lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-7762/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 26.11.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-12-7762/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2339
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-7762

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-12-7762

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

26.novembril 2012, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Swedbank AS hagi R. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

20 451,70 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040); Hageja volitatud esindaja Marge Goldberg (e-post: [email protected])

Kostja: R. S. (isikukood . Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv (Reval Advokaadibüroo, e-post: [email protected]) Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1.Jätta nõude aegumise tõttu rahuldamata Swedbank AS hagi R. S. vastu arvelduskrediidilepingu nr 08-006392-KT ja käenduslepingu nr 08-006392-KÄ alusel 20 451,70 euro väljamõistmiseks.
2.Menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja Swedbank AS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-12-7762

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

20.02.2012 Swedbank AS esitas Pärnu Maakohtule hagi R. S. vastu võlgnevuse 20 451,70 € väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja 15.01.2008 hagejaga sõlmitud käenduslepingus nr 08006392-KÄ tagama solidaarselt RAJCIC BELOSEVAC OÜ-ga (endine ärinimi OÜ Master Yacht International) viimase poolt hagejaga 15.01.2008 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 08-006392-KT tulenevate RAJCIC BELOSEVAC OÜ kohustuste täitmist, kuid kokku mitte rohkem kui 20 451,70 € ulatuses. Eelnimetatud krediidilepinguga hageja andis krediidisaaja RAJCIC BELOSEVAC OÜ kasutusse krediidilimiidi 20 451,70 €, intressimääraks lepiti kokku 7,500% aastas. Krediidisaaja tegi kaardiga tehinguid kogu krediidilimiidi ulatuses, kasutatud limiidilt jättis intressi tasumata. Seoses võlgnevusega saatis hageja krediidisaajale 07.04.2009 teatise, milles teatas võlgnevusest, lepingu tähtaja saabumisest 15.01.2009 ja andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Krediidisaaja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud. Lepingu lõppemisel krediidisaaja tema kasutuses olnud krediidisummat 20 451,70 € hagejale ei tagastanud. Hageja arvestas tagastamata summalt viivist, vähendades seisuga 17.02.2012 sissenõutavaks muutunud viivise summat 20 247,22 euroni. 17.02.2012 seisuga moodustab krediidisaaja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 40 903,40 €, millest põhiosa 20 451,70 €, intress 204,48 € ja viivis 20 247,22 €. 07.04.2009 hageja teatas kostjale krediidisaaja täitmata kohustuste olemasolust, palus kostjal käendajana võlgnevuse tasuda ja andis tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust hagejale ei tasunud. Hageja palub kostjalt kui käendajalt välja mõista krediidilepingust tulenev võlgnevus käenduslepingus sätestatud piirmäära ulatuses.

KOSTJA VASTUS

21.09.2012 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista, kostja palub kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidlusta, et 15.01.2008 sõlmisid hageja krediidiandjana ja Rajcic Belosevac OÜ krediidisaajana arvelduskrediidi kasutamise lepingu nr 08-006392-KT, mille alusel andis hageja krediidisaaja kasutusse arvelduskrediidi limiidiga 20 451,70 €. Lepingu p 1.3. järgi oli arvelduskrediidi kasutusaja lõpptähtpäev 15.01.2009. Harju Maakohtu 26.03.2010 määrusega lõpetati Rajcic Belosevac OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 27.05.2010 kustutati äriühing registrist. Samuti ei vaidlusta kostja, et sõlmis 15.01.2008 hagejaga käenduslepingu, millega tagas arvelduskrediidilepingust tulenevaid krediidisaaja kohustusi. Kostja leiab, et tema vastu esitatud nõue on aegunud. Arvelduskrediidi kasutusaja lõpptähtpäev oli 15.01.2009. Seega muutus arvelduskrediidi summa sissenõutavaks alates 16.01.2009 ning samast kuupäevast hakkas kulgema ka aegumistähtaeg. Kuna võlausaldaja nõuded käendaja vastu muutuvad sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal, kui samad nõuded põhivõlgniku vastu, aeguvad nõuded põhivõlgniku ja käendaja vastu üldjuhul samal ajal. Kui aga võlausaldaja nõue on pankrotimenetluses tunnustatud, ei oleks käendajal põhivõlgnikust tulenevalt võimalik esitada enam vastuväidet, et võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu on aegunud, küll aga saab käendaja esitada käenduslepingust tuleneva vastuväite, et nõue käendaja vastu on aegunud. Nõude tunnustamine pankrotimenetluses ei mõjuta käenduslepingust tuleneva nõude aegumist. Aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud hagiavalduse esitama hiljemalt 16.01.2012.

