lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-36631/25

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 07.12.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-12-36631/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1048
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2012, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-36631

Tsiviilasi

OÜ Preesi hagi Ermo Sepa talu vastu asja võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. oktoobri 2012 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ermo Sepa talu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Ermo Sepa talu (RK: 10145931) Puududtatud isik (hageja): OÜ Preesi (RK: 10878130), volitatud esindaja Kaili Siilak

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus

Jätta Ermo Sepa talu määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 2. oktoobri 2012 määrus muutmata. Menetluskulud jätta Ermo Sepa talu kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1.OÜ Preesi esitas Ermo Sepa talu vastu hagi teraviljakombaini võõrast ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja nõuda teraviljakombain John Deere 9640i WTS (reg.märk XXXXXX ) ja kohustada andma asja otsene valdus üle hagejale. Hageja palus hagi tagamise korras reguleerida vaidlusalust õigussuhet, kohustades kostjat viivitamatult andma teraviljakombain John Deere 9640i WTS (reg. märk XXXXXX ) üle OÜ-le Preesi.

Hagi tagamise avalduse kohaselt on hageja kõnealuse teraviljakombaini vastutav kasutaja AS-iga Nordea Finance Estonia sõlmitud liisingulepingu alusel. Kombain on olnud kostja otseses valduses, kuid alates 22. augustist 2012 on kostja valdus ebaseaduslik. Kostja ei täitnud kombaini kasutamise jätkamise eelduseks olevaid kohustusi, sh jättis tasumata kasutusteenuse tasu. Hageja on kostja senist suhtumist arvestades veendunud, et ilma kohtu vahenduseta hagejale kombaini üle ei anta. Hagejal ei ole kombaini valdamise ja kasutamise võimatusest tuleneva kahju ärahoidmiseks muud võimalust, kui nõuda kostja viivitamatut kohustamist kombaini hagejale üleandmiseks kombaini sihipärase kasutamise eesmärgil. Ilma vaidlusaluse õigussuhte reguleerimiseta tekib hagejale kohtumenetluse kestel oluline kahju. Hagejal puudub kostja tegevuse tõttu tema poolt liisingusse võetud kombaini kasutamise võimalus viljakoristuse ajal. Kuna kostja on oma tegevusega kinnitanud, et ei ole huvitatud viljakombaini õiguspärase kasutuse jätkumisest, on hageja planeerinud viljakombaini kolmandate isikute kasutusse andmist. Vilja koristamata jätmisel hävib hageja poolt hooldataval 30 hektaril ca 90 tonni vilja, mille turuväärtus on kokku suurusjärgus 18 000 eurot ja 8 hektaril 20 tonni rapsi, mille turuväärtus on suurusjärgus 11 000 eurot. Seega on hageja potentsiaalne kahju hagi tagamata jätmisel ainuüksi häviva vilja tõttu 29 000 eurot. Samuti tuleb arvestada hagejale liisingulepingust tuleneva vastutuse tõttu tekkiva kahjuga. Kostja õigusvastase tegevuse tõttu ei ole hagejal hetkel isegi võimalik kontrollida vara seisundit, rääkimata selle hävimise või kahjustumise vältimiseks abinõude kasutusele võtmisest. Järelikult võib kostja õigusvastase tegevuse tulemusel tekkida hagejal märkimisväärne kahju ka teraviljakombaini väärtuse ulatuses, mis on vähemalt 50 000 eurot. Hagi tagamise abinõu on kohane, lähtudes hagi esemest ja võttes arvesse hagi tagamata jätmisel hagejale tekkivat võimalikku kahju, mille hüvitamine on vähetõenäoline. Arvestades, et hageja taotleb temale liisingulepingu kohaselt kuuluva asja üleandmist, mille valdamiseks puudub kostjal käesoleval ajal mistahes õiguslik alus, ei saa hageja nõuet asja üleandmiseks kohtuvaidluse ajaks pidada kostjat mingil viisil koormavaks.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
2.Viru Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2012 määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat hageja hagi tagamise korras viivitamatult andma teraviljakombain John Deere 9640i WTS (reg. märk XXXXXX ) üle OÜ-le Preesi. Määruse põhjendustes leidis kohus, et antud juhul on hageja põhistanud vajaduse hagi tagamiseks ehk kõnealuse teraviljakombaini valduse üleandmise kohustamiseks. Hagi tagamata jätmisel tekib hagejale arvestatav kahju, mille hilisem hüvitamine kostja poolt ei ole tõenäoline. Kohustus kombain üle anda ei ole kostjat liigselt koormav abinõu ning arvestades hageja õigustatud huvisid ning asjaolusid on hageja taotlus hagi tagamiseks põhjendatud. Kohus selgitas, et kui kostja kombaini valdust vabatahtlikult hagejale üle ei anna, võib hageja pöörduda kohtutäituri poole.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3.Kostja esitas Viru maakohtu 2. oktoobri 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on vastavalt Riigikohtu seisukohale otsuses nr 3-2-1-48-04 hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse täitmise võimaluse tagamine. Käesoleval juhul on kohus aga sisuliselt lahendanud hagiavalduses esitatud nõude; 2) jääb arusaamatuks, millistele asjaoludele tuginedes on kohus asunud seisukohale, et hagi tagamata jätmisel tekib vastustajale arvestatav kahju, mille hilisem hüvitamine kostja poolt ei ole tõenäoline. Ka kaebuse esitajale on tekitatud kahju kuna teraviljakombaini tagastamisega vastustajale jäi kaebuse esitajal koristamata ca 100 ha teravilja ja 30 ha rapsi; 3) oli kombain määruskaebuse esitaja seaduslikus valduses. Määruskaebuse esitaja ja vastustaja kuuluvad ühte masinaühistusse. Vastustajal oli võimalus PRIA-toetuseid kasutades

