Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. detsember 2012, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-12-32405
Tsiviilasi
K.J. hagi OÜ Meat Market vastu töövaidluses ja OÜ Meat Market vastuhagi
Tsiviilasja hind
Hagi hind 6 077.22 eurot ja vastuhagi hind 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja K.J., ik XXXX, elukoht XXXX ; Kostja/vastuhagis hageja OÜ Meat Market, rk 12169885, asukoht Küütri 3, 51007 Tartu, volitatud esindaja Marian Kund, lepinguline esindaja Siim Kuusik, [email protected] .
Kohtuistungi aeg
15. november 2012
Protokollija
Istungisekretär Tiia Lepp
K.J. hagi OÜ Meat Market vastu rahuldada osaliselt. K.J. ja OÜ Meat Market vahel 20.12.2011 sõlmitud tööleping on K.J. poolt erakorraliselt üles öeldud TLS § 91 lg 1 alusel alates 11.06.2012. Jätta rahuldamata K.J. hagi OÜ Meat Market vastu 6 077.22 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks. OÜ Meat Market hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldada osaliselt. K.J. ja OÜ Meat Market vahel 20.12.2011 sõlmitud tööleping ei ole erakorraliselt üles öeldud TLS § 91 lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel. Jätta rahuldamata OÜ Meat Market hagi K.J. vastu 800 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Jätta rahuldamata K.J. hagi OÜ Meat Market vastu töösuhte alguse kuupäeva tuvastamiseks nõude aegumise tõttu. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused OÜ Meat Market ja K.J. sõlmisid 20.12.2011 töölepingu, mille kohaselt K.J. asus tööle kokana. Köögitöös tekkinud probleemidest teatas töötaja tööandjale sms-i teel 19.01.2012. Kui hageja teisi töötajaid korrale kutsus ja rikkumistele tähelepanu juhtis, tekkisid konfliktid, sest teised töötajad leidsid, et nende tegevus on normaalne. 1. juunil 2012 töötaja lõunapausi ajal tervitas J. O. töötajat sõnadega „noh, peenisepump, mis sa istud siin“. Tegemist on tööandja tavalise keelekasutusega ja suhtumisega töötajasse, mis lõi hageja jaoks eriti keerulise töökeskkonna, kuhu igapäevaselt tööle minna. Köögitöös tekkinud pinged kulmineerusid hageja pöördumisega erakorralise meditsiini osakonda. Seda tingis tööandja poolt tekitatud stressirohke olukord. Peale seda pöördus töötaja tööandja poole, et viimane lahendaks tekkinud olukorra. Tööandja poolt ei tehtud selleks midagi. Tööandja tegevusetus väljendus alandava ja ebaviisaka töökeskkonna säilimises. Hageja pidi iga päev minema tööle, kus teda eelnevalt oli alandavalt ja ebanormaalselt koheldud. Tööandja hilines ka töötajale viimase töötasu maksmisel. Töölepingu p 5.6 kohaselt tuli töötasu maksta järgmise kuu
juba korra haiglasse. Töötamise jätkamise korral oli tõenäoline, et hageja tervis kannataks selle all. Hageja leiab, et ta ei pea riskima oma tervisega, juhtides tähelepanu teiste töötajate eksimustele ning nende tagajärgedele. Pidev mõnitamine ja halvas usus kohtlemine mõjub inimese kõlbelisusele. Hageja palub tunnistada töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtivaks ning erakorraliste asjaolude tõttu välja mõista kostjalt hüvitis hageja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses, so 