lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-172/54

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-172/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1785
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-172

Tsiviilasi

Valli-Marianne Uti hagi Kalju Uti ja Põdrala Vallavalitsuse vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valli-Marianne Uti määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja) – Valli-Marianne Utt (ik: 42802020274), esindaja advokaat Mariann Tusti Vastustaja (kostja) – Kalju Utt (ik: 33105245726, surnud 24.03.2007), esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Vastustaja (kostja) – Põdrala Vallavalitsus, esindaja vandeadvokaat Uno Feldschmidt

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

3.oktoobri 2012 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta meentluskulud maa- ja ringkonnakohtus ValliMarianne Uti kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Valli-Marianne Utt esitas 02.01.2007 maakohtule Kalju Uti ja Põdrala Vallavalitsuse vastu hagi kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale isikliku omandiõiguse alusel hooned XXX. Põdrala Vallavalitsuse korraldusega tagastati maaüksus XXX õigusvastaselt võõrandatud varana Valga maakonna komisjoni otsuse alusel hageja vennale K. Utile. Hageja hooned asuvad XXX kinnistul. Vallavalitsus luges K. Uti omandiõigust tõendavaks dokumendiks Valga Maavalitsuse Hooneregistri tõendi, mille järgi elamu XXX kuulub K. Utile riikliku vastuvõtu akti alusel. 13.10.1970 tegi hageja ema testamendi, millega pärandas kogu oma vara hagejale. Sama testamendiga tühistas hageja ema K. Uti kasuks tehtud testamendi. Hageja ema suri 18.10.1973 ja 20.09.1973 anti hagejale välja pärimisõiguse tunnistus. Seega teadis K. Utt tagastamise avaldust esitades, et tal puudub alus nõuda selle maa tagastamist, kus asub hageja elamu. Seda, et elamu kuulub hagejale, teadis ka vallavalitsus, kuna hageja on kõik suved majas elanud ja pidevalt külastanud vallavalitsust. Vald oleks pidanud kontrollima vara tagastamise menetluses, kas tagastataval maal asub teiste isikute elamuid, seda vald ei teinud. Omandireformi seaduse kohaselt ei tagastata õigusvastaselt võõrandatud maad, kui sellel asuvad teise isiku hooned ja kui õigustatud subjekt ja hoone omanik ei ole kokku leppinud hoonestusõiguse seadmises. Hageja oli seisukohal, et kostjad vastutavad solidaarselt hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest.
2.Kostja K. Utt suri 24.03.2007. Kostja Põdrala Vallavalitsus palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna esitatud asjaolusid arvestades ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. 30.04.2007 määrusega peatati tsiviilasjas menetlus seoses kostja K. Uti surmaga kuni K. Uti üldõigusjärglase kindlakstegemiseni. K. Uti esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik ja Põdrala Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Uno Feldschmidt on kohtule teatanud, et neil ei ole andmeid K. Uti pärijate kohta. Kohus tegi 02.02.2012 kirjaga hagejale ettepaneku tõendada, et hageja jäi omandist ilma kostjate tegevuse tulemusel, ning hoiatas, et ainult esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik hagi rahuldada. 15.06.2012 kirjaga hoiatas kohus hagejat, et kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 7 alusel hagi läbi vaatamata, kui hageja ei esita kostja kohta andmeid, mille alusel oleks võimalik kindlaks teha, kelle vastu on hagi esitatud. Kohtul ei ole K. Uti pärijate tuvastamine õnnestunud. 15.08.2012 kirjaga teatas hageja esindaja advokaat Mariann Tusti, et K. Uti seadusjärgseteks pärijateks on V.M.U ja L.V.. Kumbki neist ei ole esitanud avaldust pärimisõiguse tunnistuse väljaandmiseks. V.-M. Utt oma 29.06.2012 kirjas K. Uti pärijaid ei teatanud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus uuendas 3. oktoobri 2012 määrusega tsiviilasja menetluse ning jättis V.-M. Uti hagi K. Uti ja Põdrala Vallavalitsuse vastu läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt tuleb TsMS § 361 lg 1 alusel menetlus uuendada. Menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud ei ole küll ära langenud (hageja ei ole kostja pärijaid nimetanud), kuid

kohtul ei ole võimalik menetluse peatumise kestel TsMS § 358 lg 2 järgi menetlustoiminguid teha. K. Uti pärandi avanemise ajal 24.03.2007 kehtinud pärimisseaduse § 4 kohaselt pidi pärija pärimiseks pärandi vastu võtma. Pärandi vastuvõtmiseks loeti ka pärijale kuulunud vallasvara enda valdusesse võtmist. Pärimisregistri andmetel ei teinud K. Utt testamenti, ei sõlminud pärimislepingut ja pärimistoimikut avatud ei ole (tl 90). Seega toimus K. Uti vara pärimine seaduse järgi. Kohtule ei ole teada, et keegi oleks oma valdusesse võtnud K. Utile kuulunud vallasvara. Hageja ei ole nimetanud K. Uti õigusjärglast, keda saaks kohustada menetlusse astuma. TsMS § 423 lg 1 p 8 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaks kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida. Kuivõrd hageja ei ole nimetanud K. Uti pärijate nimesid, sünniaegu ja elukohti, ei ole kohtule teada kostjat, kellele oleks võimalik dokumente kätte toimetada. Kohus on teinud päringu pärimisregistrisse ning järelepärimise K. Uti viimasele abikaasale, kuid K. Uti pärija ei ole selgunud. Kohus oli seisukohal, et V.-M. Uti hagi K. Uti vastu tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Hageja väidete kohaselt tegi Põdrala Vallavalitsus maa tagastamise korralduse Valga maakonna komisjoni otsuse alusel. Põdrala Vallavalitsuse 08.07.1998 korraldusest nr 133 nähtub, et Valga maakonnakomisjoni 11.01.1995 otsusega nr 7845 tunnistati XXX osas õigustatud subjektiks K. Utt. Kinnistul asuvate hoonete kohta on Valga Maavalitsuse Hooneregistri talitus 07.12.1998 välja andnud tõendi nr 3147, mille kohaselt on hooned registreeritud K. Uti nimele riikliku vastuvõtu akti nr 04.10.1971 põhjal. Hoonete kohta andmed puuduvad, hooned on inventariseerimata. Vallavalitsuse 08.07.1998 korraldusega nr 133 nimetati tagastataval maal asuvate hoonete omanikuks K. Utt. Kohus eeldab, et õige on hageja väide, et Marie Utt pärandas kogu oma vara 13.10.1970 testamendiga tütrele V.-M. Utile. 20.09.1974 on hagejale välja antud pärimisõiguse tunnistus M. Utile kuulunud pärandvara kohta. Kohus leidis, et vallavalitsus lähtus vara tagastamisel õigesti Valga maakonnakomisjoni 11.01.1995 otsusest nr 7845 ja hooneregistri talituse 07.12.1998 tõendist nr 3147. Hageja ei ole ära näidanud, millisel õiguslikul alusel oleks vallavalitsusel olnud õigus või kohustus vara K. Utile tagastamast keelduda ning milline oli vallavalitsuse õigusvastane tegevus. Vallavalitsuse 08.07.1998 korraldus nr 133 kehtib, seega ei ole korraldus formaalselt õigusvastane. Kohtuvõim ei saa täitevvõimu tehtud otsuseid muuta väljaspool korralist kaebemenetlust, milleks on halduskohtumenetlus. Isegi kui eeldada, et hooned kuulusid hagejale, on hageja jätnud ära näitamata ja tõendamata vallavalitsuse õigusvastase tegevuse. Hageja ei ole näidanud, millisel õiguslikul alusel vallavalitsus tema õiguseid rikkus. Kohus hagiavaldusest hageja õiguste rikkumist ei tuvasta. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigusust. Kohus leidis, et V.-M. Uti hagi Põdrala Vallavalitsuse vastu tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.V.-M. Utt esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 3. oktoobri 2012 määruse tühistamist ja asja saatmist Tartu Maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) pidi kostja Põdrala Vallavalitsus teadma ja teadis, et elamu kuulub hagejale, mitte K. Utile. Hageja oli elamu omanik aastaid. Seega oleks vallavalitsusel pidanud tekkima põhjendatud kahtlus K. Uti poolt teistsugust infot sisaldavate dokumentide vastuvõtmisel ja nende põhjal otsuse tegemisel;

2) esitas hageja hagi kohtusse, kui mõlemad kostjad olid olemas ja neile oli võimalik hagi materjalid kätte toimetada. Kostjal oli võimalik leida endale ka lepinguline esindaja; 3) on kohus asja juba varem sisulisele arutamisele määranud, kuid kostja esindaja taotlusel jäi istung ära, kuigi hageja oli teinud kõik endast oleneva (võtnud kaasa ka tunnistajad), et asi oleks olnud võimalik ühe istungiga lõpuni arutada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.Põdrala Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebus sisuliselt ja õiguslikult põhjendamata vastavalt TsMS §-le 631 ja § 662 lg-le 2. Määruskaebuse väide, et vallavalitsus pidi teadma ja teadis, et elamu kuulub hagejale, mitte K. Utile, ei ole piisav kaebuse rahuldamiseks ega vasta seaduses sätestatud olukorrale. Ka ei ole määruskaebuses toodud ühtegi õigusnormi, mida maakohus oleks rikkunud; 2) toimus K. Uti vara pärimine seaduse järgi. Hageja ei ole esitanud ja kohtule ei ole teada, et keegi oleks oma valdusesse võtnud K. Utile kuulunud vallasvara. Hageja ei ole nimetanud K. Uti õigusjärglast, keda saaks kohustada menetlusse astuma; 3) märgib maakohus õigesti, et hageja ei ole ära näidanud, millisel õiguslikul alusel oleks vallavalitsusel olnud õigus või kohustus vara K. Utile tagastamast keelduda ning milline oli vallavalitsuse õigusvastane tegevus. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi ning on hinnanud tõendeid õiglaselt ja objektiivselt. Kuna määruskaebuses ei esitata uusi asjaolusid ja tõendeid, jääb vallavalitsus varem esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kuna maakohtu 03.10.2012 määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis kooskõlas TsMS §-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatuga ei korda ringkonnakohus käesolevas määruses kõiki maakohtu põhjendusi.
7.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 1 kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on 05.06.2007 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07 leidnud TsMS § 371 lg 2 p 1 kohta (kehtib analoogia alusel ka TsMS § 423 lg 2 p 1 kohta), et sätte peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et nimetatud alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel (menetlusse võetud hagi läbi vaatamata jätmisel) on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning kohus peab TsMS § 465 lg-s 2 ettenähtud nõudeid järgides põhjendama, mille alusel kohus otsustas hagiavalduse läbi vaatamata jätta. Vaidlustatud määruses on maakohus eelnimetatud nõudeid järgides põhjendanud hagiavalduse läbi vaatamata jätmist kostja II suhtes ning maakohtu vastavad põhjendused on arusaadavad ja kooskõlas hageja esiletoodud faktiliste asjaoludega.

Määruskaebuses esitatud väide, et vallavalitsus pidi teadma, kellele elamu tegelikult kuulus, on tõendamata. 20.09.1974 pärimisõiguse tunnistuses on märgitud, et käesolev tunnistus kuulub kohustuslikult esitada registreerimiseks Riidaja Küla TSN Täitevkomiteele kolme kuu jooksul arvates notariaaltoimingu vormistamise päevast. Hageja ei ole tuginenud sellele, et ta oleks nimetatud kohustuse täitnud ja esitanud pärimisõiguse tunnistuse registreerimiseks Riidaja Küla TSN Täitevkomiteele. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks esitanud ÕVVTK Valga Maakomisjonile vara tagastamise või kompenseerimise avalduse või vallavalitsusele avalduse ostueesõigusega maa erastamiseks. Sellest järelduvalt on ebaõige määruskaebus esitaja seisukoht, et vallavalitsusel oleks pidanud tekkima K. Utile õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel põhjendatud kahtlus, et K. Utt on tunnistatud põhjendamatult õigustatud subjektiks XXX (0,55 ha) osas. Asjaolud, et hagiavalduse esitamise ajal olid mõlemad kostjad olemas (kostja I suri 24.03.2007) ning maakohus võttis hagiavalduse menetlusse, ei välistanud hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Samuti ei välistanud hagi läbi vaatamata jätmist see, et maakohus pidas asjas korraldava istungi (t.l 105). Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et maakohus on TsMS § 465 lg-s 2 toodud nõudeid järgides põhjendanud ka hagi läbi vaatamata jätmist kostja I suhtes TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole selles osas maakohtu määrust vaidlustatud.

8.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes määruskaebuse esitaja kanda.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja