Asjaõigus › Omandiasjad

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

hageja alusetu rikastumine kostja arvelt. Kostja nõue summas 501 636 krooni oli suunatud võimaliku hageja nõude tasaarvestamisele.

MAAKOHTU LAHEND

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Samalaadselt oleks ebamõistlik ka kogu kinnisasja jätmine kostjale ning selle eest hüvitise maksmine. Kostjal ei ole võimalik tasuda korraga poolt kinnisasja turuväärtusest. Kostja esitas maakohtus taotluse jagada kinnisasi reaalosadeks, kuid maakohus on arusaamatult jätnud kostja taotluse tähelepanuta ning ei ole kinnisasja reaalosadeks jagamise võimalust lahendis käsitlenud. Kaasomandi jagamine reaalosadeks on ka AÕS § 77 lg 2 sätestatud esmane kaasomandi jagamise viis, mida tuleks võimaluse korral eelistada alternatiivsetele ning kaasomanikke rohkem koormavatele kaasomandi jagamise võimalustele. Kinnisasja müügi korral jääks kostja ilma enda elutööks olevast majast ja abihoonetest, mille ehitamisele ja parendamisele on ta panustanud aastaid enda aega ja rahalisi vahendeid. Samuti jääks kostja ilma ka kinnistul asuvast ja tema poolt rajatud töökojast, mis on kostja igapäevase sissetuleku peamine allikas. Nimetatu on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta kostja ettepaneku jagada kinnistu reaalosadeks. Kinnisasja reaalosadeks jagamine on maakorralduslikult võimalik. Kinnisasi on võimalik jagada pooleks viisil, et T. Habichtile jäävad maja, abihooned ning nende teenindamiseks vajalik maa ja A. Kaselaanele ülejäänud kinnistu. See omakorda on võimalik jagada vähemalt kaheks eraldi elamukrundiks, mis on müüdavad eraldi kinnisasjadena. Kostja on pöördunud kinnisasja reaalse jagamise võimaluste hindamiseks Tartu Maakorralduse OÜ poole, kes on koostanud katastriüksuse jagamise projektplaani. Nimetatud plaani kohaselt on kinnisasja jagamine maakorralduslikult võimalik ning selleks takistusi ei esine. Maakorraldusettevõtte hinnangul oleks kõige otstarbekam jagada katastriüksus selliselt, et moodustub kaks krunti. Nendest esimesele 2974 m2 suurusele krundile jääks kostja majapidamine koos abihoonetega. Teise krundi suurus oleks 3816 m2 ning selle kaudu säiliks juurdepääs hagejale kuuluvale XXX kinnisasjale. Hageja sellekohase soovi korral on eraldatav kinnisasi jagatav veelkordselt vähemalt kaheks; 3) möönab kostja, et kinnisasja jagamise järgselt ei oleks uute kruntide väärtus võrdne ning kostjale jääv elumajaga kinnisasi on ilma majata kinnisasjast oluliselt väärtuslikum. Kostja on pöördunud vastavate väärtuste selgitamiseks Pindi Kinnisvara poole, kes on andnud hinnangu, mille kohaselt elumajaga krundi väärtus oleks jagamise järgselt 91 000 eurot ja ilma elumajata krundi väärtus 10 000 eurot. See omakorda tähendab, et kinnisasjade koguväärtus oleks 101 000 eurot, millest kummagi poole osa väärtus on 50 500 eurot. Kostjale jääv krunt oleks hagejale jäävast krundist 40 500 euro võrra väärtuslikum. Kostja selgitab ka seda, et kinnisasja jagamisel reaalosadeks on see oluliselt väärtuslikum kui ühe tervikuna. Maakohtus esitatud Pindi Kinnisvara poolt 25.04.2011 koostatud eksperthinnangu kohaselt on jagamata kinnisasja väärtus 94 000 eurot. Siinkohal tuleb tähelepanu pöörata sellele, et maakohtu otsus on poolte suhtes ebaõiglane ka seetõttu, et kinnisasja jagamisel saadava kahe kinnistu väärtus on 7 000 euro võrra suurem kui kinnisasja kui terviku väärtus. Seetõttu on kinnistu kui terviku müük poolte suhtes ebaõiglane ka seetõttu, et kumbki pool jääb enampakkumisel talle kuuluvast 3 500 euro suurusest kaasomandi osast lihtsalt ilma. Samuti tegi kostja ettepaneku, et ta taotleb eraldatavale kinnisasjale (mis läheks koheselt A. Kaselaane omandisse) ehitusloa, ehitab sinna elamu ning selle müügist laekuvate summade arvelt tasutakse A. Kaselaanele hüvitis XXX kinnisasja kaasomandi osa kaotamise eest. Maakohus on põhjendamatult jätnud otsuse tegemisel arvesse võtmata kostja poolt esitatud võimaluse kinnisasja jagamiseks; 4) oleks kohus saanud kaasomandi jagamise otsustada selliselt, et tõepoolest kinnisasja müük toimub enampakkumisel, kuid müüakse ainult kinnisasja reaalosa (millel ei asu T. Habichtile jäävaid maja ja abihooneid), mis tekiks pärast XXX kinnisasja jagamist ja millele püstitakse kostja poolt elumaja kindla aja jooksul. Kinnisasjad jääksid ehitise püstitamiseni kaasomandisse. Pärast vaidlusaluse kinnisasja jagamisel tekkinud reaalosa ja sellel paikneva maja müüki oleks saanud asja lahendada selliselt, et müügist laekunud raha tasumine toimub A. Kaselaanele ja

alles jäänud kaasomandis olev kinnisasja omand läheb täies ulatuses üle T. Habichtile ning allesjäänud kinnisasi vabastatakse hüpoteegist. Selliselt oleks olnud tagatud mõlema kaasomanike õigused õiglaselt – A. Kaselaan saab kompensatsiooni kaasomandi osa kaotamise eest ning T. Habichtile jääb alles tema elutööna valminud maja (mis on ühtlasi tema ainsaks elukohaks) koos abiruumidega. Samuti oleks võimalik olnud ka see, et uus ehitatav maja jääb lihtsalt A. Kaselaane omandisse, mis tähendab, et tal arusaadavalt ei ole ka kohustust seda müüa. Kostja märgib, et vajalikud materjalid hoone ehitamiseks, eelkõige vajalik puitmaterjal, on tal olemas ning samuti on tal olemas ka oskusteave ja kogemus, mis võimaldab tal maja valmis ehitada. Kostja leiab, et hageja soov saada kiirelt raha kaasomandi osa kaotamise eest ei saa prevaleerida kostja õiguse ees jääda elama tema omandis oleval kinnisasjal paiknevasse elamusse, mille ta on ise valmis ehitanud ja mis on tema ainsaks koduks.

kinnistu turuväärtuses ning kui pooled kinnistu müüvad, saavad nad mõlemad osa sellest kaasomandi väärtusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Käesolevas asjas on maakohus põhjalikult kaalunud poolte huvisid ja leidnud, et kaasomandi lõpetamine hageja pakutud viisil, s.o müüa kinnisasi avalikult enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, on õiglane. Maakohus on kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestanud asjaoluga, et kostja enda väitel puuduvad tal rahalised vahendid, ning seetõttu ei ole võimalik jätta kinnistut kostja ainuomandisse ja panna talle kohustus maksta hagejale välja tema osa rahas. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire kaasomandi lõpetamise viisi valikul ja seetõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsustusse sekkuda.

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.