Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Piret Mõistlik
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-21385
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse viis Resolutsioon
Aktsiaseltsi DNB Pank (endised ärinimed AS DnB NORD Liising ja AS DNB Liising) hagi OÜ XXXja XXX(Aps) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks 5090.30 eurot (79 645.85 Eesti krooni) Hageja: Aktsiaseltsi DNB Liising (endised ärinimed AS DnB NORD Liising ja AS DNB Liising, registrikood: 11315936, asukoht: Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Madis Sirkel (e-post: [email protected]) Kostja I: OÜ XXX(registrikood: XXX, asukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja II: XXX(isikukood: XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX) kirjalik menetlus
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 04.01.2008 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Jeep Grand Ghrokee 4,7 V8. Hageja kohustus omandama kostja I huvides sõiduki ja andma selle lepingu perioodiks kostja I valdusesse ning kostjal I oli kohustus tasuda selle eest maksegraafiku alusel. 04.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt kostja II tagas solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja I jättis maksed tasumata ning hageja saatis kostjale I 10.07.2008 sellekohase teatise. Kostja I võla ei tasunud ja hageja ütles lepingu üles. 25.06.2012 ekspertiisiakti nr 12-125 järgi oli sõiduki väärtus hagejale üleandmise hetkel 4154.00 eurot koos käibemaksuga. Kuna ekspertiisiaktis vara jääkväärtuseks nimetatu ei kata hageja sõiduki omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust, s.o 6810.25 eurot käibemaksuta, on kostjatel kohustus hüvitada hagejale 3289.69 eurot (6810.25-3520.56). Hagiavalduse esitamisel ajal oli kostjatel tasumata osamaksed 655.58 eurot, intressimaksed 138.57 eurot, viivis osamaksetelt ajavahemikul 01.01.2008-30.04.2008 138.55 eurot, s.o kokku 932.70 eurot. Kostjad ei tagastanud lepingu lõppemise järgselt sõidukit hagejale, mistõttu tuli hagejal kasutada tagastusteenust osutava ettevõtte poole, kulu 191.73 eurot. Seejärel asus hageja sõidukit võõrandama, müügiprotsessi käigus kandis hageja kulutusi 159.24 eurot. Kostjad on menetluse kestel tasunud 1422.52 eurot. Hageja arvestas tasutu vara tagastamise ja müügiprotsessis kantud kulude katteks, liisingumaksete katteks ning osaliselt 138.85 euro ulatuses vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulude katteks. Seega on hagejal nõue kostjate vastu 3150.84 euro ulatuses vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutuste võlgnevusena (3520.56-138.85). Hageja palub välja mõista kostjatel solidaarselt põhivõla 3150.84 eurot ja viivise määras 0,25% päevas põhivõlalt alates 10.03.2009 kuni 24.10.2012 summas, s.o 3150.84 eurot, ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et hageja nõue ei ole tõendatud. Kostjad ei saa vastustada mh ülemaailmsest majanduslangusest tungitud hindade muutumist. Kostjad ei nõustu ekspertiisiakti järeldusega hinna osas, kuna arvesse võetud sõiduki puudused ei olnud märgitud üleandmise-vastuvõtmise aktis ning arusaamatu on lõppjärelduse märkimine koos käibemaksuga. Kostjad on seisukohal, et sõiduki väärtus oli ekspertiisiaktis märgitust kõrgem. Samuti ei ole hageja enne hagi esitamist kostjatele viivise nõuet esitanud, mistõttu on hageja viivise nõudeõiguse kaotanud. Samuti on lepingus sätestatud viivisemäär 0,25% päevas ebamõistlikult kõrge ja seega tüüptingimusena tühine. Kui kohus leiab, et on alus viivise välja mõistmiseks, siis kostjad paluvad vähendada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määrani. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - 04.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja I järelmaksuga müügilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Jeep Grand Ghrokee 4,7 V8 (I kd tl 44-56), - lepingu lõpetamise ajal oli sõiduki jääkväärtuseks 106 557.26 Eesti krooni, s.o 6810.25 eurot, - 06.10.2008 vara üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt olid sõidukil järgmised puudused: esikapott kriibitud, tagakojamees roostes, mootoris kolin sees, pagasiruumi kate puudu (I kd tl 129),
-
09.01.2009 võõrandas hageja sõiduki uuele omanikule hinnaga 48 999.99 Eesti krooni (I kd tl 146, I kd tl 63).
Pooled vaidlevad sõiduki väärtuse üle selle tagastamise ajal (VÕS § 367 lg-d 1 ja 3). Algselt oli hageja seisukohal, et sõiduki väärtuseks oktoobris 2008 oli tema müügihind jaanuaris 2009, s.o 3131.67 eurot käibemaksuta. 25.06.2012 ekspertiisiaktile nr 12-125 (II kd tl 19-51) tuginedes on asunud hageja seisukohale, et sõiduki väärtus oktoobris 2009 oli 3520.56 eurot käibemaksuta. Hageja arvutuste järgi on kostjad nõudest tasunud 138.85 eurot (I kd tl 113, 211-212). Kostjad on seisukohal, et sõiduki jääkväärtus selle tagastamise ajal peab olema kõrgem. TsMS § 320 lg 1 I lause kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nende nõuded ja vastuväited. Hageja tõendab nõude suurust 25.06.2012 ekspertiisiaktiga nr 12-125 (II kd tl 19-51), mille järgi oli sõiduki väärtus üleandmise-vastuvõtmise hetkel 65 000.00 Eesti krooni koos käibemaksuga. Kostjate esitatud tõendid ei tõenda sõiduki kõrgemat väärtust (vt I kd tl 114, I kd tl 173-176, I kd tl 177-179, I kd tl 188). Ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert arvestanud konkreetselt vaidlusaluse sõiduki eripärasid sh väliseid puudujääke ning sõiduki mootori töökorda. Vaidlus puudub selles, et sõiduki tagastamise ajal oli mh selle mootoris kolin (I kd tl 129). Nimetatu ei ole konkretiseeritud, kuid üldteadaolevalt rikketa mootor ei kolise ka välisel vaatlusel. Kostjate esitatud tõendid ei arvesta sõiduki rikkeid mootoris, samuti väliseid puudusi ja tarbitava kütuse liiki. Tulenevalt eelnenust asub kohus seisukohale, et sõiduki väärtus tema üleandmise-vastuvõtmise ajal 2008. a oktoobris oli 65 000.00 Eesti krooni koos käibemaksuga, s.o 55 084.75 Eesti krooni ehk 3520.56 eurot käibemaksuta. Asjakohatud on kostjate väited selle kohta, et ekspert ei võinud ekspertiisiaktis välja tuua sõiduki turuväärtust koos käibemaksuga. Põhjendamatu on kostjate taotlus sõiduki väärtuse vähenemise riski jätmine hageja kanda seoses üleüldise majanduslangusega 2008. aastal. Üldteadaolevalt toimuvad majanduses tõusu- ja langusperioodid, mida ei ole võimalik mh hagejal ette näha ja neisse sekkuda. Järelmaksuga müügilepingus nr XXX (I kd tl 44) on hageja ja kostja I kokku leppinud viivise määras 0,25% päevas. Samuti on hageja ja kostja I kinnitanud, et nad on lepingu ja selle osadega tutvunud, need on läbi räägitud, nad on nendest aru saanud, need vastavad nende tegelikult tahtele ning nad on nõus järelmaksuga müügilepingut nendel tingimustel täitma. VÕS § 113 lg 1 III lause järgi loetakse viivise määraks poolte kokku lepitud määr. Kohus ei nõustu kostjatega selles, et viivise määr 0,25% päevas on ebamõistlikult kõrge ja seetõttu tühine. Ainuüksi põhjendus, et määr on kõrgem kui VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatu ei anna alust seda tühiseks lugeda. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooltel õigus kokku leppida kõrgemas viivisemääras kui seaduses sätestatu. Samuti ei nõustu kohus kostjatega selles, et hageja on viivise nõudeõiguse minetanud sellega, et esitas nõude esmakordselt hagis. Kohus leiab, et kui nõue on esitatud aegumistähtaja jooksul, tuleb see lugeda mõistlikul ajal esitatuks. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise põhinõudelt suuruses 0,25% päevas põhivõlalt alates 10.03.2009 kuni 24.10.2012 summas 3150.84 eurot. Kostjad viivise arutuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 04.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX (I kd tl 66), mille kohaselt kostja II tagas solidaarselt kostjaga I liisingulepingust tulenevaid kohustusi.
Kohus ei anna hinnangut järgmistele tõenditele: hageja teatis võla kohta (I kd tl 57, 67, 68), hageja esitatud osamakse ja intressi arved (I kd tl 58-61), OÜ XXX arve hagejale vara tagastamise teenuse eest (I kd tl 62), XXX AS-i arved hagejale sõiduki puhastuse eest (I kd tl 6465), kuna need ei oma puutumust vaidlusalusesse nõudesse. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Aktsiaseltsi DNB Pank hagi OÜ XXXja XXXvastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks vastu on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 3150.84 eurot ja viivise 3150.84 eurot. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.