12.detsember 2012 kell 16.00, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu AS G4S Eesti hagi aktsiaseltsi Alsar vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
207,06 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS G4S Eesti (registrikood 10022095, asukoht A.H. Tammsaare tee 25, Tallinn 11314, e-post); Hageja volitatud esindaja [email protected])
Ulvi
Jürgenson
(e-post
Kostja: aktsiaselts Alsar (registrikood 10372911, asukoht Tööstuse 7, Audru alevik, Pärnumaa 88301, seaduslik esindaja Allan Savi (isikukood e-post: [email protected]) Kostja ärakuulamine
06.detsember 2012 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista aktsiaseltsilt Alsar (registrikood 10372911) AS G4S Eesti (registrikood 10022095) kasuks 414,12 € (nelisada neliteist eurot ja 12 senti, millest 207,06 € on põhivõlg ja 207,06 € viivis).
Menetluskulud jäävad kostja aktsiaseltsi Alsar kanda.
4.Välja mõista aktsiaseltsilt Alsar AS G4S Eesti kasuks menetluskulude katteks 127,14 € (ükssada kakskümmend seitse eurot ja 14 senti, millest kohtukuluna 63,91 € hagi esitamisel tasutud riigilõiv, kohtuvälise kuluna 47,93 € maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise riigilõiv ja 15,30 € maksekäsu kiirmenetluses dokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise tasu). Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei ole apellatsioonkaebuse esitamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
2-12-14679 Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
12.04.2012 AS G4S Eesti esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse aktsiaseltsi Alsar (edaspidi AS Alsar) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks kokku summas 414,12 €. Eelnevalt oli hageja esitanud sama nõudega avalduse maksekäsu kiirmenetluses, maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 28.03.2012, kuna kostjale ei õnnestunud dokumente kätte toimetada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.06.2006 turvateenuse osutamise lepingu nr P2006/1270-1 ja raadiosaatja rendilepingu nr R-2006/1270 L1. Lepingud lõpetati võlgnevuse tõttu 27.01.2010. Nimetatud lepingutega kohustus kostja tasuma osutatud teenuste eest hageja poolt teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 10 kalendripäeva jooksul, kuid mitte hiljem kui teenuse osutamise kuu 15.kuupäevaks. Teenustasule lisandus käibemaks. Teenustasu osutamisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt. Viivisearvestus on arvepõhine. Kostja rikkus lepingutes kokkulepitud teenustasu maksmise kohustust ning jättis tasumata talle osutatud teenuse eest. Hageja korduvalt ja erinevate sidevahendite abil püüdis kostjaga kontakti saada ning võlgnevuse tasumise osas kokkuleppele jõuda. Viimase võimalusena saadeti 25.11.2010 kostjale hagihoiatus, milles anti kostjale täiendav maksetähtpäev 02.12.2010. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale 2009.a. novembrikuu ja detsembrikuu ning 2010.a. jaanuarikuu eest kokku 207,06 € (á 69,02 €). Hageja arvestuste järgi 12.04.2012 seisuga oli lisaks põhivõlale sissenõutavaks muutunud viivis summas 264,83 €. Tegutsedes heas usus, ei nõua hageja viivist rohkem kui põhinõude ulatuses, s.o 207,06 €. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 €, kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 € ja dokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise tasu 15,30 €) kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja 03.06.2012 kirjalikus vastuses ei võta esitatud nõudeid õigeks. Kostja märgib, et vastavalt 21.06.2006 AS Falck Lääne-Eesti lepingule nr R-200/1270 L1 on ATS ja VS hoolduse teenuse hind 150 EEK kuus. Hageja poolt esitatud arvetel nr 830579296, 830548325 ja 830517604 on teenuse hind 200 EEK. Seega on vahe igalt arvelt 50 EEK, mis ei vasta lepingule. Oktoobris 2009 leppis kostja telefoni teel AS G4S Eesti esindajaga kokku lõpetada leping AS-iga G4S Eesti. Kirjalikke kokkuleppeid ei sõlmitud. Seetõttu on hagile lisatud tõendid asjakohatud, sest need ei seostu lepingus ja kokkuleppes kokkulepitud kostja kohustustega. Kostja leiab, et hageja nõuded on põhjendamatud, hagi tuleb jätta rahuldamata ja hageja kantud menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel kohus lahendab käesoleva asja lihtsustatud korras, kuna hagihind ei ületa 2000 €. Kohus tagas menetlusosaliste põhiõiguste jaLk 2 / 5
2-12-14679 vabaduste ning oluliste menetluspõhimõtete järgimise. Kohus 12.11.2012 määras pooltele tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks, kuulas kostja tema taotlusel ära ning teatas menetlusosalistele otsuse teatavakstegemise aja.