soodsalt omandada teraviljakombain, kuid puudus raha liisingumaksete tasumiseks. Seega leppisid määruskaebuse esitaja ja vastustaja kokku, et vastustaja annab kombaini kaebuse esitaja valdusesse, kaebuse esitaja hakkab läbi vastustaja maksma liisingumakseid ning pärast liisinglepingu lõppemist saab vastustaja teraviljakombaini omanikuks. Kaebuse esitaja tasus vastustajale liisingumakseid selle aasta suveni, millal vastustaja hakkas ootamatult nõudma teraviljakombaini tagastamist ning väitma, et sellist kokkulepet ei ole kunagi olnud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

4.OÜ Preesi vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus hagi tagamise määrusega lahendanud nõuet sisuliselt. Tegemist on pooltevahelise õigussuhte esialgse reguleerimisega kohtumenetluse ajaks TsMS § 377 lg 2 mõttes; 2) oli hagejale hagi tagamata jätmisest tekkiv kahju piisavalt põhistatud ning hagi tagamine õigustatud; 3) on kostja väited kokkuleppe kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole liisingumakseid üldse tasunud, mistõttu on arusaamatu tema seisukoht teraviljakombaini omandamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et Ermo Sepa talu määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
2.oktoobri 2012 määrus hagi tagamiseks muutmata. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et olukorras, kus hagejaks on liisinguvõtja, kellel puudub valdus liisinguesemele, tuleb hagi tagamiseks TsMS § 377 lg 2 alusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Maakohtu määrus hagi tagamiseks on ka täidetud ning hagejale on kombaini valdus üle antud. Nimetatu ei tähenda, et maakohus oleks juba lahendanud hagi sisuliselt. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus TsMS § 377 lg 2 alusel hagi tagamise abinõuna reguleerinud vaidlusalust õigussuhet. Maakohtu määruse põhjendustest ei selgu täpselt, millist õigussuhet on kohus reguleerinud. Samuti ei ole reguleeritavat õigussuhet selgelt nimetatud ka hagi tagamise taotluses. Ringkonnakohus leiab, et hagis esitatud asjaoludest tulenevalt on maakohus hagi tagamisega reguleerinud esialgselt poolte vahelist suhet, kus on vaidluse all kostja õigus vallata hageja poolt liisitud vallasasja. Nimetatud põhjenduste puudumine ei ole aga maakohut viinud lõpptulemusena valele järeldusele, mistõttu puudub alus Viru Maakohtu 2. oktoobri 2012 määruse muutmiseks.
8.Hageja on määranud hagi hinnaks 50 000 eurot ja on tasunud nimetatud hinnalt ka riigilõivu. Määruskaebuse esitaja ei ole hagihinna osas vastuväiteid esitanud. Kuna tagatava hagi hind ei ületa 63 900 eurot, siis ei ole käesolev määrus TsMS § 390 lg 1 ja § 696 lg 1 kohaselt edasikaevatav.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja