29. oktoober 2012. a, Tallinn, kell 14:00 kohtu kantselei kaudu
Täiendava otsuse tegemise aeg
7. detsember 2012. a
Tsiviilasja number
2-12-26166
Tsiviilasi
VOÜ hagi Osaühingu N vastu 1 284,24 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2 242,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VOÜ, registrikood xxx, asukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: Reeli Lind, e-post [email protected] Kostja: Osaühing N, registrikood xx, asukoht xxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaana Nõgisto, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Korraldaval kohtuistungil 19. septembril 2012 ja seejärel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostjalt Osaühing N (registrikood xxx) hageja VOÜ (registrikood xxx) kasuks välja 1 370,56 eurot (sh põhivõlg 1 265,76 eurot ja 6. juuli 2011 seisuga viivis 104,80 eurot). Mõista kostjalt Osaühing N hageja VOÜ kasuks välja viivis põhivõla 1 265,76 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 7. juulist 2011 kuni põhivõla tasumiseni, aga kokku mitte enam kui 1 160,96 eurot. Jätta rahuldamata hagi põhivõla 18,48 eurot ja 6. juuli 2011 seisuga viivise 384,50 eurot väljamõistmiseks, samuti edasiulatuva viivise väljamõistmiseks eespool punktis 2 märgitud määra ja piirsummat ületavas osas. Rahuldada kostja 17. augusti 2012 taotlus kostja vastusele lisatud tõendi vastuvõtmiseks ja hageja 2. oktoobri 2012 taotlused hageja täiendavale arvamusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
6.1.Panna menetluskuludest maakohtus 77 % kostja kanda ja 23 % hageja
2-12-26166
kanda. Mõista kostjalt Osaühing N hageja VOÜ kasuks välja menetluskulud summas 446,60 eurot (sh osaline riigilõivu hüvitis summas 154 eurot ja osaline menetluskulude hüvitis summas 292,60 eurot).
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates käesoleva täiendava otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamiseeesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Käesolevaga kohus täiendab kostja taotlusel täiendatavat 29. oktoobri 2012. aasta otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kohus lahendab otsuse täiendamise kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.
MENETLUSE KÄIK
1.VOÜ (edaspidi „hageja“) esitas 6. juulil 2012 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse Osaühingu N (edaspidi „kostja“) vastu võla 1 284,24 eurot, viiviste 489,30 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 30. juuli 2012 määrusega ja toimetas hagi kostjale kätte. Kostja vastas 17. augustil 2012. Hageja esitas 28. augustil 2012 oma arvamuse.
3.Kohus pidas 19. septembril 2012 korraldava istungi, kuhu kostja ei ilmunud. Kostja teatas enne istungit kohtule, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ka hageja nõustus korraldaval istungil menetluse jätkumisega kirjalikult. Kohtu määratud tähtaja jooksul esitas hageja täiendavaid tõendeid ja kostja täiendava vastuse.
4.Kohus tegi 29. oktoobril 2012 avalikult teatavaks kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata (edaspidi „täiendatav otsus“).
5.Kostja esitas 9. novembril 2012 kohtule taotluse täiendatava otsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga.
2 (5)
2-12-26166
POOLTE NÕUDED JA VÄITED
6.Hageja nõuab kostjalt põhivõla 1 284,24 eurot ja viivise 489,30 eurot, samuti põhivõlalt edasiulatuva viivise maksmist alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni määraga 0,1% päevas eest. Hagi alusena märgib hageja järgmist: − kostja tellis A AS-lt (edaspidi „A“) pinnaseläbindustööd. A kohustus kostjale nimetatud tööd tegema ja kostja kohustus tasuma tööde eest vastavalt Ai esitatud arvele. Tööde teostamise kohta on A ja kostja allkirjastanud 30. mail 2011 pinnaseläbindustööde üleandmise-vastuvõtmise akti; − A esitas kostjale osutatud teenuste eest 31. mail 2011 arve nr 2110240, mille alusel oli kostja kohustatud arvel märgitud tähtajaks (21. juuni 2011) tasuma teenuste eest koos käibemaksuga 1 284,24 eurot. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja jättis arve tasumata; − A loovutas 4. novembril 2011 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõuete tasumist.
