Võlaõigus › Alusetu rikastumine

säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudega ning pooled kinnitavad, et neil ei ole enam üksteise vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled on välistanud määrusele määruskaebuse esitamise õiguse.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on Toomas Habichti hagi Anne Kaselaane vastu 28 000 euro väljamõistmiseks. Hagi on esitatud poolte kaasomandis olnud kinnistule XXX, Elva tehtud kulutuste hüvitamise nõudes. 23. novembril 2012. a edastas hageja esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik kohtule poolte vahel 23. novembril 2012 sõlmitud kompromissi. Kompromissis paluvad pooled menetluse antud tsiviilasjas lõpetada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et 23. novembril 2012. a Toomas Habichti ja Anne Kaselaane vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromiss on täidetav. TsMS § 428 lõike 1 punkti 4 alusel lõpetab kohus antud asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kompromissis on hageja taotlenud tagastada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole tema poolt tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Tartu Ringkonnakohtu 8.12.2011 määrusega antud tsiviilasjas vabastati Toomas Habicht riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel osaliselt - summas 2 476.02 eurot ja kohustati tasuma riigilõivu

summas 400 eurot kaheksa osamaksena. Hageja on tasunud menetluses 23.12.2011 riigilõivu 50 eurot, 19.01.2012 riigilõivu 50 eurot, 19.02.2012 riigilõivu 50 eurot, 19.03.2012 riigilõivu 50 eurot, 19.04.2012 riigilõivu 50 eurot, 22.05.2012 riigilõivu 50 eurot, 21.06.2012 riigilõivu 50 eurot ja 23.07.2012 riigilõivu 50 eurot, kokku 400 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõivu või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Vastavalt TsMS § 190 lg 4 kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesoleva hagi hinnaks on 28 000 eurot, millelt tuli RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 2 876.02 eurot. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 400 eurot. Seega arvestades poolte vahel sõlmitud kompromissi ja TsMS § 150 lg 2 p-i 1, tuleks hagejalt riigituludesse sisse nõuda riigilõiv ( 2 876.02 : 2- 400) 1 038.01 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluses tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et nad loobuvad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Arvestades eeltoodut, välistab kohus poolte avalduse alusel käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lõike 4 alusel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule on pooled esitatud kompromissis avaldanud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kohus jätab TsMS §168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Arvestades seda, et hagejale määrati menetlusabi hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu osas ja kompromissis pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, tuleks hagejalt TsMS § 179 lg 1 ja §190 lg 4 alusel välja mõista tasumata riigilõiv riigituludesse. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus lähtudes hageja majanduslikust olukorrast ja antud tsiviilasja menetlusest ning poolte vahel sõlmitud kompromissist, vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 1 038.01 euro riigituludesse maksmise kohustusest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.