Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastami taastamiseks, tamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on otsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 31.10.2012 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagi R P`e vastu võlgnevuse, kokku summas 9 689,78 eurot ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 21.07.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0839445/96st, mille raames on sõlmitud 2 kokkulepet krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 2 suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 17 011,63 krooni (1 087,24 euro) võrra. Pärast täiendava krediidisumma ülekandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 4 816,90 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 75 368,08 Eesti krooniga. Uueks intressimääraks sai alates 16.12.2009 28,91 % tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS- i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 15.01. 2010, millist kohustust on kostja korduvalt rikkunud. Tulenevalt eeltoodust alustas hageja võla sissenõudemenetlust ja edastas kostjale kirjalikud teatised maksekohustuste meeldetuletusteks. VÕS § 416 lg 1 ja üldtingimuste p 6.1.1 ettenähtud tingimustel on krediidiandjal osamaksetena tagastatava krediidi puhul õigus leping ennetähtaegselt üles öelda. Hageja hoiatas 26.10.2011 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. 24.11.2011 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles ning nõudis kostjalt 8 398,65 euro tasumist, millest 4 766,37 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 3 447,11 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 9,20 eurot viivis ja 60,95 eurot tasumata lepingu sõlmimise tasu.

Kostja on kohustatud kokkuleppe nr 2 alusel maksma hagejale intressi 28,91% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 3 447,11 eurot. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 115,02 eurot kostjale 13.04.2011, 03.05.2011, 28.06.2011, 27.07.2011, 02.09.2011 ja 28.09.2011 saadetud võla sissenõudekirjade, 26.10.2011 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse, 24.11.2011 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest. Lepingu ülesütlemisel 24.11.2011 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 9,20 eurot. Tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisummalt (4 776,37 eurot) moodustab 31.10.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 300,33 eurot. Lisaks palub hageja TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista alates 01.11.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 28,91% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402; 396; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 ja 407 sätetele. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – krediidileping koos maksegraafikuga ja lepingu sõlmimise ning ülesütlemise hetkel kehtinud üldtingimustega, koopia poolte vahel sõlmitud kokkulepetest nr 1 ja 2, meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemishoiatus, lepingu ülesütlemisavaldus, koopia 12.11.2010 sõlmitud võla tasumise kokkuleppest, hageja hinnakiri, viivise arvestus, õigusabikulusid tõendavad arved ja maksekorraldused, hageja esindaja volikiri, hageja esindaja haridust tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, jaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 06.11.2012. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 26.11.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks.

Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l ja 2 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimused. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 9689,78 eurot, sellest tagastamata krediidisumma 4 766,37 eurot, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3447,11 eurot, 115,02 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 1 300,33 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 60,95 eurot lepingu sõlmimise tasu. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 tulenevalt on põhjendatud rahuldada ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 01.11.2012 määras 28,91% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 500 eurot (maksekorraldus nr 14789, 26.10.2012) ja õigusabikulud summas 95,87 eurot, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest (arve nr 695, 26.10.2012). Kokku tuleb kostjalt tagaseljaotsusega menetluskulud välja mõista summas 595,87 eurot. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 03.

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.