Xxxx hagi Tallinna kohtutäitur Xxxx, Xxxx, Xxxx, XxxxOÜ ja Xxxxvastu 24.03.2014.a. kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 024/2012/3311 ja kohustada XxxxOÜ-d andma nõusolek kinnistusraamatus oleva kande kustutamiseks 7 000 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Pärn (Advokaadibüroo Naur & Pärn, Juhkentali 52 Ä1, 10132 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostjad: Tallinna kohtutäitur Xxxx (Xxxx; e-post: xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi (Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, 10115 Tallinn; e-post: [email protected]); Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx); lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn; e-post: [email protected]); Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx); lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Veltmann (THOR Advokaadibüroo, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn; e-post: [email protected]); XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx). 08.10.2015.a. kohtuistung, edasi kirjalik menetlus
ja kohustada XxxxOÜ-d andma nõusolek kinnistusraamatus oleva kande kustutamiseks rahuldamata. Tühistada Harju Maakohtu 28.04.2014.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr xxxx sisse kantud kinnistule asukohaga Xxxx, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud XxxxOÜ (registrikood xxxx), keelumärge Xxxx(isikukood xxxx) kasuks. Jätta kostjate kohtutäitur Xxxx ja Xxxx menetluskulud hageja Xxxxkanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Välja mõista Xxxxkohtutäitur Xxxx kasuks menetluskulu summas 1 760,42 eurot. Välja mõista Xxxxkostja Xxxx kasuks menetluskulu summas 702 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Xxxxesitas kohtule 23.04.2014.a. hagi Tallinna kohtutäitur Xxxx, Xxxx(surnud 09.09.2014.a., õigusjärglased Xxxx ja Xxxx) ja XxxxOÜ vastu 24.03.2014.a. kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 024/2012/3311 ja kohustada XxxxOÜ-d andma nõusolek kinnistusraamatus oleva kande kustutamiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid Xxxxja Xxxx02.11.1995.a. Xxxxkanti kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) omanikuna kinnistusraamatusse 27.03.2008.a. kinnistamisavalduse alusel 31.03.2008.a. Kinnistu omandati seega pärast abielu sõlmimist 02.11.1995.a. ja see oli seaduse kohaselt abikaasade ühisvara. Vastavalt abieluvararegistri infole on Xxxx ja Xxxxvahel sõlmitud kaks abieluvaralepingut, kuid need ei reguleeri registriosaga nr xxxx (kinnistu) seonduvat. Kohtutäitur Xxxx viib võlgniku Xxxxsuhtes läbi täitemenetlust (täiteasi nr 024/2012/3311), milles oli sissenõudjaks Xxxx. Täitemenetluse käigus pandi müüki hageja ja Xxxxühisvara hulka kuuluv kinnistu. 20.02.2014.a. avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumisteade. 24.03.2014.a. lõppenud kordusenampakkumisel võõrandati ka hagejale ühisvarana kuulunud vara. Käesoleval juhul puudus võlgnikuks mitteoleva abikaasa (hageja) nõusolek sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale ja ei olnud olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti. Nimetatud kinnistu müüdi 24.03.2014.a. toimunud kordusenampakkumisel 213 euro eest XxxxOÜ-le, kes on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 25.03.2014.a. Hageja on seisukohal, et kohtutäitur Xxxxi poolt 24.03.2014.a. läbi viidud kordusenampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada, sest enampakkumine toimus tühise arestimise alusel ja rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja palub tunnistada kehtetuks 24.03.2014.a. täiteasjas nr. 024/2012/3311 toimunud elektrooniline kordusenampakkumine, mille käigus toimus kinnisasja asukohaga Xxxx (registriosa nr
xxxx), mille omanikuna oli 31.03.2008.a. kinnistusraamatusse kantud Xxxx, müük XxxxOÜ-le ja ühes sellega tuvastada XxxxOÜ kohustus anda nõusolek XxxxOÜ kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja Xxxxkandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse kinnistu suhtes, mis on registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi kinnistusjaoskonna kinnistusraamatus registriosa number xxxx all. Hageja esitas 02.10.2015.a. kohtule taotluse Xxxxkostjana menetlusse kaasamiseks. Hageja on 16.11.2015.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis palunud algatada maakohtul põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus TMS § 222 lg 5 ja § 223 osas, kui kohus leiab, et olemasolev kohtupraktika ei võimalda hageja nõuet esitatud kujul rahuldada. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostjate kanda ning mõista kostjatelt välja riigilõiv kokku summas 550 eurot ja õigusabikulu kokku 2 790 eurot (koos käibemaksuga). Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja kohtutäitur Xxxx vastuväited ja põhjendused