2.Asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 21.06.2006 tähtajatu tehnilise valve täisteenuse (turvateenuse) osutamise leping nr P-2006/1270-1 ja raadiosaatja rendileping nr R2006/1270 L1. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja on jätnud hagejale tasumata hagiavalduses nimetatud ja sellele lisatud arved: 01.01.2010 arve nr 839579296 maksetähtajaga 11.01.2010; 01.12.2009 arve nr 830548325 maksetähtajaga 11.12.2009; 01.11.2009 arve nr 830517604 maksetähtajaga 11.11.2009. Pooled vaidlevad selle üle, kas arvete esitamise perioodil kehtis poolte vahel lepinguline suhe ning kas hageja on nõuab ATS ja VS hoolduslepingu R-06/1270 L1 alusel hooldustasu 200 EEK (lisandub käibemaks) õiguspäraselt.
3.Kostja leiab, et pooltevaheline turvateenuse osutamise leping lõppes 2009.oktoobris, kui kostja teatas telefoni teel hageja operaatorile, et kostja ei nõustunud hageja muutunud käitumisega lepingu täitmisel: hageja hakkas nõudma tasu väljakutsete eest, mis kostja teada sisaldusid teenuse hinnas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 3 võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, üles öelda mõistliku etteteatamistähtajaga, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 196 lg 1 järgi võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei saa kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvesse võttes mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Seega sisuliselt kostja väidab, et ütles lepingu erakorraliselt üles. Leping on kehtivalt üles öeldud, kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused: ülesütlemise tahteavaldus on teisele lepingupoolele kätte toimetatud ning lepingu ülesütlemine on materiaalõiguslikult põhjendatud.
4.Kostja väidetel sai ta aru, et telefonile vastanud hageja operaator lõpetab lepingu ning kostja ise selleks midagi tegema ei pea. Kostja sellised väited ei ole kooskõlas poolte vahelise lepingu tingimustega. Tehnilise valve täisteenuse lepingu punkti 7.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et kõik lepingupoolte poolt üksteisele edastatud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud teated, mille edastamisega leping ei seo õiguslike tagajärgede saabumist. Tulenevalt lepingu punktist 7.2. tuli lepingu ülesütlemisest teisele lepingupoolele kirjalikult ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Hageja võis võlgnevuse tõttu lepingu üles öelda ka etteteatamistähtaega järgimata, kui tellija viivitab tasumisega rohkem kui 15 kalendripäeva (lepingu punkt 7.4.). Seega pooled lepingus välistasid lepingu lõpetamise suulise tahteavalduse alusel.
5.VÕS 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus leiab, et hageja käitumisest ei saanud kostjale jääda muljet, et hageja on nõus lepingut lõpetama telefonikõne alusel. Kostja paljasõnalised väited selle kohta, et operaator lubas lepingu ise lõpetada, on eluliselt väheusutavad ja vastuolus kostja tegeliku käitumisega. Tuleb nõustuda hageja 22.08.2012 kirjalikus seisukohas kostja vastusele esitatud väitega, et kostja kirjaliku avalduseta puudus hagejal alus lepingu lõpetamiseks. Poolte suulist kokkulepet lepingu lõpetamiseks ei ole kostja tõendanud. On mõistlik eeldada, et operaatoril, kelle isikut ei ole telefonis võimalik kindlalt tuvastada, ei ole ka hageja volitusi lepingute Lk 3 / 5
2-12-14679 lõpetamise kokkulepete sõlmimiseks. Kostja väidetud lepingu lõpetamise kõne järel jätkas hageja kostjale teenuse eest arvete saatmist. Seega kostja pidi hiljemalt 01.11.2009 arve saamisel aru saama, et lepingut ei ole lõpetatud. Lepingu punkti 6.1. järgi tuleb pretensioonid vastaspoolele esitada mitte hiljem kui 5 kalendripäeva jooksul nende tekkimise hetkest. Kostja seaduslik esindaja pärast lepingu väidetavat ülesütlemist esitatud arvete kohta hagejale pretensioone ei esitanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja poolt lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täitmata ning lepingu väidetav suuline ülesütlemine ei ole kehtiv.
