11.12.2012 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-10-65500
Tsiviilasja hind
15 590,59 eurot
Tsiviilasi
Swedbank Liisind AS-i hagi GM vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn; e-post: [email protected]) Kostja GM(isikukood XXX, viibimiskoht XXX)
Asja läbivaatamine
03.04.2012 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Külli Reinfeld ja kostja GM
Menetlusosalised ja nende
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista GM Swedbank Liising AS-i kasuks 12 412,42 eurot, millest põhivõlg on 12 356,81 eurot ja viivised 55,61 eurot.
3.Välja mõista GM Swedbank Liising AS-i kasuks viivist 7% põhivõlast aastas alates 23.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui on põhivõlg.
4.Käesoleva kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et 07.04.2011 Harju Maakohtu tagaseljaotsusega (käesolevas tsiviilasjas) on solidaarvõlgnikuna IS Swedbank Liisingu AS-ilt välja mõistetud 15 590,59 eurot ning viivis põhivõlalt 7% aastas alates 23.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti on tagaseljaotsega solidaarvõlgnikult IS Swedbank AS-i kasuks välja mõistetud menetluskulu
1597,79 eurot ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta Swedbank Liising AS-i menetluskuludest 79 % GM kanda ja 21 % Swedbank Liising AS-i enda kanda.
6.Jätta GM menetluskuludest 21 % tema enda kanda ja 79 % Swedbank Liising AS-i kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 1.Hageja esitas 21.12.2010 hagiavalduse põhivõlgniku GM ja käendaja IS vastu 243 939,72 krooni ning viivise protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 7% aastas. Hageja nõue tuleneb GM vastu hageja ja GM vahel 05.06.2007 sõlmitud sõiduauto liisingulepingust. IS vastu tuleneb hageja nõue hageja ja ISvahel 05.06.2007 sõlmitud käenduslepingust, millega IS võttis kohustuse tagada solidaarselt GM sõiduauto liisingulepingu kohane ja täielik täitmine.
2.07.04.2011 tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus Swedbank Liising AS-i hagi ja mõistis GM ja IS solidaarselt välja Swedbank Liising AS-i kasuks 15 590,59 eurot ja viivised 7% põhivõlalt aastas alates 23.12.2010 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti mõistis kohus kostjatelt solidaarselt välja menetluskulu summas 1597,79 eurot Swedbank Liising AS-i kasuks.
3.06.05.2011 esitas GM Tallinna Ringkonnakohtule tsiviilasjas teate ja kaebuse.
4.17.05.2011 keeldus Tallinna Ringkonnakohus GM apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning selgitas kaja esitamise võimalust.
5.06.06.2011 esitas GM tsiviilasjas kaja. 6.15.06.2011 keeldus Harju Maakohus GM kaja menetlusse võtmisest. 7.GMesitas 28.06.2011 määruskaebuse Harju Maakohtu 15.06.2011 määrusele, millega keelduti kaja menetlusse võtmisest. 8.07.09.2011 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus GM määruskaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 15.06.2011 määruse, millega keelduti GM06.06.2011 kaja menetlusse võtmisest.
9.22.11.2011 määrusega võttis Harju Maakohus GM 06.06.2011 kaja menetlusse ja taastas tsiviilasja menetluse G.M suhtes. Määruse kohaselt jäi kostja I.S suhtes tagaseljaotsus kehtima.
10.13.12.2011 kirjas selgitas maakohus I.S täitemenetluse jätkumist.
suhtes tagaseljaotsuse jõustumist ning
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
11.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.06.2007 liisingulepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto BMW 735l, 3.6, ehitusaasta 2001. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma sõiduki lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (s.h intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. 05.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped, mille punkti 2 kohaselt kohustus kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel.
12.Kostja rikkus lepingust, kindlustuslepetest ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu, kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustus- ja kaskokindlustusmaksed. Kostja ei ole tasunud arveid kokku summas 5369,14 eurot (84008,85 krooni). Hageja tasus kindlustusandjale kindlustusmakseid summas 97,40 eurot (1524 krooni), mille kostja kohustus tasuma tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 6.3.2.
