Muud › CMR

Hageja nõue ja põhjendused 28.04.2010. a. esitas kostja hagejale tellimuse veoteenuse osutamiseks. Tellimuse kinnitamiseks sõlmisid pooled omavahel veoleping-tellimuse 20 tonni külmutatud kala veoks Saaremaalt Moskva oblastisse. Lepingujärgne veotasu oli 28 000.- krooni ja seisuaja maksumus 1 000.- krooni. Hageja teostas kaubaveo vastavalt Veoleping-tellimusele veokiga riikliku registrimärgiga XXX ja kaup oli saajale üle antud selleks ettenähtud kohas. Kauba saaja võttis kauba vastu pretensioonideta. Nimetatud veo kohta esitas hageja kostjale 10.05.2010. a. arve-saatelehe nr 100510/02 summale 29000.- krooni ja CMR saatelehe nr 300410. Vastavalt veoleping-tellimusele pidi kostja koheselt peale arve ja CMR saatelehe kättesaamist tasuma osutatud veoteenuse eest. Kostja esitatud arvet ei tasunud, vaid teatas telefoni teel peale järjekordset hageja pöördumist, et temale on kauba saaja esitanud pretensiooni. Seetõttu ei ole võimalik esitatud arvet tasuda. Milles seisnes pretensiooni sisu hagejale ei selgitatud. 04.07.2010. a. esitas hageja kostjale kirjaliku pretensiooni arve tasumisega viivitamise kohta ja juhtis veel kord kostja tähelepanu veoleping-tellimuses kokkulepitud maksetingimusele. Pretensioonis andis hageja kostjale täiendava tähtaja arve tasumiseks kuni 15.08.2010. a. 16.08.2010. a. esitas kostja vastuse hageja pretensioonile, millest selgus, et hageja poolt osutatud veoteenuse osas on vaidlus, kuna veosaaja on esitanud 26.05.2010. a. pretensiooni. Pretensiooni aluseks olevat VF Veterinaarameti poolt 20.05.2010. a. koostatud ekspertiis nr 968 RSHN, mille kohaselt hageja poolt veetud kaup ei vastanud nõuetele. Kostja ei esitanud hagejale tutvumiseks kaubasaaja pretensiooni, kuid edastas hagejale VF Veterinaar- ja Fütosanitaarameti 25.05.2010. a. infokirja nr 03-24 fotokoopia. Nimetatud infokirjast selgus, et OÜ SK poolt saadetud kaup koguses 19,53 tonni ei vasta mikrobioloogiliste näitajate osas esitatud nõuetele. Nimetatud infokirjast ei nähtu, et kala ei vasta nõuetele hageja poolt tingitud põhjustel. Hageja toimetas kauba vastavalt lepingukohastele tingimustele saajale, kellel igasugused pretensioonid puudusid. Seega on hageja täitnud oma lepingulised kohustused, kuid kostja ei ole maksnud teenuse eest lepingukohast tasu. Hageja taotleb välja mõista OÜ-lt AP OÜ HS kasuks 1853,44 eurot ja viivitusintress maksmisega viivitamise eest vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 0,022% võlgnetavalt summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Vastavalt poolte vahel sõlmitud veolepingule tellis kostja hagejalt kala vedamise ja vedu pidi olema teostatud külmveokiga -18 kraadisel temperatuurirežiimil. Tuvastamist on leidnud, et sama kaup ei vastanud kvaliteedinõuetele. Kostja lepingupartner OÜ SK, kes oli kauba saatjaks on keeldunud maksmast kostjale veotasu. Võib oletada, et kauba nõuetele mittevastavuse võis põhjustada vedamise ajal temperatuurirežiimi mittejärgimine. Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt külmveoki temperatuuri salvestuse näitude esitamist. Hageja veose temperatuurisalvestist esitanud ei ole. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud lepingu nõuetekohast täitmist, kuna ei ole tõendanud temperatuurirežiimi järgimist veo ajal. Seetõttu puudub hagejal õigus veotasu nõudmiseks. Palub jätta hagi rahuldamata.

Kolmanda isiku seisukoht Kostja taotlusel on kohus kaasanud menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel OÜ Saaremaa Kala, kes oli kauba saatjaks ja kostjalt veo tellijaks. Kolmas isik on kohtu poolt edastatud hagimaterjalid ja kohtukutse kätte saanud, kirjalikku seisukohta esitanud ei ole, samuti ei ole ilmunud kohtuistungile.

