2-09-61354/10 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Välja on makstud ajutise halduri tasust 14 500 krooni ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikest kulutustest 1 500 krooni (välja mõistetud Harju Maakohtu 26.01.2010 määrusega 21 000 krooni ajutise halduri tasu ja 1 500 krooni vajaliku kulude hüvitamiseks). Muid kulutusi ei pea haldur vajalikuks välja mõista, kuna võlgnikul puudub vara nende hüvitamiseks. 10 Maksejõuetuse tekkimise põhjused: Pankrotihaldur ei tuvastanud juhatuse liikme tegevuses pankrotikuriteo tunnustega tegusid ega rasket juhtimisviga, mis oleks põhjustanud maksejõuetuse. Põhjuseks, miks P OÜ oli sunnitud esitama pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks, oli Maksu- ja Tolliameti 30.03.2007 maksuotsus nr 12-5/177, millega kohaldati Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu. OÜ P esitas 11.04.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse 30.03.2007 maksuotsusele nr 12-5/177 ja taotles maksuotsuse tühistamist. Halduskohus esitas 16.01.2008 määrusega Euroopa Kohtule kaks eelotsuseküsimust ja peatas haldusasja menetlemise kuni Euroopa kohtu otsuse jõustumiseni. Euroopa Kohus algatas halduskohtu eelotsustaotluse alusel kohtuasja nr C-56/08, milles siseriikliku kohtuasja pooled ja komisjon esitasid kirjalikke märkusi ning milles toimus 12.02.2009 kohtuistung. Euroopa Kohus ei ole teinud aga viidatud kohtuasjas lahendit ega teatanud selle tegemise aega. Küll aga avaldati Euroopa Liidu Teatajas 21.04.2009 nõukogu 16.04.2009 määrus (EÜ) nr 319/ 2009, millega täpsustatakse määrusega nr 85/ 2006 Norrast pärit tehistingimustes kasvatatud lõhe impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu kohaldamisala. Selle alusel ei kuulunud maksuotsuses ja kontrollakti viidatud kauba impordideklaratsioonis nimetatud kaup määruse nr 85/2006 kohaldamisalasse. Pikaleveninud kohtuvaidluse tulemusena aga kasvasid maksuintressid ning Maksu- ja Tolliamet ei nõustunud rahuldama taotlust maksuvõla ajatamiseks. Esitatud aruande alusel ja juhindudes PankrS §-dest 65 lg 1 ja 2, 66 lg 1, 158 lg 1 palub pankrotihaldur lõpetada Osaühingu P (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu; jätta pankrotimenetluse dokumendid pankrotihalduri ja muud dokumendid juhatuse liikme AJ(isikukood XXX) vastutavale hoiule. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 toodud andmetega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. PankrS § 162 lg 3 järgi haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotimenetluse lõpetamine Kohus, tutvunud käesoleva tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotihalduri esitatud aruanne

vastab PankrS § 162 lg-te 2 ja 3 nõuetele, millele vastavust näeb ette PankrS § 158 lg 3. Kooskõlas PankrS § 158 lg-ga 6 määras kohus 30.10.2012 määrusega pankrotimenetluse jätkamiseks vajaliku deposiidi suuruseks 2 000 eurot ja selle tasumise tähtaja ning tegi Osaühingu P (pankrotis) võlausaldajale, võlgnikule ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda 2 000 eurot Osaühingu P (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.10.2012. Käesolevaks ajaks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat tasutud ei ole. Kohus, arvestades eeltoodut ja tutvunud Osaühingu P (pankrotis) pankrotihalduri koostatud aruandega, tuvastas, et võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, mistõttu on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu. Kuna võlgnikul puudub vara ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Kohus nõustub pankrotihalduri kui maksejõuetuse eksperdi seisukohaga selles, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu, vaid muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Pankrotimenetluses esitasid tähtaegselt nõude kuus võlausaldajat. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: XXX). Kokku nõudeid summas 1 068 695,60 krooni (68 304,71 eurot). PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Aruandest ei nähtu, et võlgnik oleks tunnustatud nõuetele vastuväite esitanud, mistõttu kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.