13.Hageja on arvestanud tähtaegselt tasumata põhiosalt võlgnevuse viivist 7% aastas kokku summas 55,61 eurot (870,11 krooni). 20.04.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja võlgnevust hagejale ei tasunud, mistõttu luges hageja võlgnevuse tõttu lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2. alusel erakorraliselt üles öelduks. 14.Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5 andma lepingu esemeks oleva vara valduse hagejale üle. Kuna kostja vara ei tagastanud, pöördus hageja vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ R poole. Vara valdus taastati 16.07.2009. 15.Liisingueseme üleandmisel fikseeriti sõiduki visuaalsel vaatlusel ilmnenud puudused. Hageja andis vara võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-ile. Liisinguese suunati müüki 24.08.2009 hinnaga 145 000 krooni (9267,19 eurot) ilma käibemaksuta. Sõidukile tehti
remondipakkumine summas 10 529 krooni (672,93 eurot), mis ilmselgelt vähendas liisingueseme turuväärtust. Liisinguese võõrandati 137 750 krooniga (8803,83 euroga). Hageja leiab, et liisingueseme võõrandamisest saadu vastas selle tegelikule turuväärtusele, arvestades seejuures sõidukil esinenud puuduseid. Liisingueseme võõrandamisest saadu oli ka liisingueseme tagastamise hetke väärtus, kuna liisingueseme tagastamise hetke ning võõrandamise aja vahe oli veidi enam kui üks kuu. Hageja on seisukohal, et sõiduki hinda mõjutas asjaolu, et sõiduk vajas remonti 10 529 krooni (672,93 euro) ulatuses ning remonti vajava sõiduki väärtus on madalam võrreldes remonti mitte vajava sõiduki väärtusega. Hinda mõjutasid muuhulgas järgmised puudused - puudus BMW märk, raadio ei töötanud, esiklaasil oli täke, vahetamist vajasid esiõõtsad. Hageja leiab, et eriti avaldab remondivajadus mõju nn luksusklassi sõidukitele. Liisinguese õnnestus hagejal võõrandada 137 750 krooniga (8803,83 euroga) s.o kõigest 7250 krooni madalama hinnaga võrreldes esialgsest müüki suunamise hinnast. Hageja leiab, et vaidlusaluse sõiduki turuhinda vähendasid ka sõiduki suur läbisõit (253 038 km) ning teise süütevõtme ja puldi puudumine.
16.OÜ R ja SA AS esitasid hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 11 758,63 krooni (751,51 eurot), mille hageja tasus.
17.Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 381 689,72 krooni (24 394,42 eurot), mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 283 528,13 krooni (18 120,75 eurot), debitoorsest võlgnevusest summas 84 008,85 krooni (5369,14 eurot), vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest 11 758,63 krooni (751,51 eurot), kindlustusmaksete võlgnevusest 1524 krooni (97,40 eurot) ja viivismaksete võlgnevusest 870,11 krooni (55,61 eurot). Vara realiseeriti hinnaga 137 750 krooni (8803,83 eurot). Seega on kostjal kohustus hüvitada hagejale 15 590,59 eurot (243 939,72 krooni).
18.01.10.2009 saadetud kirjas teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest ning palus kostjal tasuda kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused. Kostja võlgnevusi ei tasunud ega võtnud hagejaga ka võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja 15 590,59 eurot ja viivise 7% võlgnevuselt aastas alates 23.12.2010 kuni võlgnevuse tasumiseni.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista 243 939,72 krooni (15 590,59 eurot) ja viivise 7% aastas protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 03.04.2012 täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 14 328,77 eurot ja viivis viivise 7% aastas protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited hagile
20.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt tagastati vara hagejale 16.07.2009. Vara vastuvõtmisel ei olnud hageja volitatud esindajal mingisuguseid pretensioone. Enne lepingu lõppemist oli poolte vahel kokkulepe, et kui kostjal tekivad finantsprobleemid, siis tagastab ta vara hagejale ning see tuleb lugeda vara jääkväärtuseks. Lepingu lõppemisel jäi hagejale vara omandiõigus, lisaks oli ta omandanud tasutud väljaostumaksed. Kostja leiab, et hagejale tagastatud vara väärtus oli sama mis lepingu jääkväärtus. Seega kostja nõustub üksnes 31.12.2008 – 16.07.2009.a tasumata jäänud graafikujärgsete summade võlgnevusega. Lisaks ei nähtu hageja nõudest, millised summad sisaldavad käibemaksu ja millised mitte. Kostja leiab, et hageja on müünud sõiduki turuhinnast kaks korda madalamalt. 03.04.2012 kohtuistungil kostja tunnistas, et debitoorse võlgnevuse summa on 84 008,85 krooni (5369,14 eurot).
