Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. 1(3)

2-09-61692 Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on A K hagi V Ž vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja hagejale tervisekahju, mille tagajärjel tekkisid hagejal kulud ravile. Samuti nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja esitas hagiavaldusele vastuse, milles ei tunnistanud hagiavaldust. Kostja leiab, et hageja ei ole kahju tekitamist ja põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel tõendanud. Kohtuistungil, toimunud 06. juulil 2012 taotles hageja arstliku ekspertiisi läbiviimist tõendamaks kahju tekkimist ja selle põhjust. Kohus määras ekspertiisi tõendamaks hagiavalduses toodud asjaolusid. Vastavalt ekspertiisiaktile (t.l 97-102) esineb A K tervisekahjustus ning on tõenäoline, et vigastus on tekitatud hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel. Eksperdid leidsid ka, et trauma lõplik tulemus on otseses põhjuslikus seoses hagiavalduses kirjeldatud füüsilise mõjuga. Vigastuse mõju on võimalik vähendada kirurgilise sekkumise ja taastusraviga. Kohus määras kohtuistungi 05. novembriks 2012. Kostja istungile ei ilmunud ega esitanud kohtule tõendeid istungile ilmumata jäämise mõjuvate põhjuste olemasolust. Hageja osales nimetatud kohtuistungil ning taotles tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja ilma mõjuva põhjuseta puudus kohtuistungilt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.. Hageja esitas kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja ei ilmunud istungile. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tal on istungile mitteilmumiseks mõjuv põhjus. TsMS § 444 lg 4 kohaselt tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2(3)

2-09-61692

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista ksotjalt menetluskulud summas 570,22 eurot, millest on menetluses tasutud ekspertiisikulud summas 271 eurot ja õigusabikulud summas 299,22 eurot. Hagejale oli antud menetlusabi - hagiavalduse esitamisel oli hageja vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Seega peaks kohus välja mõistma riigilõivu kostjalt riigi kasuks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11 alusel ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Seega ei pidanud hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu maksma, hageja nõue on riigilõivu vaba. Seetõttu leiab kohus, et kostja tuleb vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /Digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.