KOHTU PÕHJENDUSED

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: - poolte vahel oli sõlmitud veoleping 20 tonni külmutatud kala veoks Saaremaalt Venemaale Moskva oblastisse; - veoleping vormistati 28.04.2010.a. veoleping-tellimusega, vedajaks oli hageja ja veo tellijaks kostja, kauba saatjaks oli SKOÜ; - hageja kohustuseks oli laadida kaup 30.04.2010.a., toimetada see CMR saatelehel näidatud aadressile Moskva oblastis 04.05.2010.a. ja säilitada veo ajal veose temperatuur –18 kraadi; - kostja kohustuseks oli maksta veotasu 28 000 EEK ja seisuaja tasu 1000 EEK pärast kauba mahalaadimist, arve ja CMR saatelehe kättesaamisel; - hageja toimetas kauba lepingus näidatud sihtkohta ja andis selle kauba saajale üle pretensioonideta 05.05.2010.a.; - hageja esitas kostjale 10.05.2010.a. arve-saatelehe nr.1000510/02 summale 29 000.krooni ja CMR saatelehe 300410; - kostja ei ole hagejale käesoleva ajani tasunud kokkulepitud veotasu; - kostja on keeldunud veotasu maksmisest põhjendusel, et kauba saaja on kauba saatjale 26.05.2010.a. edastanud pretensiooni, mille kohaselt veoseks olev kala ei vasta mikrobioloogiliste näitajate osas esitatud nõuetele. Pooled ei vaidle ka selle üle, et asjas kohalduvad eelkõige rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) sätted, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. CMR konventsioon ei reguleeri veotasu maksmist. Kuna CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli 28.04.2010.a. sõlmitud veoleping. Tulenevalt VÕS § 774 lg-st 1 kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule

(saajale) ning saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu ja seisuraha vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Seega on veotasu maksmine saatja põhikohustus, mis on vastastikuses seoses vedaja vedamiskohustusega. Pooled on lepingus kokku leppinud, et veo tellija OÜ AP tasub veotasud peale kauba mahalaadimist ja arve ning CMR saatelehe kättesaamist. Hageja laadis kauba saaja juures maha 05.mail 2010.a. ja andis nõutud dokumendid kostjale üle 10.mail 2010.a. Sellest ajast muutus veotasude nõue sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, mil on kindlaks määratud kohustuse täitmise tähtpäev. Kostja oli kohustatud maksma kokkulepitud veotasu. Kostja vastuväide, et kauba saatja ja tema lepingupartner jättis veotasu ka temale maksmata, ei ole asjakohane. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja taotleb kostjalt seaduses sätestatud viivise väljamõistmist s.o. 0,022 % võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas ei ole pooled kokku leppinud viivise määras. Seega on viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 7% aastas. Kostja viivitusintressi suurust ei vaidlusta, kuid palub jätta viivisenõue rahuldamata, kuna temapoolne tasu maksmisest keeldumine oli põhjendatud, sest hageja ei esitanud veoki temperatuurimõõdiku ketta näite. CMR art 17 p 1 kohaselt vastutab vedaja kauba kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Antud juhul andis vedaja kauba saajale üle 05.05.2010.a. Kostja on esitanud kauba saatjalt OÜ-lt SK saadud Venemaa Veterinaaria ja Fütosanitaarjärelevalve Teenistuse Pihkva ja Tveri oblasti Valitsuse 25.05.2010.a.koostatud informatsiooni (t.l. 39), mille kohaselt antud veoses olnud külmutatud kilu ei vasta mikrobioloogilistele nõuetele. Kirjast nähtub, et proovid on võetud 06.05.2010.a. ja uuringute kohta on koostatud 20.05.2010.a. ekspertiisiakt ning kirja lisa on 3-l lehel. Ei kostja ega kolmas isik ei ole kohtule esitanud ekspertiisiakti või informatsioonkirja lisa, mis eeldatavalt võiks selgitada kauba nõuetele mittevastavuse põhjuseid. Seega tuvastati kauba mikrobioloogilised puudused 15 päeva pärast kauba üleandmist. CMR saatelehel on märgitud veo eritingimus s.o. veose vedamise tempetratuuril –18 kraadi. Sama saatelehe kohaselt on veos läbinud Pihkva tollipunkti. Vastavalt hageja selgitustele kontrollib tollipunkti veterinaar- ja sanitaarteenistus kauba ülevaatusel ka alati kauba veotingimusi. Hageja on esitanud kohtule Pihkva tollipunktis tehtud fotod (t.l.108-115), millest nähtub, et toll on veokil avanud plommid ja veetava kauba üle kontrollinud. Märkusi veotingimuste rikkumise kohta toll saatelehele kandnud ei ole. Kauba saaja on CMR saatelehel kinnitanud, et kilu saabus sügavkülmutatult. Seega ei ole tõendatud, et vedaja oleks rikkunud veo tingimusi või, et koormaks olnud kilu mittevastavus mikrobioloogilistele nõuetele oleks tingitud vedaja poolt veotingimuste rikkumisest.

Kostja põhjendab tasu mittemaksmist hageja poolt veoki temperatuurimõõdiku ketta mitteesitamisega. Hageja väidab, et temperatuurimõõdiku ketast ei olnud võimalik esitada põhjusel, et külmikauto temperatuuriketas jäi pärast vedu vahetamata ning seoses ülekirjutamisega ei olnud probleemi ilmnemisel enam loetav. Kohus leiab, ketta esitamine ei olnud pooltevahelise lepingu kohaselt tasu maksmise eelduseks, samuti ei tõenda ketta mitteesitamine vedaja poolt lepingutingimuste rikkumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. .

Kohtunik

.

. .

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.