudjaks kostja II. Hageja ja SM abiellusid XX.XX.XXXX. SM on Viljandi maakonnas XXXXX XXXXX XXXXXXXX XXXXX XXXXXX XXX XX asuva kinnistu omanik. Kinnistu omandati pärast abielu sõlmimist (kinnistusraamatu sissekanne 31.03.2008) ja see oli seaduse kohaselt abikaasade ühisvara. Täitemenetluse käigus pandi müüki hageja ja SM ühisvara hulka kuuluv XXXXXX XXX XX kinnistu. 20.02.2014 avaldati väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ enampakkumisteade, mille kohaselt müüb kostja I avalikul elektroonilisel kordusenampakkumisel SM omandisse kuuluvat XXXXXX XXX XX kinnistut. 24.03.2014 lõppenud kordusenampakkumisel võõrandati XXXXXX XXX XX kinnistu kostjale III 213 euro eest, kes kanti omanikuna kinnistusraamatusse 25.03.2014. Käesoleval juhul puudus võlgnikuks mitteoleva abikaasa (hageja) nõusolek sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale ja ei olnud olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti (mida nõuab täitemenetluse seadustik (TMS) § 14 lg 1). Kostja viis täitemenetlust võlgniku suhtes läbi Harju Maakohtu 19.12.2012 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-10-57274 alusel ja sellest nähtub, et hageja ei olnud täitemenetluses võlgnikuks, st tema osas puudus kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 5 lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kostja I on jätnud tähelepanuta, et kinnistu kuulus hageja ja võlgniku ühisvara hulka (sellekohane informatsioon oli avalikult kättesaadav) ning seega puudutas kordusenampakkumisel kinnistu müümine ka hageja õigusi. Hageja on täitemenetluse osaliseks, kuna selle käigus müüdi tema vara. Kostja I ei käsitlenud hagejat kui isikut, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, ei kaasanud teda täitemenetlusse ning ei küsitud TMS § 14 lg 1 alusel hageja nõusolekut kinnistu võõrandamiseks. Hagejale ühisvarana kuuluva kinnisasja arestimine ja kordusenampakkumise läbiviimine kostja I poolt on toimunud hageja nõusolekuta, ebaseaduslikult ning tühise arestimise alusel. Kostja I rikkus enampakkumise olulisi tingimusi. Eeltoodust tulenevalt palus hageja TMS § 223 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada 24.03.2014 toimunud kordusenampakkumine täiteasjas nr 024/2012/3311 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kohustada kostjat III andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukande kustutamiseks (XXXXXX XXX XX kinnistu) ning SM omanikuna sisse kandmiseks. Harju Maakohtu 28.04.2014 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning kanti XXXXX XXX XX kinnistule keelumärge hageja kasuks. Kostja I palus jätta hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja oleks pidanud hagi esitama ka SM vastu, tulenevalt Riigikohtu 28.09.2011 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11. Juhul kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, siis palus kostja I jätta hagi rahuldamata, sest kostja I poolt on kõik tingimused arestimiseks täidetud ning enampakkumine oli seetõttu kehtiv. SM ei avaldanud täitemenetluses kordagi, et XXXXXX XXX XX kinnistu puhul oli tegemist abikaasade ühisvaraga. Ka kinnistusregistris on omanikuna sisse kantud vaid SM. Kostja I palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja II ja III hagile ei vastanud. Esimese astme kohtu määrus

Harju Maakohtu 27.10.2014 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata ja tühistati maakohtu 28.04.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 2). Tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p-st 2 jättis maakohus hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ole täiteasjas nr 024/2013/3311 menetlusosaline ning seetõttu puudub tal hagemisõigus TMS § 223 alusel. Seega on esitatud hagiavaldus perspektiivitu, sest hagis välja toodud asjaolud ei võimalda hagi rahuldamist ning asja menetlemine tekitaks üksnes menetlusosalistele menetluskulusid. Kohus märkis ka, et antud juhul ei ole hagiavaldus ka sisulistel asjaoludel põhjendatud ning ei kuuluks rahuldamisele. Kohus selgitas hagejale, et hagejal, kui ta leiab, et sundtäitmise käigus on arestitud temale kuuluv vara, oleks tulnud esitada hagi TMS § 222 alusel. Samuti on hagejal jätkuvalt võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja kohustada kostjat III andma nõusolek kinnistusraamatus oleva kande kustutamiseks, taastada tsiviilasja nr 2-14-51393 menetlus ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja leiab, et teda tuleb käsitleda täitemenetluse osalisena TMS § 5 lg 1 mõistes ja seetõttu on tal ka hagemisõigus TMS § 223 alusel ning hagi läbi vaatamata jätmiseks pole alust. Ka õiguskirjanduses välja toodud, et TMS § 5 kohaselt on menetlusosalisteks kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija üürnik jne (A. Alekand. Täitemenetlusõigus. Tallinn, 2010, lk 39). Kostja I ei kontrollinud TMS § 8 rikkudes kinnistu omanikeringi ega pööranud tähelepanu kinnistu kuulumisele ühisvara hulka, kuigi SM teavitas kohtutäiturit sellest telefoni teel. Puudus ka hageja nõusolek sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale ning hagejat kohustuse täitmiseks kohustava täitedokument (TMS § 14 lg 1) – kui puudub täitedokument, ei ole olemas isiku vastu suunatud sundtäidetavat nõuet ega ka alust vara realiseerida. Hageja hinnangul on TMS § 8 ja § 14 lg 1 nõuete rikkumine enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja seetõttu tuleb TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumine kehtetuks tunnistada. Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks enne kordusenampakkumise toimumist välja selgitanud, kas sundenampakkumisega pööratakse sissenõue ainult võlgniku varale või võlgniku ja tema abikaasa ühisvarale. Tartu Maakohtu 09.06.2008 otsuses tsiviilasjas 2-08-13072 on kohus aktsepteerinud võlgniku abikaasat hagejana, kelle ühisvara ilma tema nõusolekuta kohtutäituri poolt enampakkumisel müüdi. Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2009 otsuses tsiviilasjas 2-08-9097 ja Viru Maakohtu 22.04.2009 otsuses tsiviilasjas 2-07-50750 on leitud, et hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks kuulub rahuldamisele, sest sissenõue on pööratud abikaasade ühisvarale ning hageja abikaasa seaduses sätestatud nõusolekut korteriomandi müümiseks enampakkumisel andnud ei ole. Hageja ei saanud esitada hagi TMS § 222 alusel, sest hageja sai täitemenetlusest teadlikuks alles pärast 24.03.2014 toimunud kordusenampakkumist. Kuna hageja ei saanud esitada TMS § 222 kohast hagi, oli tema ainsaks võimaluseks esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 alusel. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et antud juhul ei ole hagiavaldus ka sisulistel asjaoludel põhjendatud ning ei kuuluks rahuldamisele. Kui kohtu hinnangul sisaldusid hagiavalduses puudused, siis oleks kohus pidanud andma hagejale kooskõlas TsMS §-ga 3401 lg-ga 1 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui kohus peaks leidma, et kehtiv seadusandlus ei võimaldai hagejal pärast tema ühisvaraks olnud kinnistu seadusevastast müüki seda enam tagasi nõuda, tuleb selline regulatsioon tunnistada

põhiseaduse vastaseks, sest see diskrimineerib põhjendamatult ja ebaõiglaselt hagejat ning on tegelikkuses ka otseses vastuolus põhiseaduse § 32-s sätestatuga. Menetluse edasine käik Kostja I palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 04.12.2014 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu kaevatav määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohus on leidnud ebaõigesti, et hageja ei kuulu TMS § 5 lg-s 1 märgitud täitemenetluse osaliste hulka ning et tal puudub hagi esitamise õigus TMS § 223 järgi. TMS § 223 lg 1 alusel võib hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks esitada täitemenetluse osaline. TMS § 5 lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Eeltoodud sätte mõttes on muud isikud need, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, mh isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad (Riigikohtu 04.02.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-10, p 12; märgitud lahendis on Riigikohus muu isikuna aktsepteerinud võlgniku abikaasat, kellel on õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist abikaasa täiteasjas sundtäitmise esemeks oleva korteriomandi kui ühisvara omanikuna). Ka erialakirjanduses on märgitud, et menetlusosalised on kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne (A. Alekand. Täitemenetlusõigus. Juura. Tallinn, 2010. Lk 39). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja isikuks, kelle õigusi täitemenetlus otseselt puudutab, sest täitemenetluses toimus sissenõude pööramine abikaasade ühisomandis olevale kinnisasjale. Ka TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav vaid võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Seega on hageja puhul tegemist täitemenetluse osalisega ning kohtutäitur oleks pidanud kaasama hageja täitemenetlusse menetlusosalisena ja saama sissenõude pööramiseks tema nõusoleku. Kuna hagejat tuleb käsitleda täitemenetluses menetlusosalisena TMS § 5 lg 1 mõttes, siis on tal ka tulenevalt TMS § 223 lg-st 1 õigus esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kuna määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei hinda ringkonnakohus täiendavalt hageja väiteid täitemenetluse regulatsiooni põhiseadusvastasuse kohta. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada, maakohtu määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta tühistada ja saata asi tagasi samale esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ T. Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.