21.03.04.2012 kohtuistungil kostja tunnistas, et vara jääkmaksumus on 283 528,13 krooni (18 120,75 eurot) ja kindlustusmaksete võlgnevus 1524 krooni (97,40 eurot). Samuti ei vaielnud kostja vastu viivisenõudele 870,11 kroonile (55,61 eurole). Kostja vaidles vastu debitoorse võlgnevuse summale 84 008,85 krooni (5369,14 eurot) ning vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludele 11 758,63 krooni (751,51 eurot). Kostja hinnangul oli debitoorse võlgnevuse suurus umbes 75 000 krooni. Kostja leiab, et sõiduki hinna määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et vaidlusalune sõiduk osteti 15.06.2007 hinnaga 30358 eurot ning sellel olid kõik luksusklassi auto lisad, kuid müüdi 2009 aastal 8803 euroga s.t hind vähenes 70 % võrra. Kostja on seisukohal, et hageja poolt märgitud puudused võisid tuua kaasa hinnalanguse summas 300 krooni. Lisaks tuleb kostja hinnangul arvestada, et vaidlusalust sõidukit hakati tootma 2001 aastal, kuid müüki tulid 2002 aastal. 2001 aasta detsembris müüdi väike osa sõidukitest ja automüügi portaalides märgitakse sõiduki väljelaskeaastana tavaliselt 2002. Kostja leidis, et vaidlusaluse mudeli keskmine turuhind võis olla 240 000-250 000 krooni (15 338,79 - 15977,91 eurot). Vaidlusaluse sõiduki hind isegi 280 000 – 290 000 krooni (17 895,26 – 18 534,38 eurot), kuna see oli heas seisukorras. Kostja nõustus, et hageja nõutud tagastamise kulud (OÜ R arve) ja sõiduki müügi tasu on põhjendatud. Kohtu põhjendused
22.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: * hageja ja GM sõlmisid 05.06.2007 järelmaksuga müügilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto BMW 735l, 3.6, ehitusaasta 2001 (t.lk 8-19); * hageja ja GM sõlmisid 05.06.2007 seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped, mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks GM ja soodustatud isikuks hageja (t.lk 20-23); * G M tagastas sõiduki OÜ-le R 16.07.2009 (t.lk 46-47); * sõiduki jääkmaksumus oli 283 528,13 krooni (18 120,75 eurot) ja kindlustusmaksete võlgnevus 1524 krooni (97,40 eurot) (t.lk 209 pöördel), tagastamise ja vahendamise kulud 11 758,63 krooni (751,51 eurot) (t.lk 210). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja müüs liisingulepingu esemeks oleva vara alla turuhinna. Kostja vaidles vastu ka debitoorse võlgnevuse summale 84 008,85 krooni (5369,14 eurot).
23.Sõiduki turuväärtus VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lõikes 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Hageja väidetel suunas ta sõiduki BMW 735l, 3.6 2009 aasta juulis müüki 9 267,19 euroga (t.lk 228). Vara realiseeriti 8803,83 euroga, mis tuleb hageja hinnangul lugeda turuväärtuseks (t.lk 159 pöördel). Kostja leiab, et konkreetse vaidlusaluse sõiduki harilikuks väärtuseks ehk turuhinnaks 2009 aasta suvel võis olla 17 895,26 – 18 534,38 eurot, kuna sõiduk oli kõigi võimalike lisadega. Kostja tunnistas, et keskmine turuhind sarnastel sõidukitel vaidlusalusel perioodil võis olla 14 000 – 15 000 eurot (t.lk 210).
Kohus on seisukohal, tulenevalt hageja ja kostja esitatud automüügiportaali www.auto24.ee kuulutustest (t.lk 164-168, 187-189, 191, 204-208, 214-218, 233-253) ning asjaolust, et hagejal õnnestus vaidlusalune vara realiseerida veidi enam kui ühe kuu jooksul (sõiduki lühike realiseerimisaeg võib näidata, et sõiduki müügihind oli liiga madal), tuleb lugeda vara väärtuseks 11 982 eurot. Nimetatut kinnitab ka hageja hinnapäring (t.lk 187). Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusaluse sõiduki turuhinna määramisel ja teiste sõidukitega võrdlemisel tuleb arvestada vaidlusaluse sõiduki suur läbisõitu (253 038 km) ning teise süütevõtme ja puldi puudumine. Samuti mõningate remonttööde vajadust. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja märgitud remonttööd mõjutasid vaidlusaluse sõiduki müügihinda nii palju, et see tingis sõiduki müümise 8803,83 euroga. Seega müüs hageja kostja poolt tagastatud liisingueseme alla turuhinna, mis on aga hageja äririsk, mille eest kostja vastutama ei pea. Hageja müüs vara 3178,17 eurot odavamalt.