6 077.22 eurot. Kostja vastuväited ja vastuhagi OÜ Meat Market hagi ei tunnista ja palub see rahuldamata jätta. Kirjalikke vastuväiteid kostja kohtule ei esitanud. Kohtuistungil jäi kostja esindaja kõikide seisukohtade juurde, mis on esitatud töövaidluskomisjonis. OÜ Meat Market palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning välja mõista K.J. hüvitus 800 eurot ülesütlemisest etteteatamata jäänud aja eest. Ülesütlemisavalduses märgitud juhtumeid ei ole toimunud, avaldus on põhjendamatu. Töösuhte alguse tuvastamise nõue on aegunud. Kostja palub see nõue jätta rahuldamata aegumise tõttu. Tööandja jääb nõude juurde välja mõista hüvitis töötaja ühe kuu töötasu ulatuses, sest tööandjal tekkis kahju seoses töötaja päevapealt lahkumisega. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et nii K.J. hagi kui ka OÜ Meat Market vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 1 kohaselt Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lg 2 p 1 kohaselt Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. TLS § 87 kohaselt Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Tsiviilasja toimikus lk 28 oleva 09.06.2012 ülesütlemisavalduse kohaselt ütleb K. J. OÜ-ga Meat Market sõlmitud töölepingu alates 11.06.2012 üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel põhjustel: töötaja ebaväärikas kohtlemine, solvamine, ahistamine ja privaatsuse rikkumine. J. O sellise süüdistusega ei nõustu. K.J. ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et 01.06.2012 solvas J. O hagejat sõnadega „Noh, peenisepump, mis sa istud siin“. Teise sündmuse – J. O rikkus hageja füüsilist privaatsust, tõstes hageja selja taga olles oma jala hageja jalgade vahele ja surudes istmikule lausus „uruguai, uruguai“ - toimumise aega hageja ei mäleta, sündmuse pealtnägijaid ei olnud. Väidetavalt toimus see millalgi enne 1. juunit 2012. Nii töövaidlusasjade toimikust kui ka kohtuistungil avaldatust nähtub, et hageja läbisaamine teiste OÜ Meat Market töötajatega ei olnud hea. Hageja enda poolt on kohtule esitatud TVK toimikust 4.2-2/1396 kopeeritud R.S. ja K.A. poolt kirjutatud seletused (tl 16-18), mille kohaselt käitus K. J. kaastöötajatega ülbelt ja alavääristades, solvas kokk U.S. teiste töötajate kuuldes ning lükkas käega seljale tõugates laua peal istunud R. S. K.A. seletuskirja kohaselt tõstis K. J. ka tema peale häält ning süüdistas pingelistel hetkedel teisi, nägemata enda süüd. Ühtegi tõendit selle kohta, et J. O on K. J. suhtes halvasti käitunud, teda ebaväärikalt kohelnud, ahistanud või tema privaatsust rikkunud, kohtule esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud tööandjapoolsete kohustuste olulist rikkumist, mis oleks seisnenud töötaja ebaväärikas kohtlemises või kaastöötajatel või kolmandatel isikutel sellise tegevuse lubamises. K. J. pöördus arsti poole seoses tekkinud ärevushäirega (patsiendikaart tl 23) pärast seda, kui temale tehti 06.06.2012 teine ettepanek töötasu vähendamiseks (kirjalikud põhjendused tl 34-35). Tööandja teatas soovist vähendada K. J. töötasu seoses väidetavate kaebustega K. J.
