lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-8596/6

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.11.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-8596/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.11.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1400
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2012.a. Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-8596

Tsiviilasi

I K hagi CTOÜ ja KROÜ vastu saamata jäänud palga nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hagihind

Hageja: I K (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja: Ants Kuningas (MTÜ Tuule Maa, asukoht: Lossi 9, 93816 Kuresaare, e-post: [email protected]) Kostja I: CTOÜ (registrikood: XXX, elukoht: XXX) Kostja II: KROÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX) 153,51 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta I K kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

lg-ga

ei

anna

kohus

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hageja nõue ja selle põhjendused

1.Hageja I K esitas 28.02.2012.a. Harju Maakohtule hagi CTOÜ ja KROÜ vastu saamata jäänud palga nõudes. Hagiavalduse kohaselt sai hageja teada, et jaanuaris 2011.a. pakutakse tööd väidetavalt Tallinna ehitusfirma poolt, mis pidi lõpetama ühte objekti Soomes Espoo ligidal ja mis vajas kiirkorras töömehi. Hageja võttis saadud kontakti kaudu ühendust ja sai teada, et töö tegemiseks tuleb sõita Soome Espoo lähedale T ́le, tööandja lubas maksta kinni sõidukulud, päevarahad (sh toit), summas 32 eurot päevas ja lubas tagada elamispinna lähetuse ajaks. Palgakokkuleppeks oli algselt miinimumpalk, mida lubati tõsta kuu aja pärast, kui selguvad tööoskused. Kohapeal selgus 26.01.2011.a., et tööandja esindaja pidavat olema Eestis ja töötajatele annab ülesandeid igapäevaselt PL. Hr L kohta sai hageja teada, et kontaktisik on hoopis P.L.R OY esindaja, kelle alltöövõtja pidi oma täiendavaid töömehi objektile saatma. Kuigi tööandja esindaja pidi ise tulema Soome ja võtma kaasa ka töölepingud, ei saanud hageja kordagi kostjate esindajaga kokku ega saanud ka kirjalikku töölepingut. Hagejale ei olnud teada, kelle töötajana ta on tööle asunud. Ka nädalavahetustel, sh pühapäeviti olid tööpäevad, kuigi pühapäeval olid tööpäevad lühemad. Seega tehti tööd kõigil nädalapäevadel, sest objekti tähtaeg oli väidetavalt saabumas ja poolikud tööd vajasid kiirkorras lõpetamist. 20.02.2011.a. laekus hageja pangakontole osaline töö-ja töölähetuse tasu summas 337,50 eurot. Pangast nähtus, et ülekanne oli tehtud äriühingult nimega CTOÜ. 26. veebruaril 2011.a. tuli kelleltki teade, et töid teeb edasi CTOÜ asemel KROÜ ja head töötegijad, kes soovivad, saavad selles firmas jätkata. Lubati maksta päevaraha 32 eurot ja töötasu 30,50 eurot neto päevas. Eelmine tööandja (st CT) pidavat kõik saamata jäänud tasud välja maksma hiljemalt märtsi alguseks. Põhjusel, et hagejal ei olnud muud tööd ega ka põhjust Eestisse tagasi pöörduda, jätkas hageja tööd Soomes T ehitusobjektidel, teades et on KROÜ töötaja. 01.03.2011.a. tuli hageja pangakontole ülekanne CTOÜ-lt, seekord summas 650 euro ja teatati, et ülejäänud päevarahad ja töötasu makstavat välja lähipäevadel. Hageja haigestus märtsi alguses, olles sunnitud 13.03.2011.a. töölt lahkuma ja Eestisse tagasi pöörduma. 24.03.2011.a. laekus kostjalt CTOÜ hageja kontole töö- ja töölähetuse tasu summas 350 eurot. Samuti on 24.03.2011.a. hagejale KROÜ poolt üle kantud töö- ja töölähetuse tasu summas 1000 eurot. Hageja on saatnud kirju kostjate aadressile XXX, Tallinn, sh töölepingu lõpetamise dokumentide saamiseks, kuid kirjadele ei ole vastatud ja ühtegi dokumenti ei ole hagejale kostjate poolt väljastatud. Asudes täitma 2011. aasta tuludeklaratsiooni, on hagejale selgunud, et kumbki kostjatest ei ole hageja palgalt kinni peetud tulumaksu Maksu- ja Tolliameti vastavale kontole üle kandnud. Seega on kostjad jätnud täitmata seadusjärgse kohustuse, mille kohaselt olid kostjad kohustatud palgalt tulumaksu kinnipidamisel selle üle kandma Maksuametile. Hageja nõue tuleneb poolte vahelisest töölepingulisest suhtest, mis on tõendatud netopalga maksmisega hageja kontole kostjate poolt. Tulumaks kuulub kinnipidamisele töötaja brutopalgast ja töötajale makstakse maksude kinnipidamise järgselt välja üksnes palga netosumma. Seega on hagejal õigus nõuda hageja palga tulumaksu osa väljamaksmist kolmanda isiku, Maksu- ja Tolliameti hageja isikuga seotud kontole. Hageja palub kostjalt CTOÜ välja mõista hageja kasuks maksmata palk summas 62,07 eurot, ühes kohustusega tasuda nimetatud summa Maksu- ja Tolliameti hageja isikuga seotud kontole ja kostjalt KROÜ maksmata palk

