UA hagi Tallinna kohtutäituri Arvi Pink, EL, HN, EH Invest OÜ ja SM vastu 24.03.2014.a kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2012/3311 ja EH Invest OÜ kohustamiseks kinnistusraamatus oleva kande kustutamiseks nõusoleku andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.05.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UA apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): UA (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): kohtutäitur Arvi Pink, tehinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja (isikukood
XXXXXXXXXX),
tehinguline vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
II): EL
esindaja
Kostja III (apellatsioonimenetluses vastustaja III): HN (isikukood
XXXXXXXXXX),
tehinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann Kostja IV (apellatsioonimenetluses vastustaja IV): EH Invest OÜ (registrikood 11491389)
Kostja V (apellatsioonimenetluses (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik
vastustaja V):
SM
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 10.05.2016.a otsus muutmata.
2.Jätta UA apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a kohtutäituri Arvi Pink ja HN’i menetluskulud, mis jätta hageja kanda. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
4.Määrata kindlaks ja mõista UA’lt kohtutäituri Arvi Pink kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulude eest hüvitis 250 eurot.
5.Mõista UA’ult kohtutäituri Arvi Pink kasuks välja viivis käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 4 väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Määrata kindlaks ja mõista UA’lt HN’i kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulude eest hüvitis 420 eurot.
7.Mõista UA’ult HN’i kasuks välja viivis käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 6 väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.23.04.2014.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tunnistada 24.03.2014.a kordusenampakkumine kehtetuks täiteasjas nr 024/2012/3311 ja kohustada kostjat IV andma nõusolek kinnistusraamatus oleva kande kustutamiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja V 02.11.1995.a. Kostja V kanti kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) omanikuna kinnistusraamatusse 31.03.2008.a. Kinnistu oli abikaasade ühisvara. Kohtutäitur viib võlgniku kostja V suhtes läbi täitemenetlust (täiteasi nr 024/2012/3311), milles oli sissenõudja AP, kelle õigusjärglased on kostjad II ja III. Täitemenetluse käigus pandi müüki ühisvara hulka kuuluv eelnimetatud kinnistu. 20.02.2014.a avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumisteade. 24.03.2014.a lõppenud kordusenampakkumisel võõrandati ka hagejale ühisvarana kuulunud vara. Võlgnik mitteoleva abikaasa (hageja) nõusolek sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale puudus ja ei olnud olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti. Nimetatud kinnistu müüdi 24.03.2014.a toimunud kordusenampakkumisel 213 euro eest kostjale IV, kes on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 25.03.2014.a. Enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja 2(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51393 rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Hagejale ei toimetatud kätte täitmisteadet ega teatatud enampakkumise kuulutuse sisust. Hagejat ei ole teavitatud tema õigustest täitemenetluses, teda polnud täitemenetlusse kaasatud ning ta polnud teadlik enampakkumisest. Kostjate vastuväited
2.Kohtutäitur vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagiavaldusest ei selgu, et kinnistu oleks müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta. Hagi alusena ei ole toodud esile ka asjaolusid, mille kohaselt arestimine oleks tühine. Kohtutäituri juures oli täitmisel Harju Maakohtu 19.12.2012.a otsus tsiviilasjas nr 2-10-57274, mis oli tagatud kohtuliku hüpoteegiga hüpoteegisummaga 300 000 krooni AP kasuks, sisse kantuna 18.11.2010.a kohtumääruse alusel 09.12.2010.a. Kinnistusregistrisse oli kantud omanikuna üksnes kostja V ning täitemenetluses ei avaldanud kostja V kordagi, et tegemist oleks abikaasade ühisomandisse kuuluva varaga või et ta üldse abielus on. Mõlema abikaasa elukoht on avaldatud samal aadressil Soomes, mistõttu on vähetõenäoline, et hageja ei olnud teadlik toimunud enampakkumisest võlgade katteks.
3.Kostja IV leidis, et on ostnud maa oksjonilt heausksena, mistõttu palus menetluskulusid mitte välja mõista. Samuti palus kostja võimaliku maa tagastamisel hagejale välja nõuda kostja kasuks maa ostuhinna kohtutäiturilt.
4.Kostja II leidis, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda.
5.Kostja III leidis, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei ole toimetatud kätte täitmisteadet, võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest ja et rikuti olulisi enampakkumise tingimusi. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 702 eurot.
Kostja V ei esitanud seisukohta hagi osas.
Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus tegi 10.05.2016.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka hageja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ja tühistas Harju Maakohtu 28.04.2014.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus jättis kostjate I ja III menetluskulud hageja kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskuluna 1760,42 eurot ja kostja III kasuks 702 eurot. Otsuse kohaselt nähtus tsiviilasja materjalidest, et kostja V suhtes on kohtutäitur alustanud täitemenetlust täiteasjas nr 024/2012/3311, täitedokumendi Harju Maakohtu 19.12.2012.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-57274 alusel. Seega on kostja V vara arestitud kehtiva täitedokumendi alusel. Tõendeid selle kohta, et kostjale V ei ole toimetatud kätte täitmisteadet ja teavitamata on jäetud võlgnikku tema õigustest või vara on arestinud ebapädev isik, kohtule esitatud ei ole. Sellest tulenevalt leidis kohus, et täiteasjas toimunud enampakkumise läbiviimisel ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise läbiviimise olulisi tingimusi. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtus kohtule, et kinnisasja XXX omanikuna on registrisse kantud üksnes kostja V. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15. Seega on kohtutäitur eelpool viidatud kinnisasja arestimisel ja enampakkumise läbiviimisel lähtunud asjaolust, et tegemist on üksnes kostjale V kuuluva kinnisasjaga. Hageja väide, et kostja V on
3(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51393 kohtutäiturit telefoni teel teavitanud asjaolust, et arestitud kinnisasja näol on tegemist ühisvaraga, asja kohtulikul arutamisel tõendatud ei ole. Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et kostja V ei ole kordagi teavitanud täiturit asjaolust, et arestitud kinnisasja näol oleks tegemist abikaasade ühisomandisse kuuluva varaga või et ta üldse abielus on. Lisaks nähtus kohtutäituri poolt kostjale V 05.09.2013.a edastatud täitetoimingu teatamise teatest, et see on edastatud aadressile XXX, mis on hagiavalduse kohaselt ka hageja elukoht. Maakohus leidis, et põhistamata on hageja väited selle kohta, et viimane ei teadnud täitemenetlusest nr 024/2012/3311 ja selle raames toimuvast enampakkumisest. Lisaks on Riigikohus eelpool viidatud kohtulahendis leidnud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Seda kinnitab ka täitemenetluse seadustiku (TMS) § 140 lg 1. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks enne 20.02.2014.a avaldatud kordusenampakkumise teadet ja vara kordusenampakkumise akti koostamist võtnud kohtutäituriga ühendust või esitanud kohtusse hagi kooskõlas TMS § 222 lg-ga 1. Maakohus leidis, et hageja taotlus tunnistada TMS § 222 lg 5 ja § 223 põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise alus ei saa olla asjaolu, et hageja poolt kohtusse esitatud hagi ei kuulu seadusest ja varasemast kohtupraktikast tulenevalt rahuldamisele. Kohus leidis, et kostja I ja kostja II esindaja märgitud ajakulu käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud ja vastab toimikus olevatele materjalidele. Apellatsioonkaebus
8.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi, või alternatiivselt saadetakse asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palus ka rahuldada tema 16.11.2015.a taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate I-IV kanda. Hageja leidis, et maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 436 lg-t 1, 436 lg-t 7, 438 lg-t 1 ja 442 lg-t 8 ning eksis TMS §-de 8, 14 lg 1, 55 ja 223 lg 1 kohaldamisel. TMS § 8 järgi oli kohtutäitur kohustatud koguma täitemenetluseks vajalikku teavet. Kohtutäitur ei kontrollinud kinnistu omanikeringi, seda kas võlgnik on abielus ega pööranud tähelepanu kinnistu kuulumisele ühisvara hulka, kuigi võlgnikust kostja V teavitas kohtutäiturit sellest telefoni teel. Seda ei ole võimalik tõendada. Kohtutäitur ei saa tugineda ka üksnes võlgnikult saadud infole ning kohtutäitur peaks ise koguma vajalikku teavet. Rahvastikuregistrist nähtus, et võlgnik oli kinnistu soetamise ajal abielus. Kohtutäitur võõrandas abikaasade ühisvara hulka kuuluva kinnisasja 24.03.2014.a kordusenampakkumisel minnes vastuollu TMS §-ga 14 lg 1. Puudus hageja nõusolek sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale ja teda kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 8 ja § 14 lg 1 nõuete rikkumine on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine ja seetõttu tuleb TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumine kehtetuks tunnistada. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et ta oleks enne kordusenampakkumise toimumist välja selgitanud, kas sundenampakkumisega pööratakse sissenõue ainult võlgniku varale või võlgniku ja tema abikaasa ühisvarale. Kohtutäitur oleks pidanud kaasama hageja täitemenetlusse menetlusosalisena ja saama sissenõude pööramiseks tema nõusoleku. Kohtutäitur seda ei teinud. Kuivõrd hagejat tuleb käsitleda täitemenetluses menetlusosalisena TMS § 5 lg 1 mõttes, on tal ka tulenevalt TMS § 223 lg-st 1 õigus esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning hagi oleks tulnud rahuldada. Hageja viitas Viru Maakohtu 22.04.2009.a otsusele tsiviilasjas nr 2-07-50750
4(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51393 ja Riigikohtu 29.09.2015.a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15. Vara arestimine on tühine ning esineb alus TMS § 223 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja viitas ka TMS § 55 punktidele 1, 2 ja 4. Arestiti hagejale kuuluvat vara, kuid hageja suhtes puudus täitedokument, samuti ei saadetud ega toimetatud hagejale kätte täitmisteadet, ning teda ei teavitatud tema õigustest täitemenetluses ning see tõi kaasa tema õiguste rikkumise. Kohtu seisukoht, et hageja pidi teadma täitemenetlusest, kuna elas võlgnikuga samal aadressil, on ennatlik ning ei ole tuvastatud millal, kuidas ja kas täitetoimingust teatamise teade jõudis võlgnikuni. Ei ole tõendatud, et teade oleks võlgnikule kätte toimetatud enne enampakkumise toimumist. Hagejal ega võlgnikul ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu, st seda, et täitmisteadet pole kätte toimetatud, ning seda oleks pidanud tõendama hoopis kohtutäitur. Isegi kui võlgnikule oleks täitetoimingust teatamise teade kätte toimetatud, ei saa oletada, et sellest teadis ka hageja. Hageja leidis, et TMS § 222 lg 5 ja § 223 osas tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Omand on käesoleval juhul võõrandatud ilma omaniku nõusolekuta ning hagejal pole erinevalt võlgnikust võimalik saada tagasi omandiõigust ja ainus viis oma õiguste kaitsmiseks on üksnes hüvitisnõude esitamine. On selge, et hageja võis enne asja müüki esitada hagi TMS § 222 alusel, aga kui ta sellist hagi mingil põhjusel ei saanud esitada (nt teadmatusest, et tema vara müüakse) enne asja müümist, peaks ka temal olema samasugune võimalus nagu võlgnikul läbi enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi saada kaotatud omand asjale tagasi. Vastustajate seisukoht
9.Kostjad I-IV vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtuotsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Hageja esitas hagi, paludes tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 024/2012/3311 toimunud elektrooniline kordusenampakkumine, mille käigus müüdi XXX kinnistu kostjale IV ja sellest tulenevalt tuvastada kostja IV kohustus anda nõusolek omanikukande kustutamiseks ja kostja V kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et enne kinnistu müüki täitemenetluses oli kinnistusraamatusse kantud omanikuna üksnes hageja abikaasa kostja V. Formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt, mida on Riigikohus ka kinnitanud tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15 tehtud lahendis, peab kohtutäitur lähtuma üksnes kinnistusraamatu kandest. Asjaõigusseaduse § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. AÕS § 56 lg 1 eelduse ümberlükkamiseks tuleb muuta või parandada kinnistusraamatu kannet. Seega ei saa kohtutäitur täitemenetluse läbiviimisel lähtuda isikust, keda ei ole omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Hageja kui ühisomaniku enda kohustus on hoolitseda kinnistusraamatu andmete õigsuse eest. Vastasel juhul riskib hageja kinnistusraamatu ebaõigest kandest tulenevate negatiivsete tagajärgedega.
12.Eeltoodust hoolimata leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti põhjendanud ning leidnud, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille alusel saaks leida, et enampakkumine tuleb
5(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51393 kehtetuks tunnistada. Juba eespool toodud põhjendustel ei pea kohtutäitur kinnistusraamatu kande õigsust kontrollima, sh ei pea kohtutäitur tuvastama, kas kinnistusraamatu kandest erinevalt kuulub kinnisasi abikaasade ühisvarasse. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri telefoni teel teavitamine kinnistu kuulumisest ühisvarasse ei ole tõendamist leidnud. Kohtutäituril oli õigus ja kohustus viia läbi täitemenetlus võlgnikule kuuluva vara suhtes ning lähtuda kinnistu omanikeringi osas kinnistusraamatu kandest. Kuivõrd kohtutäitur lähtus õigesti kinnistusraamatu omanikukandest, ei olnud kohtutäituril kinnistule sissenõude pööramiseks vaja ka abikaasa nõusolekut ega mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti (TMS § 14). Hageja ei ole toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mille alusel saaks leida, et hagi kuulub rahuldamisele. Kuivõrd hageja ei olnud kantud kinnistusraamatusse omanikuna ega olnud võlgnik, ei olnud vajalik hagejat kaasata täitemenetlusse, mh polnud vajalik tema suhtes täitedokumendi olemasolu, talle täitmisteate saatmine ega selle kättetoimetamine, enampakkumise kuulutuse sisust teatamine ega tema teavitamine õigustest täitemenetluses. Kohus ei ole seotud teistes tsiviilasjades tehtud lahendi põhjendustega ega pea põhjendama samale järeldusele mittejõudmist. Samuti ei ole asja lahendamisel ka tähtsust sellel, kuidas teine kohtutäitur täitemenetlust läbi viis.
13.Hageja on märkinud apellatsioonkaebuses, et täitetoimingust teatamise teate kättetoimetamine võlgnikule enne enampakkumise toimumist ei ole tõendatud. Samuti on hageja märkinud, et tal pole võimalik tõendada, et temale ja võlgnikule pole täitmisteadet kätte toimetatud. Asjaolule, et täitetoimingust teatamise teadet ja täitmisteadet pole võlgnikule kätte toimetatud, ei ole hageja maakohtus tuginenud. Hageja on maakohtus tuginenud sellele, et talle pole eelnimetatud teateid kätte toimetatud. TsMS § 652 lg 3 kohaselt saab ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Käesoleval juhul ei ole hageja põhjendanud, miks ta esitas eelnimetatud asjaolud alles apellatsioonimenetluses ning seega ei saa ringkonnakohus neid arvestada. Samas ei ole TMS § 84 lg 3 koosmõjus TMS §-ga 137 alusel ka vajalik enampakkumise teate kättetoimetamine võlgnikule. Eeltoodust tulenevalt ei saa apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate väidete alusel leida, et maakohus oleks valesti tuvastanud, et puudub alus enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kuivõrd pole alust tunnistada enampakkumist kehtetuks, ei ole alust rahuldada hagi ka kinnistusraamatu kannete muutmiseks nõusolekute saamise osas. Samas isegi kui käesoleval juhul oleks enampakkumine kehtetuks tunnistatav, ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt TMS § 223 lg 2 p 1 alusel hagejal õigus nõuda müüdud asja ostjalt välja.
14.Ringkonnakohus ei leia, et oleks alust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust TMS § 222 lg 5 osas, kuna vastav säte ei ole käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuv. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 esimese lause kohaselt on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse eeldus kontrollimiseks esitatud sätte asjassepuutuvus. Kohtupraktika järgi on säte asjassepuutuv juhul, kui kohus peaks seda kohtuasja lahendamisel kohaldades otsustama selle põhiseadusele mittevastavuse korral teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (RKÜKo 3-4-1-10-00, p 10; 3-4-1-5-02, p 15). Kohus ei lahenda käesolevat hagi nimetatud sätte alusel, vaid on sellele üksnes selgitavalt viidanud. Samuti ei ole alust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ka TMS § 223 osas põhjusel, et selle alusel ei saa võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja. Kuna ringkonnakohus leiab, et enampakkumine ei ole kehtetuks tunnistatav, ei saaks ringkonnakohus ka leides, et TMS § 223 lg 2 p 1 on põhiseadusega vastuolus osas, milles selle alusel ei ole lubatud muudel isikutel, kelle õigusi enampakkumine puudutab, nõuda müüdud asja ostjalt välja, hagi rahuldada.
6(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51393
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust, arvestades et kostjad maakohtu otsuse peale kaebust ei esitanud ja seda, et maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata. Seega jäävad vastavalt maakohtu otsusele kostjate I ja III menetluskulud hageja kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
16.Maakohus määras kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Apellant ei ole vaidlustanud menetluskulude rahalist suurust, vaid on üksnes palunud muuta menetluskulude jaotust, kuna tema hinnangul tuleks hagi rahuldada. Seega pole alust muuta maakohtu poolt kindaksmääratud menetluskulude suurust.
17.Ringkonnakohtus esitasid menetluskulude nimekirja kostja I ja kostja III. Kostja I palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu hüvitisena 250 eurot lepingulise esindaja kulu (2 tundi õigusabi tunnihinnaga 125 eurot apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks). Hageja kostja I menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et 2 tundi on põhjendatud ja vajalik aeg apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks, arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu ning vastuse sisukust. Kostja I ei ole taotlenud käibemaksu hüvitamist. Kostja I esindaja tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta) ei ületa vandeadvokaadi puhul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb hagejal hüvitada kostja I poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 250 eurot (125 eurot tunnis × 2 tundi). Samuti on põhjendatud mõista hagejalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis (II kd, tl 157 pöördel).
18.Kostja III palus välja mõista lepingulise esindaja kulu hüvitisena 420 eurot koos käibemaksuga (3,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot kohtuotsuse, apellatsioonkaebuse, teiste menetlusosaliste seisukohtade ja õiguspraktika analüüsiks, õigusliku positsiooni kujundamiseks ja vastuse koostamiseks ning esitamiseks kohtule). Hageja leidis, et menetluskulud on 1,5 tunni osas põhjendamatud ja mittevajalikud, esitamata konkreetseid põhjendusi. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusele vastamiseks on vajalik läbi töötada ka vaidlustatud lahend ning selle analüüsimiseks on 15 min põhjendatud ja vajalik. Apellatsioonkaebusega tutvumiseks 30 min on samuti põhjendatud ja vajalik, arvestades selle sisu ja mahtu. Samuti on põhjendatud ja vajalik ka tutvumine teiste menetlusosaliste seisukohtadega ning selleks kulunud 15 minutit. Kostja III vastus apellatsioonkaebusele oli põhjalik ja sisukas, vastates kõigile apellatsioonkaebuse väidetele, viidates sealjuures kohtupraktikale. Eeltoodust tulenevalt on 2,5 tundi apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks, sh õiguspraktika analüüsiks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks, põhjendatud ja vajalik. Kostja III kinnitas, et tal ei ole füüsilise isikuna võimalik käibemaksu tagasi arvestada ning seega tuleb hagejal hüvitada ka menetluskuludelt arvestatav käibemaks. Kostja III esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) ei ületa vandeadvokaadi puhul keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb hagejal hüvitada kostja III poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 420 eurot (120 eurot tunnis × 3,5 tundi). Samuti on põhjendatud mõista hagejalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis (II kd, tl 165 pöördel).
7(8)
Tsiviilasi nr 2-14-51393
19.Teised menetlusosalised (v.a hageja) menetluskulude nimekirju ei esitanud ning toimikust ei nähtu, et teised menetlusosalised oleks menetluskulusid kandnud, seega kohus neid hagejalt välja ei mõista.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.