14. detsember 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-40424
Tsiviilasi
AS EA hagi M N vastu töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
3 576,30 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja (töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik) AS EA(registrikood: XXX,elukoht: XXX)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin (Advokaadibüroo Hansa Law Offices, Gonsiori 7, 10117 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja M N (isikukood: XXX, elukoht XXX)
21.novembril 2012.a. Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin Kostja M N
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista M N AS-i EA kasuks välja 3 576,30 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud kostja M N kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Tööandja AS EA esitas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse töötaja M N vastu töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaja mittejärgimisega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 3 576,30 eurot. 02.05.2011.a. otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/998/11 rahuldas töövaidluskomisjon avalduse ja mõistis M N välja 3 576,30 eurot. M N ei nõustunud töövaidluskomisjoni 02.05.2011.a. otsusega ja esitas kohtule taotluse töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Hageja nõue ja selle põhjendused
2.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötas M N AS EA töölepingu alusel lendude opereerimise divisjoni Boeing 737 esimese ohvitserina (lendurina) alates 04.06.2009.a. kuutöötasuga 50 753 krooni. M N esitas 11.03.2011.a. lennundusdirektorile avalduse, milles teatas töölepingu ülesütlemisest alates 14.03.2011.a. M N alates 14.03.2011.a. enam tööle ei ilmunud ega täitnud töölepingu ning vahetusgraafikujärgseid tööülesandeid. Töötaja ei esitanud tööandjale ka mingeid täiendavaid selgitusi oma töölt lahkumise põhjuste ning seadusest tuleneva etteteatamisaja mittejärgimise kohta. Tema ootamatu töölt lahkumise tõttu oldi sunnitud tegema ümber töögraafikud, rakendama töötajaid ületunnitööle ja korraldama töötajatele täiendavaid väljaõppeid. AS EA palus M N välja mõista 21 tööpäeva keskmine töötasu 3 576,30 eurot.
3.Kohtule esitatud menetlusdokumendis jäi hageja kõikide varasemas avalduses esile toodud asjaolude ning seisukohtade juurde. Hageja hinnangul on kostja väited, selle kohta, et hageja pilootidele juhtida antud lennukid olid tihti ja pikaajaliselt olnud tõsiste tehniliste riketega ning korduvalt isegi lennukõlbmatud ning avariiohtlikud, paljasõnalised ja pahatahtlikud. Käesoleval juhul ei ole kostja väited aluseks temaga sõlmitud töölepingu erakorralisele lõpetamisele. Hageja tegevust auditeerib Eesti Lennuamet regulaarselt ja nende tulemustest pole kunagi nähtunud, et hageja tegevus ja /või tehniline olukord ei vasta kehtivatele ohutusnõuetele või oleks mingis osas töötajatele elu- või terviseohtlik. Kostja pole oma avalduses veenvalt põhjendanud ega tõendanud et töölepingu lõpetamine oli seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele või kõlbelisusele või et tööandja oleks töötajat kohelnud ebaväärikalt või et kostjaga sõlmitud töölepingut oleks oluliselt rikutud muul moel. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
4.Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on seisukohal, et ta ütles töölepingu erakorraliselt üles tööandjapoolsete rikkumiste tõttu, kuna töö jätkamine oli seotud reaalse ohuga kostja elule, tervisele, kõlbelisusele ja heale nimele. Kostja on seisukohal, et hageja poolt kostjale juhtida antud lennukid olid tihti ja pika aja jooksul tõsiste tehniliste riketega ning korduvalt lennukõlbmatud ja avariiohtlikud. Kostjat
ja tema kolleege häiris tõsiselt olukord, kus lennukitel olid tihti asetleidvad ja/või tõsised rikked ja hageja ei ole kuude kaupa taganud lennukite tehnilist olukorda vaatamata sellele, et nii kostja kui ka tema kolleegid teavitasid avastatud riketest kohe ohutusohvitseri. Nii jättis kostja 13.01.2011.a. lendu minemata, kuivõrd õhusõidukil oli õlifilter ummistunud. 14.01.2011.a. lagunes sama lennuki mootor aga lõplikult. Nimetatud intsidendi kohta on algatatud ka riiklik uurimine. Hageja juhtkond väljendas 13.01.2011.a. lennu ärajätmisel kahtlust kostja ja tema kolleegi otsustusvõime kohta, mis oli kostjale ilmselgelt alandav, solvav ja tema au ja head nime teotav. Kostja hinnangul soovis hageja koos meeskonnaga saata lendu lennukõlbmatu lennukiga, mis oleks põhjustanud tõenäoliselt katastroofiliste tagajärgedega lennuõnnetuse ohu. Pool kuud hiljem 28.01.2011.a. juhtus sama lennuki asendusmootori generaatoriga õlileke, mis suure tõenäosusega oleks võinud lõppeda mootori põlengu ja tõsise lennuõnnetusega. Samuti toimus veel üks õhkutõusmise katkestamisega seotud intsident 21.02.2011.a. Lisaks ülalkirjeldatule toimus veel mitmeid juhtumeid hageja lennukitega (üks otseselt ka kostjaga seonduv). Selline olukord pani kostja kahtlema oma ohutuses antud töökohas. Lühikese aja jooksul mitme ohtliku intsidendi ja eelnevalt isiklikult kogetu põhjal langes kostja sügavasse tööstressi ja hakkas otsima väljapääsu. Hageja poole ei soovinud kostja pöörduda, kartes lisasanktsioone hageja poolt. Kostja leiab, et tal oli õigus keelduda lendamast väsinuna või seisundis, kus ta ei saa oma tööülesandeid täita ohutul viisil ja nõuda hagejalt vaba aega. Kostja tööstress kasvas ja kulmineerus märtsi keskel, kui kostja palus reedel, 11.03.2011.a. otseselt ülemalt vaba aega. Ülem keeldus ja ütles, et kostja peab kirjutama lahkumisavalduse, kui ta ei saa esmaspäeval tööle tulla. Selle peale ütles kostja oma töölepingu üles hagejapoolsete lennuohutusnõuete alaste ohutusnõuete pikka aega kestnud rikkumiste tõttu. Hiljem kostja kirjutas lahkumisavalduse, kostja sai aru, et tema otsene ülem sellise lahendusega nõustub, kuna soovis kostjale edu ja head viimast lendu. Kostja leiab, et ta teavitas hagejat oma kavatsusest öelda leping erakorraliselt üles kolmepäevase etteteatamistähtajaga, andes seejuures hagejale mõistlikult võimaluse lendude toimumise garanteerimiseks ja reservpiloodi kutsumiseks. Kostjale teadaolevalt ei jäänud töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu ühtegi lendu ka ära. Kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
5.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 4, mille kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.
6.Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et hageja ja kostja sõlmisid 04.06.2009.a. tähtajalise töölepingu nr. 10/2009 tähtajaga 14.08.2009.a. (TVK t/l 16-18). Nimetatud lepingu p. 2.4 järgi asus kostja tööle lendude opereerimise divisjoni
Boeing 737 esimese ohvitseri ametikohale. 14.08.2009.a. on kostja allkirjastanud lisa 1 töölepingule nr. 10/2009 töölepingu tingimuste muutmise, millise p. 2.2 järgi sõlmitakse käesolev leping määramata ajaks (TVK t/l 19). 11.03.2011.a on kostja allkirjastanud avalduse, milles palub lõpetada tema tööleping omal soovi alates 14.03.2011.a. (TVK t/l 15).
7.Poolte vahel on vaidlus, kas tegemist on korralise või erakorralise töölepingu ülesütlemisega. Hageja on seisukohal, et kostja ütles töölepingu üles korraliselt rikkudes töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega. Kostja leiab, et ütles töölepingu hagejale üles erakorraliselt põhjusel, et tööandja on oluliselt rikkunud enda lepingust tulenevaid kohustusi ning töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
8.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et ta on töölepingu hagejale erakorraliselt üles öelnud. Töölepingu seaduse (TLS) 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamis-tähtaegu. TLS § 95 lg 1 järgi töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesoleval juhul nähtub kostja hagejale esitatud töölepingu ülesütlemise avaldusest, et kostja on end palunud töölt vabastada omal soovil alates 14.03.2011.a. (TVK t/l 15). Kohus ei saa esitatud avaldusest kuidagi teha järeldust, et kostja on soovinud hagejaga töölepingut lõpetada erakorraliselt. Mingit viidet töölepingu ülesütlemise avaldusest selle erakorralisusele ega sellele, et kostja hinnangul on hageja rikkunud omapoolseid kohustusi ei nähtu. Vastupidi, kostja tänab töölepingu ülesütlemise avalduses meeldiva koostöö eest. Kuigi kostja on hiljem selgitanud, et nimetatud tänuavaldus oli mõeldud personaalselt otsesele ülemale, lennundusdirektor MVile, kelle nimele oli avaldus kirjutatud ja kes oli olnud kostjale oluliseks toeks lepingujärgse töö tegemisel, ei ole nimetatud selgitus kohtule veenev, kui veel samal päeval oli otsene ülem väidetavalt keeldunud kostjale andmast vaba aega ja soovitanud esitada lahkumisavalduse.
9.Kohus nõustub kostjaga selles, et töötaja ei pea töölepingu ülesütlemise avalduses viitama konkreetsele seadusesättele, kuid seadus kohustab töötajat töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses esile tooma põhjuse st asjaolu, mis ajendab töötajat töölepingut erakorraliselt lõpetama. Töölt erakorralise lahkumise põhjuse esiletoomine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis on vajalik ka selleks, et tööandja (ning vajadusel töövaidlust lahendav organ) saaks hinnata töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatust. TLS § 85 lg 3 kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kostja oma lahkumisavalduses ei toonud esile ühtegi asjaolu, kuidas on hageja tema hinnangul rikkunud töölepingut vaid avaldas, et ta palub töölepingu lõpetada omal soovil. Seega on kostjapoolsest ülesütlemisavaldusest käesoleval juhul võimalik järeldada vaid seda, et kostja on soovinud töölepingut lõpetada korraliselt lühendatud ülesütlemistähtajaga 3 päeva ning põhjus töölepingu lõpetamiseks on töötajas endas.
10.Kostja tugineb ka sellele, et ta selgitas töölepingu erakorralist ülesütlemist ja selle põhjust oma otsesele ülemale, MV. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust
tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
11.Tunnistaja SVSandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et lennundusdirektor MV oli üllatuseks kostjapoolne töölepingu ülesütlemise avalduse esitamise viis – lahkumisavalduse reede õhtul postkasti asetamine. Tunnistaja ütluste kohaselt tõi MV kostja lahkumisavalduse ainsa põhjusena 14.03.2011.a. esile kostja tööle asumise soovi teise ettevõttesse, mitte kostja elule või tervisele ohu põhjustamise tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, millest kohus saaks teha järelduse, et MV tegelikkuses teadis ja aktsepteeris, et kostja töölt lahkumise põhjus on erakorralised asjaolud hagejapoolsete kohustuste rikkumiste näol. Seda kinnitab ka MV märge kostja lahkumisavaldusel, milles kostja otsene ülem märgib, et 14.03.2011.a. ei ilmunud kostja tööle täitmaks oma graafikujärgseid kohustusi (TVK t/l 15). Tunnistaja kinnitas, et nimetatud märge on MV poolt kirjutatud, kostja antud asjaolu vaidlustanud ei ole. Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kui MV oleks aktsepteerinud kostja lahkumist erakorraliste asjaolude tõttu ja arvestanud sellega, et kostja esmaspäeval st 14.03.2011.a. tööle ei ilmu, puudunuks tal vajadus märkida, et kostja ei ilmunud graafikujärgseid kohustusi täitma.
12.TLS § 95 lg 1 tuleneb, et suuliselt ei saa töölepingut üles öelda kuivõrd vorminõudeid rikkuv avaldus on tühine. Kostja on ise kinnitanud, et ta kirjutas lahkumisavalduse valmis ja pani selle MV postkasti reede õhtul pärast lennust tulekut. Seega ei saanud kostja otsene ülem enne kirjaliku avalduse saamist võtta seisukohta nii selle kohta, kas kostja esitab lahkumisavalduse ega ka võimaliku lahkumisavalduse liigi ja põhjuse kohta ning asuda meeskonna töögraafikut ümber korraldama. Kostja ei ole esile toonud, et MV töötas ka nädalavahetusel st 12-13.03.2011.a. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja lendude koordineerimiskeskus teadis juba 11.03.2011.a., et kostja 14.03.2011.a tööle ei ilmu. Ka selgitas tunnistaja, et töösuhte lõpetamisele ilmunud kostja ei rääkinud talle midagi töölepingu lõpetamise erakorralisusest. Vastupidist kostja tõendanud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole tõendamist leidnud kostja väited, et hageja oli teadlik tema töölepingu ülesütlemise põhjustest ja selle erakorralisusest.
13.Järgmisena annab kohus hinnangu, kas kostjal oli mõjuv põhjus töölepingu erakorralises ülesütlemiseks. TLS § 91 lg 1 alusel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lg 2 p 3 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.
