Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD

Nikolai Tsukh ja Jelena Tsukh esitasid Viru Maakohtule hagi OÜ VKG Elektrivõrgud vastu kahju hüvitamise nõudes. 1(4)

2-12-43290 Kohus tuvastas, et hagiavalduses olid puudused, mis ei võimaldanud hagi menetlusse võtta. Kohus andis hagejatele tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi nõude ja hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude täpsustamiseks, hagihinna määramiseks, tõendite eestikeelsete tõlgete esitamiseks, hagihinna määramiseks ja riigilõivu tasumiseks - 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtumäärus on hagejatele toimetatud kätte 12. novembril 2012. Hageja Nikolai Tsukh 13. novembril 2012 esitas menetlustähtaja pikendamise taotluse, mille kohus rahuldas ning pikendas tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks kuni 03. detsembrini 2012. Hagejad ei ole neile antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavalduses esinevad puudused, mis ei võimalda avaldust menetlusse võtta. Hagiavaldus ei vasta vormi nõuetele, ei ole määratud hagihind, koos hagiavaldusega on esitatud venekeelsed tõendid ning on tasumata riigilõiv. Hagihind ja riigilõiv Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg 1 ja lg 2 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) 57 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt TsMS 122 tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS §135 järgi tsiviilasja hinna nimetab hageja või muu avaldaja hagis või muus avalduses või kaebuses, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud. Kohus juhis hagejate tähelepanu sellele, et mitme nõuete esitamisel tuleb hagihinna arvutamisel liita hagis sisalduvad nõuded vastavalt TsMS § 134 lg 1. Hagejad pidid nimetama hagi hinda ning esitama kohtule hagiavalduse hagihinna täpsustatud andmetega, tasuma vastava riigilõivu ja esitama tasumise kohta maksekorralduse. Hagejad ei ole hagihinda nimetanud ega tasunud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 10 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagi nõude ja aluste täpsustamine Vastavalt TsMS § 363 lg 1 märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. 2(4)

2-12-43290 Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduse esitamisel on rikutud olulisi vorminõudeid. Kohus tuvastas, et hagiavalduses puudub hagejate selgelt väljendatud nõue/nõuded. Hagiavaldusest ei nähtu, kus lõpeb hagiavalduse kirjeldav osa ning millises osas sisalduvad hagi nõuded. Hagiavalduses on kirjeldatud kostja ja muude isikute käitumine, hagejate põhjendused ja järeldused tekkinud olukorra ja isikute käitumise kohta, kostja väidetavad õigusrikkumised hagejate suhtes ning hagejate arvestused, mis ei võimalda üheselt aru saada, mille eest ja millega seoses on need summad märgitud. Hagiavaldusest ei selgu, kas tegemist on kahju hüvitamise nõudega ning kas hagejad nõuavad varalise kahju või mittevaralise kahju hüvitamist ning kellele konkreetselt ja millise tekitatud kahju hüvitamist hagejad nõuavad. Nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuded peavad olema põhjendatud ning tõendatud. Määruses kohus selgitas, et hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid ja muud TsMS § 363 lg 1 p-des 2-5 ja lg 3-6 nimetatud andmed. TsMS § 442 lg 5 ja TsMS § 439 kohaselt ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud või omaalgatuslikult neid täiendada. Kohus pööras ka hagejate tähelepanu sellele, et hagiavaldus on esitatud kahe hageja poolt, hagiavalduse tekstis on aga kasutatud sõnad „mina“ ja „ma“, s.o asjaolusid kirjeldatud ühe isiku suhtes, selgitamata konkreetselt kelle suhtes. Kohus selgitas, et hagiavalduses hagejad peavad täpsustama, mis nõudega tegemist on, välja tooma selged ja konkreetsed hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi ese. Kui hagejad nõuavad kahju hüvitamist tuleb määrata kahju liik ja ulatus iga hageja kohta, esitada nõude põhjendused. Varalise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb konkreetselt ära näidata milles varaline kahju seisneb ja millest moodustub nõutav kahjuhüvitise summa. Varalise kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab ka seda, et hagis oleks kahju suuruse kindlaksmääramine jälgitav. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja välja tooma missugused on reaalsed mittevaralised kahjulikud tagajärjed tema jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Kohus märkis ka, et hagejate poolt esitatud nõudest sõltub ka hagihind. Kõik nõuded tuleb esitada hagiavalduse resolutsioonis. Vastavalt kohtumäärusele pidid hagejad esitama kohtule hagiavalduse tervikteksti. Hagejad ei ole uut hagiavaldust kohtule esitanud. Tõendid Vastavalt TsMS § 339 lg 2 avaldusele lisatakse avalduses viidatud ja menetlusosalise käes olevate dokumentide originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud. TsMS § 340 lg 1 menetlusosaline peab kohtusse esitatavad kirjalikud dokumendid ja nende lisad esitama koos dokumentide teistele menetlusosalistele kättetoimetamiseks nõutava arvu ärakirjadega. Kohus tuvastas, et hagejad on esitanud tõendid ühes eksemplaris. Kostja jaoks ei ole tõendeid esitatud. Kuna hagiavalduses on üks kostja, tuli hagejatel esitada ka tõendite ärakirjad kostja jaoks. Samuti kohus tuvastas, et osa hagiavalduse tõendeid on vene keeles.

3(4)

2-12-43290 TsMS § 33 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Hagejad peab esitama kohtule hagiavaldusele lisatud tõendite eestikeelsed tõlked. Hagejad ei ole tõendite ärakirjad ega muukeelsete tõendite eestikeelseid tõlkeid esitanud. Lähtuvalt TsMS § 3401 lg 1, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kohus andis hagejatele tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hagejad ei ole antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõuded ja faktilised asjaolud on ebaselged. Kohus leiab, et hagiavaldus on esitatud oluliste vorminõuete rikkumisega. Samuti ei ole tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna hagejad ei esitanud kohtule seaduse nõuetele vastavat hagiavaldust, millest selguksid hagejate konkreetsed nõuded, ega tasunud riigilõivu, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning hagiavaldus koos lisadega tuleb tagastada hagejatele. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hagejate kanda. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.