Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-12-1474 4.Toimetada käesolev määrus kätte hagejale ja kostjale. 5.Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

TsMS § 390 lg 1 alusel

Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu.

Asjaolud ja ja esitatud taotluse sisu OÜ A. M. esitanud Tartu Maakohtusse hagiavalduse V. M. O. , summas 1128,03 eurot, viivise 1128,03 eurot ja lisanduva viivise- 0,5 % viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli A. M. ja V. M. O. ärinimega M. M. O. ) vahel sõlmitud äriruumi üürileping, mille kohaselt hageja andis kostjale üürile xxxxxxxxxxxxxxxxx äriruumi, üldpinnaga 25 m2 ja asfaltkattega platsi, pindalaga 1000 m2. Kostja ei täitnud üürilepingu p 2.1.2. sätestatud kohustust tasuda üüri üürileandja poolt esitatava arve alusel 10 päeva jooksul arve esitamisest, mistõttu ütles A. M. alates 22.03.2011 üürilepingu erakorraliselt üles. Hagi esitamise aja seisuga on kostja üürilepingujärgne põhivõlgnevus hageja ees 1128,03 eurot ning kuna üürilepingu p.7.1 oli kokku lepitud ka üürileandja õigus nõuda viivist üüri, elektrienergia ja kommunaalteenuste eest õigeaegselt tasumata jätmise korral 0,5 % viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest, nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses. Hagi on esitatud kohtusse TsMS § 99 lg 1 p 6 tuleneva kinnisasja üüri-või rendilepingust tuleneva kohtualluvuse järgi, kuna kinnisasja asukoht on Põlva maakonnas. Hagiavalduses on hageja esitanud taotluse hagi tagamiseks- TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimiseks., mis seisneb Eesti krediidiasutustes olevate arveldusarvete ja muu kostjale kuuluva vallasvara (Maanteeameti registris olevad sõidukid ) arestimises nõude ulatuses. Taotlust põhjendab hageja asjaoluga, et kostja on hageja ees võlgnevuses juba pikemat aega ning vaatamata lubadustele ei ole võlga tasunud. Kostja selline tegevus viitab, et tal puudub kavatsus võlga tasuda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et esitatud taotlus hagi tagamiseks tuleb rahuldada, kuna selles on vajalikul määral põhistatud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lõikes 1 on loetletud hagi tagamise abinõud. Hageja on oma taotluses osundanud loetelu p. 2, mis sätestab hagi tagamise abinõuna kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimise ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmise vararegistrisse.

2-12-1474 Vastavalt TsMS § 378 lg 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub, et hageja ja kostja vahel on olnud vara kasutusse andmisest tulenev õigussuhe, mille üks pool – kostja on jätnud täitmata oma rahalise kohustuse. Kuna suhteliselt pika ajavahemiku jooksul ei ole kostja oma võlga tasunud ning hagiavaldusest nähtuvalt ei ole sellele esitanud ka vastuväiteid, siis on alust arvata, et kostja kas ei suuda või ei taha vabatahtlikult võlga tasuda. Seega võib hagi rahuldamise korral kostjalt võla reaalne kättesaamine olla võimatu või raskendatud, mistõttu tuleb rakendada hagi tagamise abinõuna kostja arveldusarvetel olevate rahaliste vahendite arestimist põhinõude ulatuses. Kohus ei pea kohus vajalikuks rakendada hagi tagamise abinõuna lisaks kostja kontodel olevate rahasummade arestimisele hagihinna ulatuses veel ka sõidukite või muu vallasvara arestimist eelkõige seetõttu, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, mille tõttu võiks arvata, et ainuüksi pangakontode arestimise korral ei oleks hagi piisavalt tagatud. Hageja põhinõue ei ole ka sedavõrd suur eeldamaks, et kostja arvelduskontodel ei ole tagatava summa ulatuses vahendeid. Hageja on tasunud 11.01.2012.a. hagi tagamise avalduselt riigilõivu 28,76 eurot ning 17.01.2012.a. TsMS § 383 lõigete 1 ja 11 alusel ka tagatise vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks 5% nõudesummalt- 56,40 eurot. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta hagi tagamise taotluses esitatud taotluse jätta hagejalt tagatis nõudmata. Tulenevalt TsMS § 385 määratakse rahalise nõudega hagi tagamise määruses kindlaks rahasumma, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. Kohus määrab selliseks rahasummaks 1200 eurot. Kui kostja tasub nimetatud rahasumma kohtu deposiitarvele või esitab samas ulatuses pangagarantii, tühistab kohus kostja pangaarvetel olevate rahasummade arestimise. Sel juhul ei ole takistatud kostjal oma kontode kasutamine ja käsutamine, samas on ka hagejal olemas tagatis. TsMS § 387 lg 1 sätestab, et kohus saadab hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale. Hageja taotlusel võib kohus hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamise edasi lükata. Registripidajale või muule asutusele või isikule saadab kohus määruse täitmiseks osundatud paragrahvi lõike 2 alusel üksnes hageja taotlusel. Käesolevas asjas ei ole hageja vastavaid taotlusi esitanud, seega tuleb määrus edastada nii hagejale kui kostjale. TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt ei peata määruskaebuse esitamine hagi tagamise määruse täitmist.

Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.