Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-18470
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.11.2012.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
IK hagi AS Swedbank vastu hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise kokkuleppe osa tühiseks tunnistamiseks
Hagihind Menetlusosalised
Hageja: IK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja MSK Kostja: AS Swedbank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 10118) Kostja esindaja Külli R
Kohtuistungi toimumise aeg
25.09.2012
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata Kohtukulud jätta hageja kanda
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
24.09.2007.a. sõlmis hageja kostjaga hagejale kuuluvale korteriomandile aadressil XXX, Tallinn hüpoteegi seadmise lepingu summale 1 200 000 krooni ehk 76 694 eurot. Hüpoteegiga olid tagatud kõik kostja nõuded STSOÜ vastu, mis tulenevad kostja ja nimetatud äriühingu vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Hageja pole kunagi olnud nimetatud äriühingu omanikuks ega pole ka kuulunud juhatuse liikmete hulka. Seega oma varale hüpoteegi seadmisel pole ta olnud huvitatud ja tegutses vaid oma tuttava ning tööandja JI, kes oli firma omanikuks ning juhatuse liikmeks, palvel.
Kuna põhivõlgnik pole oma kohustusi täitnud, esitas kostja lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale, hoiatades teda ette, et nõude mittetäitmise puhul pöörab kostja sisenõude hagejale kuuluvale korterile. Probleemi lahendina pakkus kostja hagejale sõlmida temaga laenuleping kostja nõude STSOÜ vastu täitmiseks summale 51 162 eurot. Kuna hagejal ei olnud teist võimalust oma korterit säilitada, oligi poolte vahel sõlmitud laenuleping nr XXX. Leping sõlmiti 15 aastaks igakuise makse suurusega 426,64 eurot. Kokku kuulub nimetatud laenulepingu järgi kostjale tagastamisele 76 793 eurot, mis on aga rohkem, kui korterile seatud hüpoteegi suurus. Hageja nimetatud laenulepingu järgi raha ei saanud, soetades vaid uue rahalise kohustuse. Hüpoteegiga tagatud nõuete tõestamisel 22.01.2009.a. notari juures nõudis kostja järsku panna kokkuleppesse säte, mille kohaselt oleks tagatud hageja korterile seatud hüpteegiga veel üks, 13.05.2008.a. sõlmitud lepingust nr XXXja selle võimalikest lisadest tulenev kostja nõue STSOsaühing vastu. Nimetatud tingimus sai hageja jaoks üllatuseks ja ta esialgu keeldus sõlmimast kokkulepet sellise tingimusega, kuid kostja teavitas, et sellisel juhul keeldub üldse lepingu sõlmimisest ja hakkab koheselt lepingust XXX tuleneva nõude STSOÜ vastu sundtäitmist hageja korteri arvel, mis tähendanuks hageja korteri sundmüüki. Sellistel asjaoludel ei jäänud hagejal muud üle korteri säilitamiseks, kui sõlmida kokkulepe kostja poolt nõutava tingimusega. 22.01.2009.a. sõlmitud hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise kokkuleppe p 4.1.3. kohaselt osutusid tagatud hageja korterile 2007.a. seatud hüpoteegiga kõik kostja nõuded STSOÜ vastu, mis tulenevad kostja ja nimetatud äriühingu vahel 13.05.2008.a. sõlmitud lepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest. Hageja võttis endale kohustuse kolmanda isiku kohustuse täitmisel kostja ees olles erakorralises olukorras, kus teda ähvardas reaalne oht jääda ilma korterist, seega olles sõltuvuses kostjast, kes ähvardas korteri sundmüügiga ja kostja teadis sellest ja kasutas pahauskselt hageja olukorda enda huvides selleks, et sundida hagejat võtma endale kolmanda isiku kohustuse kostja ees. Hageja palub tunnistada poolte vahel 22.01.2009.a. hüpoteegiga tagatud nõude muutmise kokkulepe tühiseks osas, mille kohaselt hageja korteriomandile asukohaga Retke tee 8-4 Tallinn seatud hüpoteegiga suuruses 1 200 000 krooni tagatakse kostja nõuded STSOÜ vastu, mis tulenevad kostja ja STSOÜ vahel 13.05.2008.a. sõlmitud lepingust nr XXX ja selle võimalikest lisadest, st. kokkuleppe p.4.1.3.
Kostja on seisukohal, et esitatud hagi on alusetu ja ka perspektiivitu. Kostja on seisukohal, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja on seisukohal, et paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited selle kohta, et hagejal puudus muu võimalus kui kostjaga leping sõlmida ning et notari juures kostja järsku nõudis, et kokkuleppesse tuleb panna säte, mille kohaselt oleks tagatud hageja korterile seatud hüpoteegiga veel üks STSOÜ lepingust tulenev kohustus. Kostja ei saa sundida kedagi ühtegi lepingut sõlmima. Kui kohus hagi läbi vaatamata ei jäta, palub kostja jätta hagi rahuldamata.
24.09.2007 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt seadis hageja, IK, talle kuuluvale kinnisasjale asukohaga Retke tee 8-4, Tallinn hüpoteegi summas 1 200 000 krooni. Nimetatud lepingu punkti 3.2. kohaselt andis hageja nõusoleku selle kohta, et talle kuuluvale kinnisasjale seatud hüpoteegiga on tagatud kõik kostja kui hüpoteegipidaja nõuded STSOÜ vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja STSOÜ vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest.
Selle asjaõigusliku lepingu kehtivust hageja vaidlustanud ei ole. Hageja on seega kostjaga sõlminud lepingu, et ta vastutab oma varaga kõikide STSOÜ poolt sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. 22.01.2009.a. hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise kokkulepe seda asjaolu ei muuda. Kohus on seisukohal, kui 22.01.2009.a. hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise kokkulepet pooled ei oleks sõlminud, vastutaks hageja ikkagi tulenevalt 24.09.2009 sõlmitud laenulepingust kostja ja STSOÜ vahel 13.05.2008.a. sõlmitud lepingust nr Nxxx ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole tõendanud, et hagejal puudus muu võimalus, kui sõlmida kostjaga hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise kokkulepe nendel tingimustel, kui see sõlmiti. Kokkulepe on sõlmitud notari juures, kellel on selgitamise kohustus. Notar on poolest sõltumatu isik, kelle ülesanne on valmistada ette poolte soove arvestades nende mõlemapoolseid huve kaitsev lepingu tekst. Hageja on sõlminud kokkuleppe just sellistel tingimustel, nagu selles kirjas. Hageja leiab, et kokkulepe on sõlmitud temale ebasoodsatel tingimustel ja kolmanda isiku kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et pank ei saa sundida kedagi sõlmima lepingut talle ebasoodsatel tingimustel ja kolmanda isiku kohustuste täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud kostja poolset sundi. Seega hüpoteegiga tagatud nõuete kokkuleppe on sõlminud hageja vabatahtlikult. Kuna põhivõlgnik oma kohustusi ei täitnud, esitas kostja lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale, hoiatades teda, et nõude mittetäitmise puhul pöörab kostja sissenõude hagejale kuuluvale korterile. Kohus ei käsitle kostja sellist käitumist heade kommetega mittevastavaks. Kostja selline tegevus tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust, mida pooled on sõlminud vabatahtlikult . Hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.