2.Kostja leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hagiavaldusest ei selgu, et kinnistu oleks müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta. Hagi alusena ei ole toodud esile ka asjaolusid, mille kohaselt arestimine oleks tühine. Hageja väide, et enampakkumine on toimunud tühise arestimise alusel, on ebaõige. Kostja selgitab, et kohtutäituri juures oli täitmisel Harju Maakohtu 19.12.2012.a. otsus tsiviilasjas nr 2-10-57274, milline oli tagatud kohtuliku hüpoteegiga 300 000 krooni, Xxxxkasuks, sisse kantuna 18.11.2010.a. kohtumääruse alusel 09.12.2010.a. Kinnistusregistrisse oli kantud omanikuna üksnes Xxxxning täitemenetluses ei avaldanud Xxxxkordagi, et tegemist oleks abikaasade ühisomandisse kuuluva varaga või et ta üldse abielus on. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et mõlema abikaasa elukoht on avaldatud ühes kohas Soomes, mistõttu on vähetõenäoline, et hageja ei olnud teadlik toimunud enampakkumisest võlgade katteks ning oleks saanud sekkuda menetlusse TMS § 222 sätteid järgides. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 1 760,42 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja XxxxOÜ vastuväited ja põhjendused
3.Kostja leiab, et hagi on suunatud rohkem kohtutäituri vastu. Lisaks leiab kostja, et on ostnud maa oksjonilt heausksena, mistõttu palub kohtuotsuse tulemusest mitte määrata kohtu- ega menetluskulusid. Samuti palub kostja võimaliku maa tagastamisel hagejale, välja nõuda kostja kasuks maa ostuhind kohtutäiturilt. Kostja Xxxx vastuväited ja põhjendused
4.Kostja leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita, võlgnikule ei ole toimetatud kätte täitmisteadet, võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest ja et rikuti olulisi enampakkumise tingimusi. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt õigusabikulu summas 702 eurot.
Kostja Xxxx vastuväited ja põhjendused
5.Kostja leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja Xxxxvastuväited ja põhjendused
6.Kostjale on hagimaterjalid toimetatud kätte 07.11.2015.a. (II köide t/l 79), kuid kostja vastust esitatud hagiavalduse osas kohtule esitanud ei ole. Kohtu põhjendused
7.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.09.2014.a. kohtumääruses (I köide t/l 94) ja 15.09.2015.a. kohtumääruses (II köide t/l 15-16).
10.Kohus on käesolevas tsiviilasjas 15.09.2015.a. kohtumäärusega lubanud esialgse kostja Xxxxu asemel astuda tsiviilasja menetlusse kostjad Xxxx ja Xxxx, kes on Xxxx õigusjärglased (II köide t/l 15-16) ning 02.11.2015.a. kohtumäärusega on menetlusse kaasatud kostjana Xxxx(II köide t/l 71-72).
11.Hageja on nõude esitamisel tuginenud asjaolule, et kohtutäitur on 24.03.2014.a. toimunud kordusenampakkumisel müünud kostjale Xxxx kuulunud kinnisasja ilma hageja nõusolekuta. Lisaks leiab hageja, et enampakkumine on toimunud tühise arestimise alusel ja kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kostjad kohtutäitur Xxxx, XxxxOÜ, Xxxx ja Xxxx vaidlevad nimetatud hageja seisukohtadele vastu.
12.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 järgi võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
13.TMS § 55 järgi on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise.
14.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja Xxxx suhtes on kohtutäitur Xxxx alustanud täitemenetlust täiteasjas nr. 024/2012/3311 ning täitedokumendiks on Harju Maakohtu 19.12.2012.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-10-57274 (I köide t/l 36-38). Seega on kostja Xxxx vara arestitud kehtiva täitedokumendi alusel.
15.Tõendeid selle kohta, et Xxxx ei ole toimetatud kätte täitmisteadet ja teavitamata on jäetud võlgnikku tema õigustest või vara on arestinud ebapädev isik, kohtule esitatud ei ole. Sellest tulenevalt leiab kohus, et täiteasjas nr. 024/2012/3311 toimunud enampakkumise läbiviimisel ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise läbiviimise olulisi tingimusi.