käitumise kohta ja tööandjale väidetavalt rahalise kahju tekitamisega. Kohus on seisukohal, et tekkinud olukorras, kus töötaja süüdistab tööandjat töötingimuste tagamata jätmises ja tööandja omakorda süüdistab töötajat töökohustuste mittetäitmises ja tööandja korralduste eiramises ning konflikt on ka restorani töötajatel omavahel, oli K. J. õigustatud esitama töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei olnud mõistlik nõuda lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Sisuliselt jõudsid mõlemad lepingupooled 11. juuniks 2012 samale järeldusele. Kuid ülesütlemise aluseks ei olnud tööandjapoolsete kohustuste oluline rikkumine, mistõttu K. J. ei ole õigust nõuda hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. TLS § 100 lg 5 kohaselt Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. OÜ Meat Market on esitanud nõude 800 euro väljamõistmiseks, sest töötaja on töölepingu ülesütlemisest teatanud ette vähem kui 30 päeva. Hageja vaidleb hüvitise väljamõistmisele vastu, sest tööandja on samuti soovinud töölepingu üles öelda 11.06.2012, kusjuures mingit hüvitust töötajalt ei nõutud. Kohus on seisukohal, et OÜ Meat Market nõue hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Etteteatamistähtaeg töölepingu lõpetamisel on vajalik nii töötajale kui tööandjale, et leida uus töökoht või leida uus töötaja. Etteteatamistähtajast mittekinnipidamine võib tööandja jaoks tekitada olukorra, kus ei ole võimalik leida koheselt sobivat uut töötajat ning töö korraldamisel tekib takistus, mis võib tuua äriühingule kahju. Käesolevas töövaidluses on ka tööandja avaldanud soovi lõpetada K. J.ga sõlmitud tööleping nö päevapealt, so 11.06.2012 (Töölepingu nr 2 lisa 1 tl 32). Seega võis ja pidi tööandja arvestama sellega, et 11. juunist restoranis kokka ei ole tööandja enda soovil. OÜ Meat Market nõue K. J. 800 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata TLS § 98 lg 2 alusel Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus on seisukohal, et töölepingu erakorralist ülesütlemist tuleb töötajal TLS § 95 lg 2 2. ja 3. lause kohaselt põhjendada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töövaidluse lahendamise käigus ülesütlemise aluseid täiendada ei ole võimalik, sest tööandja oli seaduse kohaselt kohustatud vaidlustama temale esitatud ülesütlemisavalduse, kui ta sellega nõus ei olnud ning see seab asjaolude tuvastamisele piirid. Samas ei ole põhjendatud ka K. J. poolt esile toodud muud alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandjapoolsete kohustuste olulise rikkumise tõttu. 2012 juunikuu töötasu väljamaksmisega hilinemine nädalavahetuse võrra ei ole tööandja poolt töötasu maksmisega oluline viivitamine. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 114 on sätestatud põhimõte, et lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb anda tähtaeg kohustuse täitmiseks. VÕS § 114 lg 4 kohaselt võib võlausaldaja alles pärast seda, kui võlgnik on teatanud, et ta kohustust ei täida või ei ole antud tähtaja jooksul kohustust täitnud, kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas öelda leping üles. Hagejal oli õigus saada kokkulepitud töötasu 8.06.2012, sest töötasu maksmise oli töölepingu p 5.6 kohaselt 10. kuupäeval (tl 10-14), mis langes juunikuus pühapäevale. Tl 26 oleva konto väljavõtte kohaselt laekus K. J. maikuu töötasu 11.06.2012 kell 9.00. Ühtegi tõendit selle kohta, kas ja kui suur kahju tekkis hagejal töötasu laekumise tõttu 11.-ndal kuupäeval kell 9.00, kohtule esitatud ei ole. Põhjused, miks K. J. pöördus 06.06.2012 erakorralise meditsiini osakonda, ei ole üheselt selged. K. J. väitel pöördus ta tervisehäire kaebusega arsti poole, sest ei talunud töö juures valitsevat õhkkonda. Milles seisnes tööandja süü K. J. ja kaastöötajate vahel konfliktide tekkimises, ei ole kohtule tõendatud. Ülesütlemisteatises ei ole sellisele asjaolule viidatud. Hagiavalduses palub K. J. tuvastada tegeliku töö algus 15.12.2011. Saamata töötasu nõuet ei ole hageja esitanud, kuigi kohus palus hagiavaldust täpsustada. Kostja vaidleb töötamise algusaja tuvastamise nõudele vastu, sest möödunud on individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) §-s 6 lg 1 sätestatud 4-kuuline tähtaeg. Tööandja hageja nõuet ei tunnista. Töösuhe algas
töölepingus märgitud kuupäeval. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 kohaselt Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 3. lause kohaselt kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus on seisukohal, et K. J. nõue tööle asumise algusaja tuvastamiseks on aegunud ITVS § 6 lg 1 alusel. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kand. Käesolevas töövaidluses esitatud hagi ja vastuhagi osalise rahuldamise ja osalise rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.