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − A tellitud töö eest tasumine pidi toimuma tasaarvestuse korras; − eelnevalt tellis A kostjalt mehhanismide kasutamise, mille kohta kostja on esitanud A arve nr 29 summas 2 754 eurot; − kostja esindaja ei ole hageja viidatud tööde üleandmise akti allkirjastanud, mistõttu tööde teostamine on tõendamata; − menetluse kestel esitas kostja alternatiivse tasaarvestuse avalduse hageja põhinõude summas.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus lahendab tsiviilasja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 normidele. Kohus tutvus poolte avalduste ja tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jaotab kohus vastavalt hagi rahuldamise ulatusele ja kohus määrab need kindlaks rahaliselt. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Esmalt lahendab kohus poolte seni lahendamata taotlused. Kohus rahuldab kostja
17.augusti 2012 taotluse kostja vastusele lisatud tõendi vastuvõtmiseks ja hageja
2.oktoobri 2012 taotlused hageja täiendavale arvamusele lisatud tõendite vastuvõtmiseks.
10.Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva nõude. Sellise nõude lahendab kohus võlaõigusseaduse (VÕS) töövõtulepinguid käsitlevate sätete ja sama seaduse üldosa normide alusel.
11.Kohus tuvastab A poolt 27. mail 2011 kostjale esitatud pakkumuse (tlk 80) ja objektijuhi seletuse (tlk 81–84) põhjal, et kostja tellis A hagejalt pinnaseläbindustööd ning Ai ja kostja vahel oli sõlmitud leping selle töö teostamiseks pakkumuses märgitud tingimustel. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Kohtu hinnangul vastab Ai pakkumus neile tingimustele. Vastavalt VÕS § 20 lg-le 1 on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 3 näeb täiendavalt ette võimaluse, et kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, 3 (5)
2-12-26166 tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Kohus leiab, et tulenevalt pakkumuse sisust sai kostja käesoleval juhul anda nõustumuse nii Aile materjalide andmisega (mis oli pakkumuse kohaselt tellija kohustus) kui ka vaikimisega. Nimelt nähtub kostja vastusest, et pooltel olid juba enne püsivad ärisuhted, seda väidet ei ole hageja vaidlustanud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et esimeses vastuses kohtule ei ole kostja tööde tellimist ega teostamist kahtluse alla seadnud, vaid on pooltevahelisi lepingulisi suhteid kinnitanud ja väitnud hageja nõudele vastu sisuliselt üksnes seda, et tööde eest tasumises oli lepitud kokku tasaarvestuse korras.
12.Ai ja kostja vaheline leping on kohtu hinnangul töövõtuleping. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ai koostatud akti (tlk 6) ja kirjalike seletuste (tlk 81–84) põhjal tuvastab kohus, et kostja tellitud töö on ka teostatud ja selle saab lugeda kostjale üleantuks sõltumata sellest, kas aktil on kostja esindaja allkiri või mitte. Kostja ei ole sõnaselgelt väitnud, et töö on tegemata. Arvestades poolte seletusi lepingu esemeks oleva töö kohta ei oleks kostjal keerukas tõendada, et vaidlusalused pinnaseläbindustööd on üldse tegemata või et need tegi keegi teine. Hageja on omalt poolt esitanud tõendid töö üleandmise kohta.
13.Eelnevast ja VÕS § 635 lg-st 1 koosmõjus sama seaduse § 8 lg-ga 2 tuleneb, et A võis nõuda kostjalt lepingutingimustele vastavat tasu. Ai pakkumuse kohaselt leppisid pooled kokku tööde hinnas 58 eurot jooksva meetri eest ja transporditasus 2 × 120 km eest hinnaga 0,77 eurot/km. Nimetatud hindadele pidi lisanduma käibemaks. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et teostatud tööde maht oli 15m – nagu märgitud arvel nr 2110240 (tlk 7), st vastav tasu (netosummas) on 870 eurot. Selline tööde maht jääb pakkumuses märgitu piiridesse (≈ 20m). Transporditeenusena on A arvel märkinud tasu 2 × 130 km eest, kumbki suund netosummas 110,10 eurot. Pakkumusest nähtub, et pooltel oli kokkulepe siiski transporditasus 2 × 120 km eest. Seetõttu on selles osas nõue põhjendatud osaliselt netosummas 184,80 eurot ( = 2 × 120 × 0,77 ). Koos käibemaksuga on lepingujärgne tasu seega 1 265,76 eurot ( = (870 + 184,40) + 20% ).
14.Järgmiseks kontrollib kohus viiviste nõudeid. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,1% päevas. Selline viivise määr on märgitud ka arvel nr 2110240 (tlk 7), aga pakkumuses (tlk 80) viivise määra märgitud ei ole. Arvel ei ole poolte allkirju ja hageja nõutav viivise määr ei kajastu ka üheski teises dokumendis. Sellest järeldab kohus, et pooled ei olnud viivise määras kokku leppinud. Ka sellises olukorras saab võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivituses olevalt võlgnikult viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel seaduses sätestatud määras. Viivise määraks loetakse sel juhul VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Eesti Pank on väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ teatanud, et Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis– operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2012 oli 1,00%, enne
1.jaanuari 2012 samuti 1,00%, enne 1. juulit 2011 aga 1,25%.
15.Viivise arvutamiseks tuleb tuvastada, millal muutus töövõtulepingust tulenev tasunõue sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. A on arvel nr 2110240 märkinud tasumise tähtaja 21 päeva ja sellest ka lähtunud. Sellest järeldab kohus, et töövõtulepingu pooltel oli kokkulepe vähemalt selle kohta, et tasu ei tule maksta koheselt töö valmimisel. Samas ei ole maksetähtaega märgitud A pakkumuses ja sarnaselt viivise määraga ei nähtu see ka teistest kohtule esitatud dokumentidest. Kohus loeb seetõttu VÕS § 821 lg 1 p 1 alusel maksetähtajaks 30 päeva alates arve kuupäevast. 4 (5)
2-12-26166
16.Eelmises kahes punktis esitatud põhjendustel on kostjal kohustus maksta viivist töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitamise eest alates
1.juulist 2011 kuni 6. juulini 2012 summas 104,80 eurot järgmise arvestuse kohaselt: alates 1.07.2011 1.01.2012
kuni 31.12.2011 6.07.2012
päevi
määr 8,25% 8%
viivis 52,64 52,16 104,80
17.Samuti on kostjal kohustus maksta edasiulatuvalt viivist kuni põhikohustuse täitmiseni seaduses sätestatud määras.
18.A on oma nõude loovutanud hagejale (tlk 15–17, 78–79), seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus ei tuvasta käesolevas asjas VÕS § 164 lg 1 teises lauses nimetatud loovutamist takistavaid asjaolusid.
19.Eelnevast tulenevalt sedastab kohus vahekokkuvõttena, et hagejal on kostja vastu põhinõue 1 265,76 eurot, seisuga 6. juuli 2012 sissenõutavaks muutunud viivise nõue 104,80 eurot ja edasiulatuva viivise nõue seaduses sätestatud määraga. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata.
20.Kostja on esitanud hagile vastuväite, et tasumine oli kokku lepitud tasaarvestusena, samuti on kostja täiendavas vastuses esitanud tasaarvestuse avalduse. Kostja väidab, et ta on omakorda esitanud hagejale arve nr arve nr 29 (tlk 28). Kohus nõustub kostjaga selles, et tasaarvestuse esitamiseks on piisav esitada vastav avaldus ja vastuväide, st kostja ei pea esitama vastuhagi. Siiski peab kostja vaidluse korral tõendama, et tal on nõue, millega ta saab hageja nõude kehtivalt tasaarvestada. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et samadel poolte vahel oleks sõlmitud leping arves nr 29 kajastatud teenuse kohta arvel märgitud tingimustel. Sarnaselt hagejaga oli kostjal võimalus tõendada lepingu sõlmimist ka muude dokumentide või tõenditega kui nt kirjaliku kokkuleppega. Kuna kostja ei ole tõendanud oma nõuet Ai vastu, siis ei ole kostja tasaarvestuse vastuväide edukas.
21.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 järgi 2 242,29 eurot (põhinõue 1 284,24 + viivis 489,3 + edasiulatuv viivis ühe aasta ehk 365 päeva eest 468,75).
22.Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Juhindudes TsMS § 405 lg 1 p-st 3 määrab kohus menetluskulud kindlaks rahaliselt. Hageja on taotlenud kostjalt 580 euro väljamõistmist, sh 200 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv (tlk 11) ja 380 eurot kulud õigusabile (tlk 12, 86–88). Kohtu hinnangul on nimetatud kulud vajalikud ja põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõuded 77% ulatuses, st samas ulatuses jäävad hageja kulud kostja kanda. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.