Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-07-172
Tsiviilasi
Valli-Marianne Uti hagi Kalju Uti ja Põdrala Vallavalitsuse vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valli-Marianne Uti määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) – Valli-Marianne Utt (ik: 42802020274), esindaja advokaat Mariann Tusti Vastustaja (kostja) – Kalju Utt (ik: 33105245726, surnud 24.03.2007), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Vastustaja (kostja) – Põdrala Vallavalitsus, esindaja vandeadvokaat Uno Feldschmidt
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Jätta meentluskulud maa- ja ringkonnakohtus ValliMarianne Uti kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
kohtul ei ole võimalik menetluse peatumise kestel TsMS § 358 lg 2 järgi menetlustoiminguid teha. K. Uti pärandi avanemise ajal 24.03.2007 kehtinud pärimisseaduse § 4 kohaselt pidi pärija pärimiseks pärandi vastu võtma. Pärandi vastuvõtmiseks loeti ka pärijale kuulunud vallasvara enda valdusesse võtmist. Pärimisregistri andmetel ei teinud K. Utt testamenti, ei sõlminud pärimislepingut ja pärimistoimikut avatud ei ole (tl 90). Seega toimus K. Uti vara pärimine seaduse järgi. Kohtule ei ole teada, et keegi oleks oma valdusesse võtnud K. Utile kuulunud vallasvara. Hageja ei ole nimetanud K. Uti õigusjärglast, keda saaks kohustada menetlusse astuma. TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaks kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kuivõrd hageja ei ole nimetanud K. Uti pärijate nimesid, sünniaegu ja elukohti, ei ole kohtule teada kostjat, kellele oleks võimalik dokumente kätte toimetada. Kohus on teinud päringu pärimisregistrisse ning järelepärimise K. Uti viimasele abikaasale, kuid K. Uti pärija ei ole selgunud. Kohus oli seisukohal, et V.-M. Uti hagi K. Uti vastu tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Hageja väidete kohaselt tegi Põdrala Vallavalitsus maa tagastamise korralduse Valga maakonna komisjoni otsuse alusel. Põdrala Vallavalitsuse 08.07.1998 korraldusest nr 133 nähtub, et Valga maakonnakomisjoni 11.01.1995 otsusega nr 7845 tunnistati XXX osas õigustatud subjektiks K. Utt. Kinnistul asuvate hoonete kohta on Valga Maavalitsuse Hooneregistri talitus 07.12.1998 välja andnud tõendi nr 3147, mille kohaselt on hooned registreeritud K. Uti nimele riikliku vastuvõtu akti nr 04.10.1971 põhjal. Hoonete kohta andmed puuduvad, hooned on inventariseerimata. Vallavalitsuse 08.07.1998 korraldusega nr 133 nimetati tagastataval maal asuvate hoonete omanikuks K. Utt. Kohus eeldab, et õige on hageja väide, et Marie Utt pärandas kogu oma vara 13.10.1970 testamendiga tütrele V.-M. Utile. 20.09.1974 on hagejale välja antud pärimisõiguse tunnistus M. Utile kuulunud pärandvara kohta. Kohus leidis, et vallavalitsus lähtus vara tagastamisel õigesti Valga maakonnakomisjoni 11.01.1995 otsusest nr 7845 ja hooneregistri talituse 07.12.1998 tõendist nr 3147. Hageja ei ole ära näidanud, millisel õiguslikul alusel oleks vallavalitsusel olnud õigus või kohustus vara K. Utile tagastamast keelduda ning milline oli vallavalitsuse õigusvastane tegevus. Vallavalitsuse 08.07.1998 korraldus nr 133 kehtib, seega ei ole korraldus formaalselt õigusvastane. Kohtuvõim ei saa täitevvõimu tehtud otsuseid muuta väljaspool korralist kaebemenetlust, milleks on halduskohtumenetlus. Isegi kui eeldada, et hooned kuulusid hagejale, on hageja jätnud ära näitamata ja tõendamata vallavalitsuse õigusvastase tegevuse. Hageja ei ole näidanud, millisel õiguslikul alusel vallavalitsus tema õiguseid rikkus. Kohus hagiavaldusest hageja õiguste rikkumist ei tuvasta. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigusust. Kohus leidis, et V.-M. Uti hagi Põdrala Vallavalitsuse vastu tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
2) esitas hageja hagi kohtusse, kui mõlemad kostjad olid olemas ja neile oli võimalik hagi materjalid kätte toimetada. Kostjal oli võimalik leida endale ka lepinguline esindaja; 3) on kohus asja juba varem sisulisele arutamisele määranud, kuid kostja esindaja taotlusel jäi istung ära, kuigi hageja oli teinud kõik endast oleneva (võtnud kaasa ka tunnistajad), et asi oleks olnud võimalik ühe istungiga lõpuni arutada.
Määruskaebuses esitatud väide, et vallavalitsus pidi teadma, kellele elamu tegelikult kuulus, on tõendamata. 20.09.1974 pärimisõiguse tunnistuses on märgitud, et käesolev tunnistus kuulub kohustuslikult esitada registreerimiseks Riidaja Küla TSN Täitevkomiteele kolme kuu jooksul arvates notariaaltoimingu vormistamise päevast. Hageja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks nimetatud kohustuse täitnud ja esitanud pärimisõiguse tunnistuse registreerimiseks Riidaja Küla TSN Täitevkomiteele. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks esitanud ÕVVTK Valga Maakomisjonile vara tagastamise või kompenseerimise avalduse või vallavalitsusele avalduse ostueesõigusega maa erastamiseks. Sellest järelduvalt on ebaõige määruskaebus esitaja seisukoht, et vallavalitsusel oleks pidanud tekkima K. Utile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel põhjendatud kahtlus, et K. Utt on tunnistatud põhjendamatult õigustatud subjektiks XXX (0,55 ha) osas. Asjaolud, et hagiavalduse esitamise ajal olid mõlemad kostjad olemas (kostja I suri 24.03.2007) ning maakohus võttis hagiavalduse menetlusse, ei välistanud hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Samuti ei välistanud hagi läbi vaatamata jätmist see, et maakohus pidas asjas korraldava istungi (t.l 105). Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et maakohus on TsMS § 465 lg-s 2 toodud nõudeid järgides põhjendanud ka hagi läbi vaatamata jätmist kostja I suhtes TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole selles osas maakohtu määrust vaidlustatud.
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.