Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

nr. 797 Viru Maakohtu viitenumbriga 15.12.2011 ja selgitusega: „Riigilõiv hagi esitaesitamise eest S V vastu“. Tagastatav riigilõiv - 95,86 95,86 eurot - tuleb kanda KÜ Ahtme mnt 43 arveldusarvele 221029811017 Swedbank AS, märkides selgitusse „tsiviilasi nr 22-1111-61582, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebe kord Pooltel on õigus vastavalt TsMS § 661 lg 4 esitada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebus 5 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu määruse kätte kättetoimetamisest ttetoimetamisest alates. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. Ahtme mnt 43 Korteriühistu esitas 16.12.2011 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja hagi S V` vastu võlgnevuse nõudes. 19.12.2011 kohtumäärusega on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas keeldutud kostja tegelikust elukohast tulenevalt hagi menetlusse võtmast ning hagimaterjalid on edastatud menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. 06.01.2012 võttis kohus korraldava määrusega hagi menetlusse Rakvere kohtumajas ja väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks.

Hagiavalduse asjaolud: Kostja omanduses on xxxx korter xxxx. Alates 03.07.1997 teostab xxxx elumaja haldamist ja majandamist korteriühistu Ahtme mnt 43. Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Korteriühistu põhikirja kohaselt mittetähtaegsel tasumisel tuleb maksta viivist 0.07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 30.11.2011 on kostja võlgnevus hageja ees põhivõlas 688,84 eurot ja viivistes 324,10 eurot.

Kostja vastuväited: 05.03.2012 esitatud kirjalikus vastuses hagile teatab kostja, et ta on valmis asja lahendama kompromissiga. Viivisnõuet tunnistab kostja seaduses sätestatud määras. Kostja on esitanud vastuväite tarbitud vee ja prügiveo osas ning soovib nõude tunnistatud osas maksegraafiku koostamist. TsMS § 396 alusel esitatud seisukohas teatab hageja, et hageja viivisnõudest ei loobu. 04.09.2012 kohtuistungil andis kohus pooltele aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks kuni 05.11.2012 ning määras tsiviilasjas uue kohtuistungi. Samuti kohustas kohus hageja esindajat esitama hiljemalt 11.09.2012 kõik nõude aluseks olevad dokumendid ning kostjat esitama hiljemalt 18.09.2012 oma seisukoha ja ettepaneku kompromissiks. 20.11.2012 kohtuistungil esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissilepingu, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse katteks 1 069,18 eurot ning, koos menetluskuludega summas 552 eurot, kohustub kostja kokku tasuma hagejale summas 1 717,04 eurot maksegraafiku alusel – igakuise maksega 50 eurot kuus. Viiviste nõudest hageja loobub. Menetluskuludest 1⁄2 riigilõivu tagastamist taotlevad pooled riigilt. Kohus selgitas pooltele kompromisslepingu sõlmimise õiguslikke tagajärgi. Pooled palusid kompromiss kohtu poolt vastu võtta, see kohtu poolt esitatud kujul kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

Õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Samuti on pooled kinnitanud, et on teadlikud kostja poolt kompromissilepingu tingimuste mittenõuetekohasel täitmise korral sundtäitmise võimalusest kohtutäituri kaudu. Vastavaid õigusi ja kohustusi on kohus selgitanud pooltele ka 20.11.2012 toimunud kohtuistungil. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Hageja taotlus tema poolt tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-12-61582 nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 191,73 eurot maksekorraldusega nr. 797 Viru Maakohtu viitenumbriga 15.12.2011 ja selgitusega: „Riigilõiv hagi esitamise eest S V vastu“. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 191,73 : 2 = 95,86 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 28. detsembril 2012. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.