summas 91,44 eurot ühes kohustusega tasuda nimetatud summa Maksu- ja Tolliameti hageja isikuga seotud kontole. Hageja nõuab kostjatelt VÕS § 113 lg 1 nimetatud intressimäära alusel viivise maksmist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjate esindaja on seisukohal, et hagejale on kogu netopalk välja makstud. Kohtu põhjendused
3.Käesoleva asja hind on 153,51 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja CTOÜ vahel ning hageja ja KROÜ oli töösuhe. Hageja pangakonto väljavõtetest selgub, et nii CTOÜ kui ka KROÜ on maksnud hagejale palka ja töölähetuse tasusid (t/l 6, 9). Töölepinguseaduse (TLS) § 1 ja 2 järgi teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd töölepingu alusel, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. TLS § 29 lg 1 kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Tööandja peab seega töötasu maksmisel täitma maksukohustused: pidama kinni tulumaksu ja töötaja töötuskindlustusmakse ning tasuma sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse.
5.Kohus leiab, et hageja nõue töötasu saamiseks osas, milles kostjad ei ole tema palgalt kinni pidanud tulumaksu ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuigi hageja nimetab hagetavat summat oma töötasuks, on kohtu hinnangul tegemist töötaja maksukohustusega. Kohus selgitab, et tulumaksuseaduse (TuMS) § 2 lg 1 kohaselt on tulumaksu maksjaks füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. TuMS § 40 lg 4 kohaselt peab tulumaksu kinnipidaja kandma tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Kui palgalt ei maksta seadusega ettenähtud makse ja/või makseid, lasub üldiselt vastutus tööandjal. Maksuhaldur võib esitada maksunõude tööandjale, lisades hilinenud maksukohustuselt arvestatud intressi määras 0,06% päevas (maksukorralduse seadus § 117). Kuna tulumaks tasutakse Maksuja Tolliameti arvele, siis puudub hagejal alus seda enda kasuks välja nõuda. Kohtu hinnangul ei muuda nõuet õiguspäraseks ka asjaolu, et hageja palub hagetavad summad kostjatel tasuda Maksu- ja Tolliameti hagejaga seotud isikukontole. Hageja ei ole esile toonud, et tööandja oleks talle tasunud tehtud töö eest vähem, kui pooled kokku leppisid. Hageja ei tugine ka sellele, et ta on täitnud oma maksukohustuse ja tasunud kostjate käest saadud töötasult tulumaksu ise maksuhaldurile. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt välja töötasu osas, milles kostjad ei ole tema palgalt kinni pidanud tulumaksu.
6.Hageja taotles kostjatelt lisaks põhivõlgnevusele ka viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 alusel. Kuna kohus ei pea hageja põhinõuet kostjate vastu põhjendatuks, siis ei rahulda kohus ka hageja viivisenõuet.
7.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
8.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 153,51 eurot. Menetluskulude jaotamine
9.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata jäävad poolte menetluskulud hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja