Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ERGO Kindlustuse Aktsiaselts (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse JH (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 29.02.2012.a määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 16.03.2012.a esitas hageja hagi Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt toimus 25.01.2011.a Tallinnas Kadaka pst-l liiklusõnnetus, mis põhjustati kostjale kuuluva sõidukiga Honda CRV (reg nr XXX). Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati varaline kahju JS. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus kostja sõidukil kehtiv poliis. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud hageja poolt liikluskindlustuse tavalepinguga, siis tekkis hagejal kohustus hüvitada liikluskahju. Hageja hüvitas kannatanule taastusremondikulud summas 291,06 eurot. Sellele lisandub käsitluskulu summas 43,66 eurot. Tulenevalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 6 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 334,72 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole vaidlusalust sõidukit kasutanud, kuna sõiduk ei olnud tehniliselt sõidukorras ning puudus tehnilise ülevaatuse märge ja kehtiv kindlustus. Väidetava avarii toimumise hetkel seisis sõiduk Akadeemia tee 33 asuva maja ees. Kostja kasutuses oli sellel ajal sõiduk Jeep Grand Cherokee. Kostja viibis nimetatud sõidukiga 25.01.2011.a kella 18.00 paiku Kadaka tee 169 hoone ees. Hageja ei ole tõendanud, et hagiavalduses märgitud sündmus toimus. Kahjujuhtumi teade on vormistatud ühepoolsena. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et sõiduk Honda CRV (reg nr XXX) kuulub kostjale. Samuti ei vaidle pooled, et 25.01.2011.a puudus nimetatud sõidukil kehtiv kindlustuspoliis. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduk Honda CRV osales 25.01.2011.a liiklusõnnetuses. JS kahjuteate kohaselt rammis sõiduk Honda (reg nr XXX) Kadaka tee 169 juures sõidukit Toyota Avensis, millega tekitas sõidukile Toyota Avensis kahjustusi. 03.02.2011.a sõiduki ülevaatuse akti kohaselt oli sõidukil Toyota Avensis vasaku tagastange nurk muljutud, lisaks oli vasaku tagastange liistul kraaped ning liist ise lahti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on liiklusõnnetusega seoses toimunud väärteomenetlus. Väärteoasjas tehtud 18.06.2012.a ekspertiisiakti kohaselt on sõiduki Toyota Avensis tagastange vasakpoolsel nurgal olevad vigastused tekkinud kontakteerumisel sõiduki Honda CRV tagastange parempoolse nurga piirkonnaga. Kohtu hinnangul on 18.06.2012.a ekspertiisiaktiga tõendatud, et kostjale kuuluv sõiduk Honda CRV osales 25.01.2011.a Kadaka pst 169 juures toimunud liiklusõnnetuses. 03.02.2011.a sõiduki ülevaatuse aktiga on tõendatud, et Toyota Avensis sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustusi. LKindlS § 7 lg 1 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud liiklusõnnetuse tagajärjel

tekkinud kahjude hüvitamiseks 291,06 eurot. LKindlS § 48 lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. LKindlS § 5 lg 1 järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Seega on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue. Vastavalt LKindlS § 48 lg 3 nõutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks kahju hüvitamiseks välja mõista 291,06 eurot, millele lisandub juhtumi käsitluse põhjendatud kulu 43,66 eurot, kõik kokku 334,72 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.