6.Lisaks ei ole täidetud ka lepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja, et hageja arvetel näidatud hooldustasu ei vasta kokkulepitule: lepingus kokkulepitud 150 krooni asemel nõutakse hagi aluseks olevatel arvetel 200 krooni tasumist. Hageja on kohtule esitanud 21.05.2008 kostjale adresseeritud teate lepingutasu suurendamise kohta alates 01.07.2008. Kostja esindaja eitas teate saamist, kuid kinnitas, et teatel märgitud aadress Tööstuse 7 Audrus on kostja tegelik postiaadress. Vaidlust ei ole, et alates 01.07.2008 on hageja esitanud kostjale arveid suurendatud teenustasuga ning kostja on kuni 2009.a novembrikuuni need arved pretensioone esitamata tasunud. VÕS § 6 lg 1 kohustab võlasuhte pooli käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Samuti sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohustuse toimida õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel heas usus. Kostja vastuoluline käitumine –kostja rohkem kui aasta jooksul tasub kõrgemat lepingutasu ja esitab tasu suurusele vastuväite alles võlgnevuse nõudmisel – ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja tuginemine lepingu muutmise kirjaliku kokkuleppe puudumisele välistab antud juhul VÕS § 13 lg 3, sest kostja on konkludentselt (arvete tasumise kui kaudse tahteavaldusega) nõustunud lepingutasu suurendamisega. 21.05.2008 hageja kirjalik teade lepingu muutmise kohta ja sellele lisatud lepingu lisa on edastatud kostja postiaadressile. Teates hageja palub lepingu lisa allkirjastada ja hagejale tagastada 10 päeva jooksul ning teatab, et kostja mittevastamist loeb hageja nõusolekuks. Samuti oli lepingutasu suurendamine nähtav arvetelt.
7.Kostja seadusliku esindaja väited selle kohta, et ta ei olnud ise arvete suurendamisest teadlik, sest arved tasus raamatupidaja automaatselt, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. TsÜS § 133 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et kostjale kui juriidilisele isikule ja kostja juhatuse liikmele loetakse teadaolevaks need asjaolud, mida teab kostja kohustuste täitmiseks ülekandeid tegev raamatupidaja. Hagejal oli lepingu punkti 4.4. alusel õigus ühepoolselt teenuse hinda suurendada. Kostja nimel tasuti hageja esitatud arveid ning küsimus sellest, kas ka kostja seaduslik esindaja oli arvete tegelikust sisust ja suuremast teenustasust teadlik või jätkas raamatupidaja suuremate arvete maksmist omaalgatuslikult, omab tähtsust üksnes kostja ja tema töötajate vahelistes suhetes. Hageja võis kostja käitumisest (arvete tasumise jätkamisest) järeldada, et kostja on lepingutasu suurendamisega nõustunud.
8.Kohtu hinnangul ei andnud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust kostja väide, et hageja esitas talle arveid väljakutsete eest, kuigi leping oli täisteenuse peale ja kostja esindaja teada sisaldusid kõik väljakutsed igakuises teenustasus. Kostja esindaja ärakuulamisel selgitas, et väljakutsetel, mille eest arved esitati, sissemurdmisi ei tuvastatud. Ühel korral oli murdu välisukse link ning teisel korral ruumide läbiotsimisel nähti hiirt, kelle liikumine ruumis võis alarmi käivitada. Lepingu punkti 4.2. teises lõigus on ette nähtud, et tellija (kostja) tasub täitjale (hagejale) patrullekipaaži iga väljasõidu eest vastavalt täitja hinnakirjale, kui väljasõidu põhjustas tellija hooletus häiresüsteemi käsitsemisel, seadmete rike, loomade tegevus valveobjektil vms. Seega ei ole õiged kostja esindaja väited, et kõik patrullekipaaži väljasõidud sisaldusid lepingutasus. Kostja seaduslik esindaja kannab riski, kui ta lepingu tekstiga enne selle allkirjastamist põhjalikult ei tutvunud ning viidatud lepingupunktist teadlik ei ole, nagu ta ärakuulamisel väitis. Väidetav teadmatus ei anna alust 3 aastat hiljem lepingut erakorraliselt üles öelda. Lk 4 / 5
2-12-14679
9.Eeltoodu alusel oli hagi aluseks olev turvateenuse leping kehtiv kuni selle hageja poolt 27.01.2010 kostja võlgnevuse tõttu ülesütlemiseni ning kostjal puudub õigustus oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. Leping tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 2). Vaidlusaluste arvete tasumise tähtpäevad on möödunud, lõppenud on ka võlgnevuse tasumiseks kostjale täiendavalt antud tähtaeg. VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kohustust rikkunud kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist. Hageja nõue on põhivõla osas põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
10.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause võimaldavad hagejal nõuda kostjalt raha maksmisega viivitamise eest viivist lepingus sätestatud määras. Viivisemääraks on pooled lepingu punktis 4.1. kokku leppinud 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole viivisemäärale ega hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Hageja on heas usus tegutsedes vähendanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisesummat ning nõuab kostjalt viivist üksnes põhivõla ulatuses. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on mõistlik ning tuleb rahuldada. Seega kohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus määrab käesoleva otsusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on kohtukuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv (63,91 €) ja kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluse kulud (riigilõiv 47,93 € ning dokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise tasu 15,30 €). Nimetatud kulud kuuluvad TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning § 144 p-de 5 ja 7 alusel menetluskulude hulka, mis kostjal tuleb hagejale vastavalt menetluskulude jaotusel hüvitada. Hageja on kulu kandmist hagiavaldusele lisatud maksekorraldustega tõendanud. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 127,14 €.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Lk 5 / 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.