Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Esitatud asjaolud KÜ XXX esitas 24.08.2012 kohtule hagi RR vastu. Hagiavalduse ning hageja täiendavate selgituste kohaselt kuulub kostjale korter asukohaga Paldiski, XXX. Korteriga seonduvate kommunaalmaksete mittetäieliku tasumise tõttu on kostjal ajavahemikul 01.11.2009 – 15.08.2012 tekkinud võlgnevus summas 2303,93 eurot. Hageja on arvestanud viivist 22 päeva eest summas 38,71 eurot. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 sätestatud viivisemäärast. Hageja on püüdnud kostjaga kontakti saada, kuid kostja varjab end ega vasta telefonile. Hageja on varasemalt teinud kostjale ettepaneku tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel ning kostja lubas võlgnevust tasuma hakata, kuid ei täitnud oma lubadust. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja kommunaalmaksete võlgnevuse ja viivised kokku summas 2342,64 eurot ning viivise 0,07% põhivõlalt (2303,93 eurot) päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja on kohtule saadetud vastuses märkinud, et korter aadressil Paldiski, XXX soetati ühisvarana abielu jooksul LR, kes lahkus 2005.a oktoobris alaliselt USA-sse, jättes kostja kasvatada kolm last, kellest kaks olid alaealised ning ühel on ravimatu tervisepuue. Hetkel elab kostja Kehtnas. Kostja tervis halvenes järsult 2009.a lõpul. 2010.a septembris eemaldati kostjal üks neer ning sellega seonduvalt määrati kostjale 80% ulatuses töövõime kaotus ja 20% ulatuses tervisepuue. Kostjal ei olnud võimalik tööd leida ning materiaalne olukord halvenes. 2011.a määrati kostjale kolmeks aastaks 60% töövõime kaotus ja 20% tervisepuue. Kostja leidis töökoha. Selle aasta augustis kostja tervis halvenes, tema maksast leiti uus vähkkasvaja kolle. 06.11.2012 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja teavitas kohut telefoni teel, et tema tervislik seisund ei võimalda tal istungile tulla. Arstitõendit kostja kohtule ei esitanud, samuti ei taotlenud kostja kohtult istungi edasilükkamist. Hageja taotles hagi rahuldamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära hageja, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Paldiskis XXX asuva korteriga seonduvaid kommunaalmakseid ei ole ajavahemikul 01.11.2009 – 15.08.2012 täielikult tasutud. Kostja ei vaidle vastu võlgnevuse suurusele 2303,93 eurot. Võlgnevuse suuruse tõendamiseks on hageja esitanud kohtule arve nr 12251 ja võlgnevuse arvestuse (tlk 5-7), millest nähtuvalt on Raul Roosnal KÜ XXX ees kommunaalteenuste võlg summas 2303,93 eurot. Samuti ei vaidle kostja vastu viivisesummale 38,71 eurot. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et Paldiskis, XXX asuva korteriomandi omanikuna on kinnistusraamatusse kantud kostja. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kostja väidete kohaselt on kõnealune korter kostja ja tema endise abikaasa ühisvara, kuivõrd korter soetati abielu jooksul. Oma väidet kostja millegagi tõendanud ei ole. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

Kuivõrd kostja on kantud kinnistusraamatusse Paldiskis, XXX asuva korteri omanikuna, siis on tal tulenevalt KOS § 13 lg 1 kohustus tasuda korteriga seonduvad kommunaalkulud. Asjaolu, et kostja käesoleval ajal kõnealuses korteris ei ela ning et kostja tervis on halb, ei vabasta kostjat kõnealuse korteriga seonduvate kommunaalkulude tasumise kohustusest. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja arvestanud viiviseid 22 päeva eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 2303,93 eurot, viivis 38,71 eurot ja viivis 0,07% põhivõlalt päevas alates 24.08.2012 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).

Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.