Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-12-23397 peale apellatsioonkaebus. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot vastavalt TsMS § 142 lg 1 ja 2. Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline kavatseb esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, peab taotlus olema esitatud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui menetlusosaline kavatseb esitada kaja, peab taotlus olema esitatud 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamine toimub üksnes siis, kui pool teatab, et soovib esitada apellatsioonkaebuse või kaja menetluse taastamiseks. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, mille alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli kohtusse esitatud enne 01.07.2012, hagiavaldus oli aga kohtule esitatud pärast 01.07.2012 (pärast tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja riigilõivuseaduse muutmist). Enne 01.07.2012 kehtinud TsMS § 124 lg 1 ls 1 alusel raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Sama seaduse § 133 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Kuna avaldus oli esitatud kohtusse enne 01.07.2012, tuleb hagihinda arvestada vana TsMS järgi. Seega on antud tsiviilasjas hagihinnaks 703,03 eurot (viiviseid ei arvestata hagihinna sisse). 2(2)

2-12-23397 Hagiavaldus oli kohtusse esitatud aga pärast 01.07.2012, mistõttu riigilõivu tuleb võtta uue riigilõivuseaduse (RLS) alusel. Alates 01.07.2012 hakkanud kehtima RLS Lisa 1 kohaselt on hagilt hinnaga kuni 750 eurot riigilõiv 100 eurot, kui esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, ning 125 eurot, kui hagi esitatakse muul viisil. Antud hagiavaldus oli esitatud elektrooniliselt ning hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 127,93 eurot. TsMS § 162 lg 5 kohaselt kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv summas 100 eurot ning riigilõiv summas 25 eurot jätta hageja enda kanda. Enam makstud riigilõiv on hagejal võimalik tagasi saada, esitades vastavasisulise taotluse kohtule. Hageja esitas menetluskulude nimekiri, mille kohaselt on tema kandnud õigusabikulud summas 468,99 eurot (koos käibemaksuga): 1. Kiirmenetluse läbiviimine – 52,07 eurot; 2. Riigilõiv kiirmenetluse eest – 47,93 eurot; 3. Hagimenetluses juriidilise abi osutamine – 232,14 eurot; 4. Hagimenetluses tasutud täiendab riigilõiv summas 80 eurot. Taotlusele on lisatud ka õigusabikulude kalkulatsioon, mille kohaselt olid hagejale osutatud järgmised teenused: kliendiga nõupidamine; maksekäsu kiirmenetluse dokumentide ülevaatus; maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine; nõude analüüs hagiavalduse koostamiseks; hagiavalduse koostamine ja esitamine; kohtule taotluse koostamine ja esitamine. TsMS § 175 lg 1 ls 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 6 alusel menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ei ole põhjendatud hageja taotlus menetluskuludelt käibemaksu väljamõistmine kostjalt. Kohus tuvastas, et hageja on käibemaksukohuslane ning seega on tal võimalik tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna arvestada. Teiseks kohus on seisukohal, et õigusabikulude summa ei ole põhjendatud, arvestades hagi keerukust. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirja koostamise eest tasu nõudmine ei ole põhjendatud. Kohus vähendab õigusabikulude summa selle võrra. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks õigusabikulud summas 257,86 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm Kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.