2-12-7762

HAGEJA SEISUKOHT HAGI AEGUMISE VASTUVÄITE OSAS

10.10.2012 vastuses kostja aegumise vastuväitele hageja käendaja vastu esitatud nõude aegumisega ei nõustu. Arvelduskrediidilepingust nr 08-006392-KT üldtingimuste punktis 12.2 on pooled kokku leppinud pikendada nõuete aegumistähtaega viie aastani. Käenduslepingu nr 08-006392-KÄ punktis 3 on kostja kinnitanud, et on tutvunud arvelduskrediidilepinguga nr 08006392-KT ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest aru saanud. Käenduslepingu punt 10 sätestab, et käenduslepinguga reguleerimata küsimustes lähtutakse panga üldtingimustest. Käendaja kinnitab, et on nendega tutvunud ja nõus. Kostja on allkirjastanud nii arvelduskrediidilepingu kui ka käenduslepingu. Eeltoodu alusel kohaldub ka kostja suhtes viie aastane aegumistähtaeg. Nimetatud kokkuleppe tõttu ei ole hagejale lepingust tulenev nõue kostja kui laenulepinguga võetud kohustuste eest vastutava isiku vastu aegunud. Lisaks TsÜS § 159 lg-le 1 aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Arvelduskrediidilepingu tagatiseks oli seatud hüpoteek kinnistule registriosa numbriga 1596706, asukohaga Kilksama küla, Sauga vald. Hageja esitas 23.03.2010 täitmisavalduse mh sissenõudja ja laenusaaja vahel 15.01.2008 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 08-006392-KT tuleneva nõude rahuldamiseks hüpoteegi arvelt. Seega aegumine katkes ja algas uuesti 23.03.2010. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja on esitanud hagejale 14.05.2009 avalduse, milles tunnistab arvelduskrediidilepingu nr 08-006392-KT võlgnevust summas 21 871,76 €, millega aegumine katkes ja algas uuesti.

KOSTJA VASTUS HAGEJA VASTUVÄIDETELE

25.10.2012 kostja märgib, et hageja ei eita, et on esitanud käenduslepingust tuleneva nõude kostja vastu hiljem kui kolm aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja leiab, et kõik hageja vastuväited on asjakohatud ja alusetud. Krediidilepingu üldtingimuste punktis 12.2. leppisid AS Swedbank ja Rajcic Belosevac OÜ kokku aegumistähtaja pikendamises 5 aastani. Käenduslepingus, mille alusel on esitatud nõue kostja vastu, igasugused nõuete aegumistähtaja pikendamise kokkulepped puuduvad. R. S. ei ole alates 26.02.2009 Rajcic Belosevac OÜ osanik ega juhatuse liige. Seega ei ole tema eraisikuna huvitatud mingilgi moel tagama AS Swedbank nõudeid Rajcic Belosevac OÜ vastu. R. S.ei ole sõlminud AS-iga Swedbank kokkuleppeid, et käenduslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega pikendatakse 5 aastani. Täitedokumendiks, mille täitmiseks esitamisega hageja hinnangul kostja vastu nõude aegumine katkes ja algas uuesti, on hageja, Rajcic Belosevac OÜ ja OÜ Sauga Vara vahel sõlmitud hüpoteegi seadmise leping, mitte aga täitedokument R. S. kui käendaja suhtes. Hageja osundatud alusel võis katkeda ja alata uuesti nõude aegumine võlgniku Rajcic Belosevac OÜ vastu arvelduskrediidi kasutamise lepingu järgi, mitte aga nõue 15.01.2008 AS Swedbank ja R. S. vahel sõlmitud käenduslepingu järgi. Hageja käsitluse kohaselt tunnustas kostja nõuet 04.05.2009 hagejale esitatud avalduses. Hageja sellekohased väited ei ole õiged ega tõesed. Hageja esitas kolmanda isiku – Sauga Vara OÜ (mille juhatuse liige oli R. S.) avaldus Rajcic Belosevac OÜ kohustuste ülevõtmiseks. Kohustatud isikuks käenduslepingu järgi on siiski R. S., mitte Sauga Vara OÜ. Sauga Vara OÜ soovis üle võtta Rajcic Belosevac OÜ kohustused, et vältida sellega hüpoteegi realiseerimist ja äriühingule kuuluva kinnistu sundmüüki täitemenetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab

2-12-7762 menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotlusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab aegumise kohaldamise taotluse vaheotsusega.