14.Kostja on tuginenud sellele, et hagejal oli suuri probleeme lennuohutusega, lennukid ei olnud piisavalt tehniliselt hooldatud, tihti juhtus lennukitega lennuintsidente lennundusseaduse § 47 mõttes ning see oli kostja hinnangul ohuks tema elule ja tervisele ja aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. Samas on kostja selgitanud, et tema lahkumisavaldus oli põhjustatud pettumusest, et talle ei võimaldatud lühikese etteteatamistähtajaga vaba aega tööstressi leevendamiseks ja järelemõtlemiseks. Asjaolu, et hageja ei võimaldanud kostjale palgata puhkust ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Samas oleks kostja pärast loodetud kahenädalase palgata puhkuse saamist naasnud tööle ja asunud töökohustusi täitma. Kostja ei ole esiletoonud kuidas oleks hageja kostja palgata puhkusel viibimise ajaga muutnud ettevõttesisest töökorraldust
ja taganud paremini lennuohutust. Kostja on ise avaldanud, et juhtimisalased ja lennuohutusalased muutused ettevõttes ei toimu kiiresti vaid need on suure inertsiga. Seega ei hinnanud kostja ka ise väidetavat ohtu oma elule ja tervisele reaalseks, kui ta oli valmis pärast soovitud puhkust jätkama samas ettevõttes oma tööülesannete täitmist. Asjaolu, et töötaja kahtleb oma ohutuses ei ole aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks vaid töötaja sellekohase soovi korral töösuhte korraliseks lõpetamiseks. Kostja ei ole esile toonud, et esines selline reaalne asjaolu või oht, mille puhul ei saanud mõlemad pooled eeldada, et kostja ei järgi töölt lahkumisel seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega. Ka ei anna alust töölepingu ülesütlemiseks kostja väide, et hageja kahtles kostja ja tema kaaspiloodi otsuses jätta ära 13.01.2011.a. lend. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et hageja on kostja sellekohase otsustuse kahtluse alla seadnud. Asjaolu, et tööõhkkond oli hageja ja kostja vahel pingeline, ei ole selliseks erakorraliseks asjaoluks, mis annaks kostjale aluse lõpetada tööleping nn päevapealt, töölepingut erakorraliselt üles öeldes.
Lisaks kohus märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust, siis tuleb ka antud juhul kohaldada TLS sätteid koosmõjus VÕS vastavate sätetega. VÕS § 6 lg järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 23 lg 2 kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Sama seaduse § 196 lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega tuleb nimetatud VÕS üldsätetest, et ka töölepingulistes suhtes on vajalik eelnev tähelepanu juhtimine kohustuste rikkumisele. Antud juhul kostja nimetatud viisil käitunud ei ole.
16.Käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et töötaja oleks töölepingu lõpetanud erakorraliselt. TLS § 85 lg 3 kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Seega asub kohus seisukohale, et kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud korraliselt.
17.Hageja on palunud kostjalt välja mõista TLS § 74 lg 3 ja 98 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaja mittejärgimisega põhjustatud kahju hüvitamiseks 3576,30 eurot. TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TLS § 74 lg 3 järgi, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. See säte kohaldub juhul, kui tööandja ütleb töölepingu üles töötaja ette teatamata lahkumise või tööle asumata jätmise tõttu. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja ütles töölepingu korraliselt üles (TLS § 85 lg). Kohus on 21. novembril 2012 toimunud kohtuistungil juhtinud poolte tähelepanu, et antud juhul kuulub kohtu hinnangul kostjalt hüvitise väljamõistmisel kohaldamisele TLS § 100 lg 5 ja pooled on selle kohta oma arvamust avaldanud, mistõttu kohtu õiguslik hinnang poolte poolt esile toodu asjaoludele ei tule pooltel üllatusena.
18.TLS § 100 lg 5 tulenevalt, kui tööandja või töötaja teatab töölepingu ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on pooltel õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Arvestades asjaolu, et korralisel töölepingu ülesütlemisel pidanuks töötaja TLS § 98 lg 1 alusel sellest ette teatama 30
päeva, on põhjendatud kostjalt TLS § 100 lg 5 alusel välja mõista hüvitis tööandja kasuks 1 kuu töötasu ulatuses. Kuivõrd kostja teatas oma lahkumisest ette 3 päeva, pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine palk on 3 602,25 eurot, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 21 normijärgse tööpäeva tasu 3 576,30 eurot. Nimetatud summale kostja vastuväited esitanud ei ole.
19.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
20.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Kuivõrd kostja on vaidlustanud hageja nõude summas 3 576,30 eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 576,30 eurot. Menetluskulude jaotamine
21.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud käesoleval juhul kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.