24.Kosja võlgnetav summa Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus VÕS § 361 sätestatust, mille kohaselt on liisinguvõtjal kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest tasu, VÕS § 76 sätestatust, mille kohaselt tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule, lepingule või seadusele, VÕS § 101 lg 1 p 4-st, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral lepingu erakorraliselt üles öelda ning VÕS § 367 sätestatust, milles sätestatakse liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et tulenevalt sellest, et GM ja hageja vahel oli sõlmitud 05.06.2007 liisinguleping, mille esemeks oli sõiduk BMW 735l, 3.6, ehitusaasta 2001, nimetatud leping oli poolte vahel kehtiv kuni 20.04.2009, mil liisinguandja liisinguvõtjale lepingu üles ütles oli GM vastavalt VÕS § 361 ja 76 sätestatule kohustus maksta liisingueseme kasutamise eest liisinguandjale tasu. Lepingu üldtingimuste punkti 1.3 (t.lk 13) kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi. Intressi määr oli sätestatud lepingu punktis 2.1 (t.lk 8). 03.04.2012 kohtuistungil kostja tunnistas, et debitoorse võlgnevuse summa on 84 008,85 krooni (5369,14 eurot), kuid 03.04.2012 kohtuistungil leidis kostja, et võlgnevuse summa võis olla umbes 75 000 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud arvetega (t.lk 24-36) on tõendatud, et GM on jätnud tasuma liisinguandjale maksed perioodil detsember 2008 – mai 2009. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud debitoorse võlgnevuse. Kohtu poolt välja nõutud kostja arvelduskonto väljavõttest (t.lk 259-276) ei nähtu, et kostja oleks vaidlusalusel perioodil liisingumakseid teostanud. Täiendavaid tõendeid kostja ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostja vastu debitoorse võlgnevuse (sisaldab põhiosamakseid, intressimakseid ja kaskokindlustusmakseid) osas summas 84 008,85 krooni (5369,14 eurot). Kostja ei ole vaidlustanud sõiduki jääkmaksumust, mis oli 283 528,13 krooni (18 120,75 eurot) ja kindlustusmaksete võlgnevuse suurust 1524 krooni (97,40 eurot) (t.lk 209 pöördel). Samuti nõustus kostja vaidlustas vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud 11 758,63 krooni (751,51 eurot). Seega on põhjendatud hageja nõue kostja vastu jääkmaksumuse 283528,13 krooni (18 120,75 euro), kindlustusmaksete võlgnevuse 1524 krooni (97,40 euro) ja vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulude 11 758,63 krooni (751,51 euro) osas. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjalt väljamõistetava summa arvutamisel tuleb arvestada hageja poolt sõiduki müümisega ja sõiduki tagasisaamisega kantud kulu summas 751,51 eurot (11 758,63 krooni) mis seisneb sõiduki realiseerimise vahendustasus, mille hageja maksis AS6
le SA ja auto tehnilise ülevaatuse tegemise tasus enne auto müümist ning tagasisaamise kulu, mille hageja maksis OÜ-le R . Nimetatud kulud on VÕS § 367 lg 4 tähenduses liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulud, mis seisnevad näiteks liisingueseme hoidmise kulus, liisingueseme müügikõlbulikuks seadmise kulus vmt, sest liisinguandja tegevus on reeglina suunatud sõidukite võõrandamisele, mille liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu . Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-112-06 p-s 9 asunud ka Riigikohus. Kostja ei vaielnud nimetatud kulutustele vastu. Kõige eeltoodu alusel moodustab kostja põhivõlg hageja ees summa 12 412,42 eurot (jääkmaksumus 18 120,75 eurot + debitoorne võlgnevus summas 5369,14 eurot + vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud 751,51 eurot + kindlustusmaksete võlgnevus 97,40 eurot + viivisemaksete võlgnevus 55,61 eurot = 24 394,42 eurot; 24 394,42 – vara turuväärtus 11 982 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
24.Viivis Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist tähtaegselt tasumata kohustuste eest 7 % aastas, sest sellise viivise suuruse leppisid pooled kokku liisingulepingu p-s 5.1. Hagi esitamise ajal moodustas viivis summa 55,61 eurot, selle üle pooled ei vaidle. Tulenevalt TsMS § 367 sätestatust võib hageja viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et seda tuleb piirata põhivõla suurusega.
25.Täitmine Käesoleva kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et 07.04.2011 Harju Maakohtu tagaseljaotsusega (käesolevas tsiviilasjas) on solidaarvõlgnikuna IS Swedbank Liisingu AS-ilt välja mõistetud 15 590,59 eurot ning viivis põhivõlalt 7% aastas alates 23.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti on tagaseljaotsega solidaarvõlgnikult IS Swedbank AS-i kasuks välja mõistetud menetluskulu 1597,79 eurot ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
26.Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi 79 % ulatuses, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 79 % ulatuses kostja kanda ja 21 % ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud 21 % ulatuses hageja kanda ja 79 % ulatuses kostja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
27.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu oli 15 590,59 eurot, ongi see tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas.
Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.