2.Pooled ei vaidle selle üle, et 15.01.2008 kostja sõlmis hagejaga käenduslepingu nr 08-006392KÄ, millega kostja kohustus tagama Rajcic Belosevac OÜ (endise ärinimega Master Yacht International) ja hageja vahel 15.01.2008 sõlmitud arvelduskrediidilepingust tulenevaid Rajcic Belosevac OÜ kohustusi. Vaidlust ei ole selle üle, et Rajcic Belosevac OÜ ja AS Swedbank leppisid kokku nõuete aegumise tähtajaks 5 aastat, samuti hageja ei vaidlusta, et käesolev hagi on esitatud rohkem kui 3 aasta möödumise järel arvelduskrediidilepingust tekkinud nõude sissenõutavaks muutumisest.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas põhivõlgniku ja hageja vaheline aegumistähtaja pikendamise kokkulepe pikendab ka hagejal põhivõlgniku nõuet tagava käendaja vastu tekkivate nõuete aegumistähtaega ning kas vaidlusalusest käenduslepingust tulenevad nõuded on täitedokumendi täitmiseks esitamisega ja/või nõude tunnustamisega katkenud.
4.TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 145 lg 2 sätestab poolte õiguse kokkuleppel pikendada kuni kümne aastani aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat. Hageja, tuginedes TsÜS § 145 lg 2, käenduslepingu punktidele 3 ja 10 ning arvelduskrediidilepingu punktile 12.2, leiab, et käesolevas asjas kehtib käenduslepingust tulenevatele nõuetele viie aastane aegumistähtaeg.
5.Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Käenduslepingu punktis 3 kostja käendajana kinnitab, et on tutvunud arvelduskrediidilepinguga ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest aru saanud. Käenduslepingu punktis 10 märgitakse, et käenduslepinguga reguleerimata küsimustes lähtutakse Panga üldtingimustest; käendaja kinnitab, et on nendega tutvunud ja nõus. Kohus leiab, et „lepingus reguleerimata küsimuseks“ ei saa lugeda nõude aegumistähtaega. Nõuete aegumise üldised tähtajad sätestab seadus. Seaduses lepingupooltele antud võimalus leppida muuhulgas kokku seaduses sätestatust pikemas aegumistähtajas eeldab poolte konkreetset kokkulepet. Kohus leiab, et puudub mõistlik põhjendus, miks juhul, kui pooled lepingu sõlmimisel leppisid kokku käenduslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaja pikendamises 5 aastani, ei lülitatud konkreetset punkti lepinguteksti. Vaidlusaluses käenduslepingus üldiselt sõnastatud punkt 10 ei asenda lepinguosaliste kokkulepet.
6.Käenduslepingust ei selgu üheselt, milliseid „Panga üldtingimusi“ silmas peetakse. Hageja kirjalikust seisukohast järeldub, et hageja peab käenduslepingu punktis 10 nimetatud panga üldtingimusteks arvelduskrediidilepingu üldtingimusi. Nimelt viitab hageja 10.10.2012 kirjalikus seisukohas otsesõnu arvelduskrediidilepingu nr 08-006392-KT punktile 12.2, mis on sõnastatud järgmiselt: “Arvelduskrediidi saaja ja Pank on käesolevaga leppinud kokku pikendada Lepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega 5 (viie) aastani.“ Arvelduskrediidilepingu üldtingimuste punkti 2 kohaselt peetakse selles lepingudokumendis mõiste „Leping“ all silmas arvelduskrediidilepingut koos kõigi sõlmitavate lisadega. Käendusleping ei ole arvelduskrediidilepingu osa ega selle lisa. Seega mõistlikult ei saa arvelduskrediidilepingu üldtingimusi lugeda käenduslepingus nimetatud panga üldtingimusteks. Lisaks kohus leiab, et ka juhul, kui käenduslepingule oleksid kohaldatavad arvelduskrediidilepingu üldtingimused, ei mõjutaks käenduslepingu alusel esitatavate nõuete aegumistähtaega arvelduskrediidilepingu tingimus, mis sätestab krediidisaaja ja panga kokkuleppe arvelduskrediidilepingu nõuete jaoks seaduses sätestatust pikema aegumistähtaja.
7.TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui

2-12-7762 tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kostja käenduslepingu, mille punktides 3 ja 10 sisaldus nõustumus, et kostja on tutvunud arvelduskrediidilepinguga, on aru saanud selle sisust ja endale võetud kohustuste sisust, ning et kostja on tutvunud ja nõus panga üldtingimustega, millest lähtutakse lepinguga reguleerimata küsimustes, allkirjastamisega ei avaldanud kohtu hinnangul tahet pikendada käenduslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaega 5 aastani. Kohus leiab, et mõistlik isik saab eelnimetatud lepingute punktides väljendatud kostja tahteavaldusi tõlgendada üksnes selliselt, et kostja on tutvunud ja aru saanud sellest, et hageja ja põhivõlgnik on leppinud kokku arvelduskrediidilepingust tulenevate nõuete seaduses sätestatust pikemas aegumistähtajas (käenduslepingu punkt 3), kuid kostja ei ole teinud hagejale mingeid tahteavaldusi käenduslepingu nõuete aegumistähtaja pikendamise kohta.

