2-12-35716/15 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 07.09.2012 esitas KÜ Narva Lootus Viru Maakohtule hagi kostja osaühingult IKB vastu põhivõlgnevuse 564,72 euro ning viiviste 164,03 euro nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 18.09.2012. Hagiavalduses esitatud asjaolud Kostja on mitteeluruumi Energia 2A, Narva omanik ja ühistu liige. Korteriühistu Narva Lootus on korteriomanike asutatud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on elamu Energia 2A, Narva korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kostjal, kui mitteeluruumi omanikul on Riigikohtu 3-2-1-42-04 p 13 kohaselt kohustus tasuda samadel alustel korteriomanikega KÜS 15 1 loetletud teenuste eest, sh remondi arveid. Korteriühistu põhikirja punkti 4.2 järgi ühistu liige on kohustatud tasuma maja remonti vastavalt üldkoosoleku otsusele korteriomandi 1 m2 kohta. 12.12.2009 korteriühistu Narva Lootus üldkoosolek võttis vastu otsuse taastada kate, betooniparapett ja maja sokkel (edaspidi remonditööd). OÜ Farkam teostas remonditööd ja esitas korteriühistule Narva Lootus 02.07.2011 arve nr 018-11 summas 2478 eurot. Ehitusregistri järgi on elamus Energia 2A Narva, eluruumide pind on 2342,6 m2 ja mitteeluruumi pind 1109,1 m2. Seega korteriomandi reaalosade üldpind on 3451,7 m2. Kostja, kelle omandis on 1109,1 m2, on kohustatud tasuma remonditööde eest järgmise arvestuse alusel: 2478 eurot: 3451,7 m2 x 1109,1 m2 . Selleks esitas KÜ Narva Lootus OÜ IKB-le 08.08.2011 tasumiseks arve nr 07-r summas 791,64 eurot. Kostja nimetatud summat täielikult tasunud ei ole. 29.11.2011 on kostja tasunud arve alusel 226,92 eurot. 13.03.2012 esitas hageja kostjale nõude tasuda 791,64 eurot 07-R arve alusel. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja tasumiseks kuni 02.04.2012. 02.04.2012 teatas hageja kostjale, et kui 08.08.2011 arve jääb kostja poolt tasumata, on hageja sunnitud pöörduma võla sissenõudmiseks kohtusse. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 564,72 eurot (791,64 eurot- 226,92 eurot), viivised summas 164,03 eurot (iga viivitatud päeva eest viivist 0,07 % päevas, maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast arvates) ning menetluskulud. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Korteriühistu seaduse § 2, 5, 15 1, Võlaõigusseaduse §-dele 100 lg 1, 108 lg 1, 114. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid kinnitavad tõendid: KÜ põhikiri (tl 13-19), arve nr 07-r (tl 21), 14.03.2012 postisaadetise väljastusteade (tl 20), äriregistri väljavõte (tl 25), maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta (tl 24,34).

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja sõnul sai tema teada remonditöödest tööde käigus. Ta ei teadnud korteriühistu otsustest ega tööde maksmise tingimustest. 15.08.2011 esitas hageja juhatusele avalduse esitada dokumendid, mille alusel võeti vastu otsus taastada kate, betooniparapett ja maja sokkel. Kostja esitas taotluse korduvalt. Kostja vastust ei saanud. Kostja ei ole nõus ilma dokumentideta remonditööde eest tasuma. Kostja arvates võib hageja teda petta, selle kinnituseks esita kostja veearve. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Vastusele on lisatud avaldused korteriühistule ( tl 44-46, 49), korteriühistu vastus ( tl 47), korteriühistu arved ( tl 50-54). Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäi hageja põhinõude ja viivise nõude juurde. Hageja sõnul oli kostja remonditöödest teadlik, toimus üldkoosolek, kus võeti vastu otsus teostada remonditööd. Lisaks oli kostja kutsutud KÜ juhatuse koosolekule, kus teda täiendavalt teavitati remonditöödest. Kostja otsust ei vaidlustanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud remondikulud vajalikud kulutused, kuna kulud, mis remondiga tehti ei puuduta maja funktsioonide elushoidmist. Kostja leiab, et kulutused ei ole mõistlikud, kuna peale remondi on taastatud kaitseriba, aga mitte see osa mis nõudis taastamist. Riba jagatud kaheks osaks, ja taastamisele võiks kuluda ainult üks osa, mis vajas remonti. Maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Pooled vaidlevad remondiarve tasumise kohustuse üle. Kohus analüüsib esmalt, kas kostjal on kohustust kanda remondiarvest tulenevaid kohustusi. Kostja nõustus kohtuistungil, et tema suhtes kohaldub 21.04.2004 Riigikohtu lahendi nr 3-21-42-04 p. 13 väljatoodu, mille kohaselt on mitteeluruumi omanikul kohustus tasuda samadel alustel korteriomanikega KÜS 15 1 loetletud teenuste eest, sh remondi arveid. Riigikohtu 13.02.2012 lahendi 3-2-1-116-11 p 21 kohaselt korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu liikmel on KÜS § 13 lg 3 järgi õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu 28. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 11; 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 15). Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused on kohustuslikud ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu.

Kohus tuvastas, et KÜ Narva Lootus 12.12.2009 üldkoosolek on vastu võtnud otsuse muuhulgas taastada hoone sillutisriba betoonikate ja sokkel, korraldada hoone kinnistul parkla. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Otsusest ei nähtu, et 12.12.2009 üldkoosolek oleks võtnud vastu otsuse- otsuse jõustumise teistsuguse aja kohta. Kostja ei ole vaidlustanud üldkoosoleku otsuse teadasaamisest alates 3 kuu jooksul 12.12.2009 üldkoosoleku otsust. Järelikult on 12.12.2009 üldkoosoleku otsus kehtiv ja talle täitmiseks kohustuslik. Kostja vaidlustas remondiarve põhjendusel, et tegemist ei olnud vajalike kuludega, kuna kulud, mis remondiga tehti ei puuduta maja funktsioonide elushoidmist. KÜS §-s 151 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. 13.02.2012 Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-116-11 p 28 kohaselt on majandamiskulud KÜS-i tähenduses on KÜS § 151 lg 1 järgi mh korteriühistu vajalikud kulud elamu hoolduseks ja remondiks. Eluruumi hoolduseks loetakse KÜS § 151 lg 2 esimese lause järgi töid, millega mh hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras, eluruumi remondiks aga KÜS § 151 lg 2 teise lause järgi ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib KÜS § 151 lg 2 kolmanda lause järgi tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada lisaseadmeid. Kolleegium järeldab viidatud sätetest, et korteriühistu pädevuses ei ole häälteenamusega otsustada mitte üksnes vajalike kulude tegemist TsÜS § 63 p 1 mõttes. Eelkõige KÜS § 151 lg 2 kolmandat lauset arvestades tuleb KÜS § 13 lg-t 4 tõlgendada selliselt, et häälteenamusega võib otsustada ka kulutuste tegemise elamule, mida võib pidada kasulikeks TsÜS § 63 p 2 mõttes. See ei tähenda, et häälteenamusega saaks otsustada kõigi kasulike kulutuste tegemist, vaid kulutused peavad mahtuma KÜS § 151 järgsete kulude hulka. Kohus leiab, et hoone betoonikatte ja sokli taastamist (teostatud remonditöid) saab pidada ehituskonstruktsioonide või nende osade asendamist, sh elamu heakorrataseme tõstmiseks KÜS § 151 lg 2 mõttes ning sellised tööd on remondina häälteenamusega lahendatav ka siis, kui tegemist ei oleks vajaliku kulutusega TsÜS § 63 p 1 mõttes. Kohus leiab, et korteriühistu liikmetel oli õigus otsustada eelpool nimetatud kulutuste tegemist häälteenamusega ning kostjal on kohustus neid kulutusi kanda vastavalt KÜS § 151 lg 1. Ehitusregistri järgi on elamus Energia 2A Narva, eluruumide pind on 2342,6 m2 ja mitteeluruumi pind 1109,1 m2. Seega korteriomandi reaalosade üldpind on 3451,7 m2. Kostja, kelle omandis on 1109,1 m2, on kohustatud tasuma remonditööde eest järgmise arvestuse alusel: 2478 eurot: 3451,7 m2 x 1109,1 m2 . KÜ Narva Lootus esitas OÜ IKB-le 08.08.2011 tasumiseks arve nr 07-r summas 791,64 eurot, mille kostja tasus osaliselt 29.11.2011 summas 226,92 eurot. Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub ka hageja nõue viivise väljamõistmiseks. Kostja ei ole vaidlustanud arve kättesaamist.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Sama sätestab korteriühistu põhikiri. Arve nr 07-r summas 791,64 euro tasumise tähtaeg oli 08.08.2011. Kostja on viivituses arve 07-r summas 791,64 eurot perioodil 01.09.2011 kuni 29.11.2011 -90 päeva. 791,64 eurot korda 90 päeva korda 0,07 % jagatud sajaga on 49,87 eurot. Tasudes 29.11.2011 arvesummast 226,92 eurot, jäi põhivõlgnevuseks 564,72 eurot (791,64 eurot- 226,92 eurot). Viivitus arve tasumisega alates 30.11.2011 kuni käesoleva ajani 366 päeva. 564,72 eurot korda 366 päeva korda 0,07 % jagatud sajaga on 144,68 eurot. Kokku võlgnevus 30.11.2012 seisuga 194,55 eurot. Hageja kohtuistungil viivist suurendada ei soovinud, mistõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis taotletud suuruses summas 164,03 eurot. Eeltoodud põhjendustel kuulub kostjalt Osaühingult IKB KÜ Narva Lootus kasuks väljamõistmisele põhivõlg summas 564,72 eurot ja viivis 164,03 eurot, kokku summas 728,75 eurot. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 405, 436, 442, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik