2-12-33345
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
18. detsember 2012. a Põlva
Tsiviilasja number
2-12-33345
Tsiviilasi
kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine ja riigilõivu osaline tagastamine
Kirjalik menetlus
18. detsember 2012. a
2-12-33345
2 (5)
2-12-33345
1.2.4 Valitseva kinnisasja omanikul on õigus ja kohustus hooldada servituudiala. Valitseva kinnisasja igakordsel omanikul on õigus eemaldada servituudialale langenud puuoksad, põõsad jm taimestiku, mis otseselt segavad või takistavad juurdepääsutee mõistlikel tingimustel kasutamist. 1.2.5 Valitseva kinnisasja omanik on kohustatud kasutama servituudiala heaperemehelikult ja mitte tekitama juurdepääsutee kasutamisel teeniva kinnisasja omanikule kahju. Servituudiala kasutamisel tuleb vältida maapinna kahjustamist. Lumetõrje tegemisel ei tohi kasutada soola ega muid kemikaale. 1.2.6 Valitseva kinnisasja omanik on kohustatud tasuma teeniva kinnisasja omanikule servituudi eest tasu, mille suuruseks on 150 eurot aastas. Tasu tuleb üle kanda E. D. nr 1103102024 Swedbank hiljemalt iga aasta 15. oktoobriks järgneva aasta eest ette. Tasu 2013.aasta eest tuleb tasuda 10 päeva jooksul käesoleva kokkuleppe sõlmimisest. Tasu maksmisega viivitamisel on teeniva kinnisasja omanikul õigus keelata servituudi teostamist või käesolev leping ennetähtaegselt lõpetada. 1.2.7 Valitseva kinnisasja omanik on kohustatud kandma kõik teeservituudi teostamisega seotud kulud. 1.2.8 Servituudi lõppemisel või lõpetamisel jääb tee teenivale kinnisasjale ja tee parendamiseks (nt truubi remont) või ka tee asukoha muutmisega tehtud kulutused hüvitamisele ei kuulu. 1.2.9 Teeniva kinnisasja omanik paigutab servituudialal paikneva elektrikarjuse ümber esimesel võimalusel pärast lume sulamist kuid hiljemalt 1.maiks 2013. a . Teeniva kinnisasja omanik paigaldab hiljemalt 1.maiks 2013. a juurdepääsuteele plaanil tähistatud kohtadesse (Mäe-Lauri kinnistu lähedusse ja avalikus kasutuses oleva tee lähedusse) elektrikarjuse, mis takistab teenivalt kinnisasjalt lamba- ja kitsekarja väljapääsemist. Elektrikarjuste paigaldamise järgselt on valitseva kinnisasja omanik kohustatud tagama, et elektrikarjus pärast iga läbisõitu suletakse. 1.2.10 Valitseva või teeniva kinnisasja või selle mõttelise osa võõrandamisel järgnevale omanikule on võõrandaja kohustatud andma uuele omanikule üle kõik käesolevast lepingust tulenevad kinnisasja omaniku õigused ja kohustused koos järgnevatele omanikele üleandmise kohustusega. Osalejad annavad vastastikku nõusolekud eelnimetatud õiguste ja kohustuste üleandmiseks.
3 (5)
2-12-33345 1.2.11 Käesolev leping ja sellest tulenevad õigused ja kohustused kehtivad kuni valitseva kinnisasja omaniku poolt enda kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu rajamiseni, kuid mitte kauem kui 31.12.2016. a. Kui nimetatud ajaks ei ole valitseva kinnisasja omanik omale juurdepääsuteed rajanud, loetakse juurdepääs üle teeniva kinnisasja lõppenuks valitseva kinnisasja tahtel. Põhjendatud juhtudel on valitseva kinnisasja omanikul õigus taotleda nimetatud tähtaja pikendamist.
S. kinnistu (registriosa 2529238) omanik nõustub ülaltoodud kompromissilepinguga ning kinnitab, et ei tee takistusi Alasoo kinnistu omanikule S. kinnistu läbimisel, kui see toimub ülalkirjeldatud kompromisslepingus toodud tingimustel.
Edasikaebamise kord Määrus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu xxxxxx kantselei kaudu 18.12.2012. a kell 16. Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu xxxxxx kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Asjaolud Kohtule on esitatud kirjalik kompromissileping, mis on sõlminud avaldaja (lepingulise esindaja S. D. kaudu) ja puudutatud isiku E. D. . Nimetatud kompromissiga on ühinenud ka S. kinnistu (registriosa 2529238) omanik K. K. . Menetlusosalised taotlevad menetluse lõpetamist seoses kompromissi kinnitamisega. Peale selle taotleb avaldaja lepinguline esindaja tasutud riigilõivust poole, s.o 12,50 euro tagastamist oma arvelduskontole nr 1107623017 Swedbank seoses kompromissi sõlmimisega.
Kohtu põhjendused
4 (5)
2-12-33345
TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 477 lg 6 teisele lausele võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 6184 lg 2 sätestab, et kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse ja loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kompromissilepingu kohaselt on menetlusosalised teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning soovivad sellise kaudu menetluse lõpetamist. Kuna menetlusosaliste poolt sõlmitud kompromiss on seaduslik, nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja seda on võimalik täita, samuti ei kahjusta see avalikku huvi ega ole vastuolus heade kommetega, sellepärast leiab kohus, et esitatud kompromissileping tuleb kinnitada ning seoses sellega lõpetada menetlus käesolevas asjas TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud kompromissiga on ühinenud ka S. kinnistu (registriosa 2529238) omanik K. K. , kelle kinnistu äärt läbib osaliselt taotletav juurdepääsutee.
TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Käesolevas tsiviilasjas on (hagi)avalduse esitamisel tasutud avaldaja esindaja poolt 27.08.2012. a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 (viitenumber 2900072699) Swedbank riigilõivu 250 eurot (tl 26). Nimetatud riigilõivust on Tartu Maakohtu 06.09.2012. a määrusega tagastatud enammakstud riigilõiv – 225 eurot - S. D. kontole (tl 29). Kuna asjas on sõlmitud kompromiss ning kohus selle kinnitab, siis tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasumisele kuuluvast riigilõivust, s.o 12,50 eurot (250-225=25; 25:2=12,50), tagastada avaldaja esindaja arvelduskontole. Arvestades asjaolu, et kompromisslepingus ei ole menetlusosalised kokku leppinud menetluskulude jaotamises, siis jätab kohus menetluskulud nende endi kanda TsMS § 168 lg 3 analoogia alusel.
Lembit Käis kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.