16.Eelpool viidatud täitemenetluse raames on 20.02.2014.a. avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumise teade, millise kohaselt kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel kordusenampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja
oksjonikeskkonnas Xxxx omandisse kuuluva ja Tartu Maakohtu Viljandi kinnistusjaoskonna registriossa nr. xxxx kantud kinnistu asukohaga Xxxx (I köide t/l 35).
17.TMS § 14 lg 1 järgi on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.
18.Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et eelpool viidatud kinnistu on hageja ja kostja Xxxx ühisvara ning hageja ei ole andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale.
19.Hageja poolt kohtule esitatud abielutunnistusest nähtub, et hageja ja kostja Xxxx abiellusid 02.11.1995.a. (I köide t/l 45). Kinnisasi Xxxx on omandatud kostja Xxxx poolt 27.03.2008.a. (I köide t/l 46), s.o peale abielu sõlmimist hagejaga ning tegemist on poolte ühisvaraga perekonnaseaduse (PKS) § 25 järgi.
20.Kohtule esitatud hageja ja Xxxx vahel 02.11.2005.a. ja 25.05.2012.a. sõlmitud abieluvara lepingutest tuleneb, et abieluvaralepingute järgi on hageja lahusvaraks korterid Xxxxelamus asukohaga Xxxxja Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi kinnistusjaoskonna registriossa number xxxx kantud kinnistu asukohaga Xxxx(I köide t/l 9-15, 16-27).
21.Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kinnisasja Xxxx omanikuna on registrisse kantud üksnes kostja Xxxx(I köide t/l 34).
22.Riigikohus on 29.09.2015.a. kohtumääruses tsiviilasjas nr. 3-2-1-95-15 leidnud, et käibe lihtsustamiseks on seadusandja kehtestanud mitmed eeldused ja jaotanud n-ö ühisvara riski täitemenetluse (ja ka muu tsiviilkäibe) jaoks kohati ümber. Nii eeldatakse nt TMS § 13 lg 1 järgi abikaasa vara suhtes toimuva täitemenetluse sissenõudja kasuks, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Sarnase eelduse loob kinnisasja kuuluvuse kohta AÕS § 56 lg 1, mille järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Need on formaalsete kriteeriumidega (valdus, kinnistusraamatu kanne) seotud eeldused, mis kehtivad kolleegiumi arvates nii sissenõudja kui ka täituri kohta.
23.Seega on kohtutäitur eelpool viidatud kinnisasja arestimisel ja enampakkumise läbiviimisel lähtunud asjaolust, et tegemist on üksnes kostjale Xxxx kuuluva kinnisasjaga. Hageja väide, et kostja Xxxx on kohtutäiturit telefoni teel teavitanud asjaolust, et arestitud kinnisasja näol on tegemist ühisvaraga asja kohtulikul arutamisel tõendatud ei ole (I köide t/l 121).
24.Kohtutäitur on kohtule omakorda avaldanud, et Xxxx ei ole kordagi teavitanud täiturit asjaolust, et arestitud kinnisasja näol oleks tegemist abikaasade ühisomandisse kuuluva varaga või et ta üldse abielus on.
25.Lisaks nähtub kohtutäituri poolt Xxxx 05.09.2013.a. edastatud täitetoimingu teatamise teatest, et see on edastatud aadressile Xxxx, mis on hagiavalduse kohaselt ka hageja elukohaks (I köide t/l 2, 68-69). Seega leiab kohus, et põhistamata on hageja väited selle kohta, et viimane ei teadnud täitemenetlusest nr. 024/2012/3311 ja selle raames toimuvast enampakkumisest.
26.Lisaks on Riigikohus eelpool viidatud kohtulahendis leidnud, et täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja täiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist üksnes seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Vaidluse korral mingi eseme kuulumise üle, mh selle kuulumise üle ühisvarasse tuleb vaidlus vähemalt üldjuhul lahendada hagimenetluses. Täitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja
kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Seda kinnitab ka TMS § 140 lg 1, mille järgi võib sissenõudja pöörata nõude täitmiseks kinnisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane.
27.Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks enne 20.02.2014.a. avaldatud kordusenampakkumise teadet ja vara kordusenampakkumise akti võtnud kohtutäituriga ühendust või esitanud kohtusse hagiavalduse kooskõlas TMS § 222 lg 1.
28.TMS § 222 lg 5 tuleneb, et kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile.
29.Seega leiab kohus, et hageja on käesolevas tsiviilasjas minetanud õiguse nõuda 24.03.2014.a. toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Kohus nõustub antud juhul kohtutäituri seisukohaga, millise kohaselt on hagejal õigus üksnes kahjunõudele.
30.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd 24.03.2014.a. toimunud kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 024/2012/3311 alused puuduvad.
31.Kuivõrd enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldamisele ei kuulu, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue XxxxOÜ vastu tuvastada XxxxOÜ kohustus anda nõusolek XxxxOÜ kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja Xxxx kandmiseks kinnistusraamatusse kinnistu suhtes, mis on registreeritud kinnistusraamatus registriosa nr. xxxx all.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
33.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
34.Hageja on esitanud 16.11.2015.a. kohtule taotluse algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus TMS § 222 lg 5 ja § 223 sätete osas, kui olemasolev kohtupraktika ei võimalda hageja nõuet esitatud kujul rahuldada (II köide t/l 95). Kostjad nimetatud hageja taotluse osas omapoolset seisukohta esitanud ei ole.
35.Kohus leiab, et hageja taotlus tunnistada TMS § 222 lg 5 ja § 223 põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise aluseks ei saa olla asjaolu, et hageja poolt kohtusse esitatud hagiavaldus ei kuulu seadusest ja varasemast kohtupraktikast tulenevalt rahuldamisele.
36.Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 tühistab kohus Harju Maakohtu 28.04.2014.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (I köide t/l 53-55). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
37.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks on 7 000 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
38.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
39.Kohus on palunud 06.04.2016.a. kohtumääruse resolutsiooni p. 1 esitada menetlusosalistel menetluskulude nimekiri kohtule ja koheselt ka vastaspooltele hiljemalt 18.04.2016.a. ning seisukohad menetluskulude kindlaksmääramise taotluste osas hiljemalt 25.04.2016.a. (II köide t/l 127).
40.Kostja kohtutäitur Xxxx palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 1 760,42 eurot (ilma käibemaksuta) (II köide t/l 80-82). Hageja kostja õigusabikulu suurusele vastu ei ole vaielnud.
41.Kostja kohtutäitur Xxxx esindaja tunnitasu määr on õigusabi teenuse osutamisel olnud 125 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 125 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
42.Õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on tutvunud hagimaterjalidega 27.05.2014.a. 45 minutit, kujundanud kostja õigusliku positsiooni ja koostanud vastuse hagile 06.06.2014.a. 1 tund 45 minutit, koostanud kostja vastuse ja esitanud selle kohtule 09.06.2014.a. 1 tund 30 minutit, tutvunud toimikuga 30.09.2015.a. 15 minutit, koostanud kostja seisukohad 02.10.2015.a. 1 tund, ettevalmistunud ja osalenud kohtuistungil 14.10.2015.a. 1 tund 20 minutit, koostanud vastuse hageja määruskaebusele 28.11.2015.a. 2 tundi, analüüsinud ringkonnakohtu määrust ja esitanud määruskaebuse Riigikohtule 13.03.2015.a. 3 tundi 30 minutit, ettevalmistunud ja osalenud kohtuistungil 08.10.2015.a. 2 tundi.
43.Kohus leiab, et kostja kohtutäitur Xxxx esindaja märgitud ajakulu käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud ja vastab toimikus olevatele materjalidele ning kuulub hageja poolt hüvitamisele summas 1 760,42 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on kinnitanud, et saab menetluskuludelt käibemaksu arvestada tagasi (II köide t/l 81).
44.Kostja Xxxx palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 702 eurot (koos käibemaksuga) (II köide t/l 86-93). Hageja kostja õigusabikulu suurusele vastu ei ole vaielnud.
45.Kostja Xxxx esindaja tunnitasu määr on õigusabi teenuse osutamisel olnud 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatav õigusabiteenus tunnitasu määraga 100 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
46.Kohtule esitatud arvetest nähtub, et esindaja on koostanud kirjaliku seisukoha kokku 3,9 tundi ning koostanud täiendava seisukoha 1,95 tundi. Kohus leiab, et kostja Xxxx esindaja märgitud ajakulu käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud ja vastab toimikus olevatele materjalidele ning kuulub hageja poolt hüvitamisele summas 702 eurot.
47.Kostjad XxxxOÜ, Xxxx ja Xxxx omapoolset menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtule esitanud ei ole. Seega jäävad nimetatud kostjate menetluskulud nende enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.