8.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et TsÜS § 159 lg 1 alusel aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja esitatud dokumentidest (täitmisavaldus ja kinnisasja arestimise akt) nähtuvalt on täitedokumendiks muu hulgas hüpoteegiga tagatud hageja ja Rajcic Belosevac OÜ vahel 15.01.2008 sõlmitud laenuleping nr 08-06392-KT. Hüpoteegiga koormatud kinnistu kuulus Sauga Vara OÜ-le, kes oli täiteasjas ka võlgnikuks. Kohus nõustub kostja väitega, et kohustatud isikuks täitemenetluses oli Sauga Vara OÜ, mitte R. S. ning kolmanda isiku suhtes hüpoteegilepingust tulenevate nõuete maksmapanek ei ole käsitatav sellise täitedokumendina, mille täitmiseks esitamine katkestaks käenduslepingust hagejal R. S. vastu tekkinud nõuete aegumistähtaja. R. S. ja OÜ Sauga Vara on mõlemad taganud põhivõlgniku kohustusi, mistõttu on nad arvelduskrediidilepingust tulenevate krediidisaaja kohustuste osas solidaarvõlgnikeks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 2). VÕS § 68 lg 3 kohaselt seaduses nimetamata asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust, eelkõige aegumise vastuväide, kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad, kui solidaarkohustusest ei tulene teisiti.
9.Samuti ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et kostja vastu esitatud nõuete aegumistähtaeg katkes ja algas uuesti kostja poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos (TsÜS § 158 lg 2). Hageja käsitab kostja poolt nõude tunnustamisena 04.05.2009 avaldust, mille R. S. esitas Sauga Vara OÜ juhatuse liikmena, mitte käenduslepingust kohustusi omava füüsilise isikuna. Kostja ei ole avalduses tunnustanud tema kui käendaja vastu kohustuse olemasolu, vaid on üksnes Sauga vara OÜ esindajana Swedbank AS-ilt saadud tõendi alusel konstateerinud Master Yacht International OÜ krediidilepingutest tulenevate kohustuste olemasolu seisuga 23.02.2009 ning palunud need vormistada ettevõttele Sauga Vara OÜ. Võttes arvesse, et Master Yacht International OÜ-l oli hagejaga sõlmitud mitmeid krediidilepinguid, mille täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek Sauga Vara OÜ kinnistule Sauga vallas, ning 23.03.2009 oli hageja esitanud hüpoteegi realiseerimiseks täitmisavalduse kohtutäiturile, on eluliselt usutav kostja väide, et Sauga Vara OÜ soovis kohustuste ülevõtmise teel vältida enda kinnistu sundmüüki enampakkumisel. R. S. kui Sauga Vara OÜ juhatuse liikme tahteavaldust vormistada Master Yacht International OÜ krediidilepingutest tulenevad kohustused üle Sauga Vara OÜ-le ei ole võimalik võrdsustada R. S. kui füüsilise isiku poolt käenduslepingust tema vastu tuleneva nõude tunnustamisena. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et Sauga vara OÜ 04.05.2009 avaldus ei katkestanud käenduslepingust tuleneva nõude aegumistähtaja kulgemist.
10.Eeltoodust tulenevalt kohaldub hageja ja kostja vahel 15.01.2008 sõlmitud käenduslepingust R. S. vastu tulenevate nõuete puhul TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud üldine kolmeaastane aegumistähtaeg. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates

2-12-7762 hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole, et arvelduskrediidilepingu tähtaeg lõppes 15.01.2009 ning krediidisumma tagastamise nõue muutus sissenõutavaks 16.01.2009. Vastavalt TsÜS §-ides 134 – 137 sätestatule hakkas nõude aegumise kolmeaastane tähtaeg kulgema 16.01.2009 kell 00:00 ning aegumistähtaeg lõppes 15.01.2012 kell 24:00. Hagiavaldus on kohtule esitatud elektrooniliselt 20.veebruaril 2012 kell 11:33, seega on rohkem kui 1 kuu pärast aegumistähtaja lõppemist. Eeltoodu ja TsMS § 449 lg 3 kolmanda lause alusel kohus teeb lõppotsuse, millega jätab hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata.

11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja